8.augusti 2018 otsuse peale täiteasjas nr 194/2016/1263. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 4. septembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma Puudutatud isik II: OÜ A-Investment (registrikood 12084901), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Margo Lemetti ja Alo Noormets
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 4. septembri 2018 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
OÜ A-Investment (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik II) avalduse ning täitedokumendiks olevate 15. augusti 2013 notariaalse dokumendi nr 2226 ja 15. augusti 2013 laenulepingu alusel algatas Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik I) täitemenetluse XX (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) suhtes täiteasjas nr 194/2016/1263 (vaidlusalune täiteasi) 227 935 euro sissenõudmiseks.
2.Kohtutäitur saatis 19. juulil 2018 võlgnikule täitmisteate kinnisasja arestimise akti koostamise kohta, milles märgitu kohaselt oli sissenõude summaks 261 984,56 eurot, millest hüpoteegiga tagatud nõude võlgnevus oli 242 025 eurot (seisuga 15. juuli 2016) ja lisanduv viivis, kohtutäituri tasu 19 940,40 eurot ja alustamise tasu 19,16 eurot.
3.Võlgnik esitas 25. juulil 2018 kohtutäiturile kaebuse, et tühistada vaidlusaluses täiteasjas 19. juuli 2018 dokument „Täitetoimingust teatamine“. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur asunud asja täitma ülemäärases suuruses ja seetõttu on ebaõige ka kohtutäituri tasu suurus. Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-12941 tunnistati vaidlusaluses täiteasjas lubamatuks viivisenõude sundtäitmise suuremas summas kui 148 000 eurot. Kohus asus seisukohale, et täidetava nõude suuruseks kokku saab olla maksimaalselt 227 935 eurot. Ebaõige sissenõude summa tõttu on ebaõige ka määratud kohtutäituri tasu suurus.
4.Kohtutäitur jättis 8. augusti 2018 otsusega (edaspidi „kohtutäituri otsus“) kaebuse rahuldamata, kuid märkis, et täitetoimingust teatamise teates on sissenõude summa suurus tehnilise vea tõttu ekslik. Hüpoteegiga tagatud nõude võlgnevus on 227 935 eurot. Tasu osas tugines kohtutäitur kuni 9. juunini 2018 kehtinud kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg 2 p-le 13 ja märkis, et kohtutäituri põhitasu on 7,25% põhinõudest, st 19 830,34 eurot.
5.Võlgnik esitas 21. augustil 2018 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsusele. Kaebuse kohaselt ei ole sissenõudjal nõudeid täitetoimingust teatamise teates märgitud suuruses. Kohtutäitur asus täitma nõuet, mida osaliselt või üldse ei eksisteeri ja sellest tulenevalt on ebaõige ka kohtutäituri tasu suurus. Sundtäitmine on lubamatu suuremas ulatuses, kui on hüpoteegiga tagatud nõude maht.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus keeldus 4. septembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd kaebusega kohtutäituri otsuse peale ei ole võlgnikul võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohus märkis, et kui võlgnik leiab, et täitemenetluste läbiviimine on kõrvalnõuete osas lubamatu, siis tuleb pöörduda kohtusse hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Menetluskulud palub võlgnik panna kohtutäituri kanda. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
maