Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised, esindajad
Ärakuulamise aeg Ärakuulamisel isikud
RESOLUTSIOON
Harju Maakohus Nele Atonen Kadri Mälberg 02.04.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-18-12445 J G kaebus Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 08.08.2018 otsusele täiteasjas nr 194/2016/1263 3500 eurot Avaldaja J G (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma Puudutatud isik II OÜ A-Investment (registrikood 12084901), lepingulised esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja vandeadvokaat Alo Noormets 04.03.2019
osalenud Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma
1.Jätta J G kaebus Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma 08.08.2018 otsusele täiteasjas nr 194/2016/1263 rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud avaldaja J G kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtumäärusega mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.J G (edaspidi avaldaja) esitas 21.08.2018 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma 08.08.2018 otsusele täiteasjas nr 194/2016/1263. Avalduse kohaselt esitas sissenõudja OÜ AInvestment (edaspidi sissenõudja või puudutatud isik II) 15.07.2016 kohtutäiturile Toomas Saarma (edaspidi kohtutäitur) täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendina esitas puudutatud isik II Tallinna notar M 15.08.2013 notariaalse dokumendi nr xxx ja 15.08.2013 laenulepingu. Nimetatust tulenevalt otsustas kohtutäitur algatada täitemenetluse täiteasjas nr 194/2016/1263 ning määrata võlgnikuks avaldaja.
2.Kohtutäitur saatis 19.07.2018 avaldajale täitetoimingutest teatamise dokumendi, milles märgitu kohaselt oli sissenõude summaks 261 984,56 eurot, millest hüpoteegiga tagatud nõude võlgnevus oli 242 025 eurot (seisuga 15.07.2016) ja lisanduv viivis. Kohtutäituri tasuna oli märgitud 19 940,40 eurot ja menetluse alustamise tasu 19,16 eurot. Võlgnevuse suuruseks koos täitekuludega seisuga 19.07.2018 oli märgitud 245 733,09 eurot. Lisaks oli märgitud, et sõltumata tähtaegadest kinnipidamisest on avaldajal tulenevalt hüpoteegi seadmise lepingust nr xxx kohustus tasuda nõudeid hüpoteegisumma 260 000 euro ulatuses. Samas dokumendis teatas kohtutäitur, et ülaltoodud võlgnevuste mittetasumisel toimub avaldajale kuuluva kinnisasja asukohaga xxx suhtes 31.07.2018 kell 14:00 kinnisasja arestimise akti koostamine kinnisasja asukohas.
3.Avaldaja esitas 25.07.2018 kohtutäituri 19.07.2018 täitetoimingust (arestimisest) teatamise osas kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ning lisaks taotlused sissenõude summa ja sellest tuleneva kohtutäituri tasu täpsustamiseks ning kinnisasja arestitoimingu edasilükkamiseks. Koos kaebusega esitas avaldaja kohtutäiturile ka taotluse täitetoimingu (kinnisasja arestimise) edasilükkamiseks. Kohtutäitur lahendas kinnisasja arestimise taotluse eraldi 30.07.2018 otsusega, millega jättis taotluse rahuldamata. Kohtutäitur tegi 08.08.2018 otsuse täiteasjas nr 194/2016/1263, millega jättis avaldaja 25.07.2018 kaebuse rahuldamata.
4.Avaldaja ei nõustu kohtutäituri otsusega. Avaldaja esitab kaebuse kohtutäituri 08.08.2018 otsuse punktide 3.2 ja 3.3 peale ning leiab, et puudutatud isikul II ei eksisteeri 19.07.2018 täitedokumendis märgitud suuruses nõudeid, mida täitemenetluses nr 194/2016/1263 realiseeritav hüpoteek tagab. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on asunud täitma nõuet, kus sissenõudaja nimetatud sissenõude summa ületab oluliselt täitemenetluses realiseeritava hüpoteegiga tagatud nõude summat. Avaldaja leiab, et asjaõigusseadus (AÕS) § 346 lg 1 tuleneb, et hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muuhulgas ka viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Kohtutäiturile kaebuse esitamise seisuga, s.o 25.07.2018 ei olnud xxx kinnistu müüki isegi veel mitte alustatud. Avaldaja selgitas kaebuses, et täiteasjas nr 194/2016/1263 sundtäidetava nõude alus on xxx OÜ ja xxx OÜ vahel (ning hiljem puudutatud isikule II loovutatud) 15.08.2013 sõlmitud laenuleping. 29.05.2017 kuulutati välja laenusaaja xxx OÜ pankrot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6 tulenevalt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Seega laenusaaja xxx OÜ kohustuste osas lõppes kõrvalnõuete suurenemine alates 29.05.2017. Avaldaja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt tagaks hüpoteek 26.07.2018 seisuga kinnisasja müümisel vaid perioodil 26.07.2015-29.05.2017 tekkinud kõrvalnõudeid. Selle perioodi eest sissenõutava viivise maht oleks summas 101 100 eurot (arvestusega 0,2% päevas põhivõlgnevuselt 75 000 eurot 674 kalendripäeva eest). Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on asunud täitma nõuet, kus sissenõutava summa suurus on ebaõigesti määratud ja märgitud hüpoteegiga tagatud nõudest hoopis suuremana.
5.Avaldaja leiab, et kinnisasja müümisega alustamine võib määramatu aja võrra edasi lükkuda ning sellest tulenevalt on hüpoteegiga tagatud nõude arvestamine oluline. Vastasel juhul ei ole selge, kas hüpoteegiga tagatus nõude rahuldamiseks on AÕS § 346 lg 1 rakendumise tõttu kinnisasja üldse vaja enam enampakkumise kaudu realiseerida. Avaldajale kuuluv kinnisasi on avaldaja kodu, mille puutumatus on põhiseadusega kaitstud väärtus. Selle põhimõttega läheb vastuollu kohtutäituri tõlgendus, et esmalt kuulub kinnisasi realiseerimisele ja seejärel alles selgub, milline on hüpoteegiga tagatud nõude suurus. Avaldaja leiab, et kinnisasja müümise ajal ei pruugi hüpoteegiga tagatud kõrvalnõudeid AÕS § 346 lg 1 rakendumise tõttu üldse enam eksisteerida või eksisteerib see sellises suuruses, mis ei õigusta kinnistu müümist. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on asunud täitma nõuet olukorras, kus hüpoteegiga tagatud sissenõude summa ei ole vastava otsuse tegemise ajal õige, mis on aga lubamatu. Nimetatut arvestamata jättes on ebaõige sissenõude summa tõttu ebaõige ka määratud kohtutäituri tasu suurus. Kohtutäituri tasuna oli märgitud 19 940,40 eurot. Käesoleva täiteasja puhul on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõude summaga, mis maksimaalselt võib hetkel olla suurem kui 150 000 eurot (avaldaja sellega ei nõustu). Seega kohtutäituri põhitasu määr saaks
olla sellisel juhul maksimaalselt 5000 eurot. Määrates kohtutäituri tasu suuruseks summas 19 830,34 eurot on kohtutäitur tegutsenud seega vastuolus kehtiva kohtutäituri seadusega.
6.Avaldaja on seisukohal, et avaldajalt on kohtutäituri ebaõige tegevuse tõttu võetud ära õigus rahuldada sissenõudja nõue enne kinnistu müüki ning tal puudub seetõttu võimalus vältida oma kodu müümist. Kohtutäitur on asunud täitma nõuet, mida osaliselt või üldse ei eksisteeri. Laenusaaja xxxOÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 03.10.2017. Pankrotihaldur vaidlustas koosolekul sissenõudja nõudest summa 134 790 eurot ning tunnustas nõuet summas 154 935 eurot. Teiste võlausaldajate vastuväidete tõttu jäi sissenõudja nõue kogu ulatuses kaitsmata, sealjuures ei esitanud sissenõudja nõude kaitsmiseks ka kohtusse hagi. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isikul II ei eksisteerigi tunnustatud nõuet laenusaaja xxx OÜ (pankrotis) vastu ja seetõttu ei saaks ta realiseerida ka hüpoteeki avaldajale kuuluva xxx kinnistul.
7.Avaldaja palub rahuldada kaebus kohtutäituri 08.08.2018 otsuse peale täiteasjas nr 194/2016/1263 ja tühistada kohtutäituri 19.07.2018 täitetoimingust (arestimisest) teatamise dokument ning kohtutäituri 08.08.2018 otsus.
8.Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, justkui AÕS § 346 lg 1 oleks rakendatav alles siis, kui vara on juba müüdud. Seadus sellist lisatingimust ei sätesta. Samuti ei nõustu avaldaja kohtutäituriga, et põhivõlgniku pankrotimenetlusega seonduvad asjaolud ei oma käesoleva kaebuse puhul tähtsust. Tsiviilasjas nr 2-16-12941 on Harju Maakohus 31.08.2016 määrusega kohaldanud hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist ning kohtutäitur uuendas menetluse alles oma 28.06.2018 otsusega pärast kohtulahendi jõustumist tsiviilasjas nr 2-16-12941. Kuivõrd täitemenetlus oli peatatud kuni 28.06.2018, siis ei tõusetunud hüpoteegiga tagatud kõrvalnõuete võimaliku mahu õige suuruse küsimus täitemenetluses varem ja avaldaja ei ole seetõttu saanud tugineda sellele juba varasemas tsiviilasjas 2-16-12941. Lisaks eeltoodule ei nõustu avaldaja kohtutäituri seisukohaga, et kaebus kohtutäituri tegevusele ei ole praegusel juhul kohane õiguskaitsevahend. Avaldaja kaebus on suunatud kohtutäituri tegevuse vaidlustamisele. Kuivõrd kohtutäitur sundtäidab täitemenetluses nõuet, mida avaldaja kinnistul asuv hüpoteek ei taga, siis on kohtutäitur eksinud TMS § 2 lg 1 p 19 vastu. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
9.Kohtutäitur on seisukohal, et avaldajal ei ole kaebusega kohtutäituri otsuse peale võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohtutäitur lähtub täitemenetluses formaliseeritusse printsiibist, mistõttu ei ole kohtutäituril kohustust ega pädevust kontrollida täitedokumendi materiaalõiguslikke asjaolusid. Tsiviilasjas nr 2-16-12941 on Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga tunnistanud kohus lubamatuks viivisenõude sundtäitmise suuremas summas kui 148 000 eurot. Kohtuotsuse kohaselt on täidetava nõude suuruseks kokku 227 935 eurot. Kuna täidetava nõude suurus, sh täidetava nõude koosseisu kuuluva viivisenõude suurus on kindlaks määratud 18.06.2018 jõustunud kohtulahendiga, ei oma kohtutäituri hinnangul tähtsust võlgniku poolt viidatud AÕS § 346 lg 1 sätestatud regulatsioon. Lisaks leiab kohtutäitur, et AÕS § 346 lg 1 ei anna alus nõude suurust käesolevas menetlusstaadiumis vaidlustada. Samuti leiab kohtutäitur, et laenusaaja xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusega seonduvad asjaolud ei oma samuti tähtsust. Pankrotimenetluses võlausaldaja nõude tunnustamata või osaliselt tunnustamata jätmine ei lõpeta nõude olemasolu, vaid toob kaasa selle, et võlausaldaja kaotab õiguse saada oma nõudele rahuldust pankrotiseaduses sätestatud korras pankrotivara arvelt. Kaebus kohtutäituri tegevusele ei ole kohane õiguskaitsevahend olukorras, kus võlgnik leiab, et kohtutäituri poolt täidetava nõude suurus ei ole õige. Vaidlus nõude suuruse õigsuse üle, on materiaalõiguslik vastuväide. Kui võlgnikul on sundtäitmisele esitatud nõude kohta materiaalõiguslikke vastuväiteid on tal õigus kaaluda TMS § 221 kohase hagi esitamist sissenõudja vastu. Kohtutäiturile teadaolevalt on avaldaja vastavasisulise hagiga kohtu poole ka pöördunud. Lähtudes eeltoodust saab kohtutäitur nõude summa märkimisel lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu lahendist tsiviilasjas 2-16-12941 tunnustatud nõude suurusest ning sissenõudja avaldusest. Sissenõudja nõude suurus täitemenetluses on 227 935 eurot. Kohtutäitur märgib, et avaldajale
kuuluvale kinnistule on seatud hüpoteek summas 260 000 eurot, millest tulenevalt ei ületa täitemenetluses sissenõutava nõude suurus hüpoteegi summat.
10.Kohtutäitur on seisukohal, et kohtutäituri põhitasu suurus on kooskõlas Riigikohtu üldkogu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-17249 ning kohtutäituri seadusega. Kuigi Riigikohus on 25.01.2018 kohtuotsuses nr 2-15-17249 tunnistanud KTS § 35 lg 2 ja 3 põhiseadusevastaseks, on Riigikohus viidatud lahendi p-des 86-88 selgitanud, et üldkogu KTS § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt arvates otsuse jõustumisest. Riigikohus selgitas, et lükkab otsuse jõustumise edasi kuue kuu võrra arvates otsuse kuulutamisest. Kui otsus jõustuks selle kuulutamisest, ei oleks enam vaidlusalustes sätetes loetletud nõuete puhul võimalik kohtutäituri põhitasu määrata ega sisse nõuda. Niisuguses olukorras võib praktikas osutuda keeruliseks uute täitemenetluste korraldamine. Kahjustada saaks kohtutäiturite õigus tasule ja sissenõudjate huvi nõuete täitmise vastu. Kuni otsuse jõustumiseni kehtivad KTS § 35 lg-d 2 ja 3 endisel kujul ja neid tuleb kohaldada kohtutäituri põhitasu määramisel ning tasu puudutavate vaidluste lahendamisel. Arvestades, et eelviidatud Riigikohtu otsus jõustus 25.07.2018, kohtutäitur koostas vaidlusaluses täitemenetluses kohtutäituri otsuse 18.07.2016 ning sellel ajal kehtinud KTS § 35 lg-d 2 ja 3 on põhiseadusega vastuolus olevaks tunnustatud edasiulatuvalt alates 25.07.2018, leiab kohtutäitur, et kohtutäituri tasu suurus vaidlusaluses täiteasjas ei ole ebaõige. Kohtutäitur palub jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
11.Sissenõudja palub jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 08.08.2018 otsuse täiteasjas nr 194/2016/1263 muutmata. Menetluskulud palub jätta avaldaja kanda. Sissenõudja leiab, et avaldaja ei ole oma 25.07.2018 kaebuses välja toonud, et tema arvates on täitetasu suurus ebaseaduslik tulenevalt 10.06.2018 jõustunud KTS § 35 lg 21, vaid ta on pidanud seda oma algses kaebuses vääraks üksnes seetõttu, et tema hinnangul on kohtutäitur arvestanud kohtutäituri tasu suurust vales summas võlgnevuse pealt. Avaldaja suhtes algatati täitemenetlus juba 2016 augustis ning sellest lähtuvalt määrati ka täitetasu suurus kooskõlas sel hetkel kehtiva KTS § 35 lg 2. Sissenõudja leiab, et avaldaja suhtes üle 2 aasta tagasi algatatud täitemenetluses ei määra kohtutäitur täitetasu 10.06.2018 jõustunud seadusemuudatuse alusel, vaid täitemenetluse algatamise ajal kehtinud seaduseredaktsiooni alusel. Sissenõudja on seisukohal, et avaldaja poolt vaidlustatud kohtutäituri 08.08.2018 otsusest ei nähtu mitte kuskilt, et kohtutäitur kavatseb nõudeid täita hüpoteegisummat ületavas suuruses. Kohtutäitur on oma 08.08.2018 otsuse punktis 3.1 tunnistanud oma eksimust ning kinnitanud selgesõnaliselt, et kõnealuses täitemenetluses on puudutatud isiku hüpoteegiga tagatud nõude suuruseks 227 935 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Sissenõudja peab avaldaja muid vastuväiteid täiesti asjakohatuteks, kuna need ei kuulu lahendamisele kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitava kaebuse raames. Kohtumääruse põhjendused
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 vaatab kohus käesoleva avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, kuulaud ära avaldaja ja asjast puudutatud isiku I ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
14.Täitemenetluse seadustik (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas kohtutäiturile 25.07.2018
kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 08.08.2018 tegi kohtutäitur täiteasjas nr 194/2016/1263 otsuse. Avaldaja esitas 21.08.2018 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 08.08.2018 otsusele täiteasjas nr 194/2016/1263. Kohus on seisukohal, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning õigele maakohtule.
15.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 08.08.2018 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
16.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas sissenõudjal eksisteerib täitemenetluses nõutavates suurustes sundtäidetavaid nõudeid ning kas kohtutäituri tasu suurus on kooskõlas kehtiva KTS § 35 lg 21.
17.Avaldaja on asunud seisukohale, et sissenõudjal ei eksisteeri täitemenetluses nõutavates suurustes sundtäidetavaid nõudeid. Avaldaja märgib, et sundtäidetava nõude alus on xxx OÜ ja xxx OÜ vahel (ning hiljem sissenõudjale xxx OÜ loovutatud) 15.08.2013 sõlmitud laenuleping. Laenusaaja xxx OÜ pankrot kuulutati välja 29.05.2017, mistõttu lõppes PankrS § 35 lg 1 p 6 tulenevalt xxx OÜ kohustuste osas kõrvalnõuete suurenemine alates 29.05.2017. Avaldaja leiab, et 26.07.2018 seisuga kinnisasja müümisel tagaks hüpoteek AÕS § 346 lg 1 tulenevalt vaid perioodil 26.07.2015-29.05.2017 tekkinud kõrvalnõudeid, mille eest sissenõutava viivise maht oleks summas 101 100 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on antud juhul asunud õigesti seisukohale, et täitemenetluses nõude suuruse määratlemisel tuleb lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-12941 toodust. Kohus selgitab, et olukorras, kus on olemas jõustunud kohtulahend sundtäidetava nõude suuruse osas, on kohtutäitur õigesti leidnud, et sissenõutava nõude suurus tuleneb vastavast otsusest. Lisaks märgib kohus, et võlgnik ei ole kohtu ette toonud ka asjaolusid, mis ei olnud teada tsiviilasja nr 2-16-12941 menetlemise ajal, kuivõrd xxx OÜ pankrot kuulutati välja juba 29.05.2017. Kuna käesolevaks hetkeks ei ole asjaolud tsiviilasjas nr 2-16-12941 otsuse tegemise ajast alates muutunud, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud asuda seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-16-12941 tehtud otsust nõude suuruse osas tuleks muuta.
18.Kohus leiab, et kohtutäitur on õigesti selgitanud, et kaebus kohtutäituri tegevusele ei ole kohane õiguskaitsevahend olukorras, kus võlgnik leiab, et kohtutäituri poolt täidetava nõude suurus ei ole õige. Kohtutäitur viib läbi täitemenetluse täitedokumendi alusel, kuid kohtutäituri pädevuses ei ole anda sisulisi hinnanguid täitedokumentidele. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik soovib esitada vastuväite sissenõutava nõude summa osas, on sobilikum õiguskaitsevahend TMS § 221 lg 1 kohaselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Seejuures märgib kohus, et kuivõrd antud juhul on tehtud jõustunud lahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas, saaks hageja esitada uue hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks üksnes juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis on tekkinud pärast tsiviilasja nr 2-16-12941 menetluse lõppemist.
19.Avaldaja hinnangul ei ole 19.07.2018 täitetoimingust teatamise teatises määratud kohtutäituri tasu suurus kooskõlas kehtiva kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg-ga 21. Samuti leiab avaldaja, et kuivõrd sissenõude summa on ebaõige, on ebaõige ka kohtutäituri tasu suurus. Kohtu hinnangul ei ole kohtutäitur eksinud kohtutäituri tasu suuruse määramisel. Kohtutäitur on kohtutäituri tasu otsuse koostamisel lähtunud otsuse koostamise ajal kehtinud kohtutäituri tasu seaduses sätestatust ning võtnud aluseks täitmisavaldusel märgitud nõude summa. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-15-17249 25.01.2018 otsuses tunnistanud KTS § 35 lg 2 ja 3 põhiseadusevastaseks, kuid punktis 88 selgitanud, et kuni otsuse jõustumiseni kehtivad KTS § 35 lg 2 ja 3 endisel kujul ja neid tuleb kohaldada kohtutäituri põhitasu määramisel ning tasu puudutavate vaidluste lahendamisel. Vajadus hoida ära sätete kohese kehtetuks tunnistamisega tekkida võiv olukord kaalub üles ebaõigluse, mida võlgnikud võivad tajuda, kui nende juhtumil kohaldatakse sätteid, mida Riigikohus on pidanud põhiseadusega vastuolus olevateks.
20.Kohtutäitur on teinud täitekulude otsuse 18.07.2016 vastavalt sellel ajal kehtinud kohtutäituri seadusele. Kohtutäitur on teinud kohtutäituri tasu otsuse täitemenetluse alguses ning tegelik kohtutäituri põhitasu suurus kujuneb täitemenetluse läbiviimise käigus. Kuivõrd Riigikohus on 25.01.2018 kohtuotsuses nr 2-15-17249 tunnistanud KTS § 35 lg 2 ja 3 põhiseadusevastaseks edasiulatuvalt arvates otsuse jõustumisest, tuleb kohtutäituri tasu kindlaks määrata vastavalt eelnevalt kehtinud kohtutäiturite seadusele, kuivõrd võlgnik ei ole vaidlustanud 18.07.2016 täitekulude otsust. Kohus märgib, et ka 01.01.2019 jõustunud KTS redaktsioonis, milles on vähendatud kohtutäituri põhitasu määrasid, ei ole neid sätestatud tagasiulatuvalt. Kohtu hinnangul on kohtutäitur tasu määramisel lähtunud ka õigest nõude summast, kuivõrd kohtutäitur on antud juhul asunud õigesti seisukohale, et täitemenetluses nõude suuruse määratlemisel tuleb lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-12941 toodust
21.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J G avalduse Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma 08.08.2018 otsuse tühistamiseks rahuldamata.
22.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus juhindudes TsMS § 172, leiab, et õiglane on jätta menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldaja avaldus jääb rahuldamata. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus juhindudes TsMS § 177 lg l p 2 ja lg 2 kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Osaliselt tühistatud Tallinna RK 29.10.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.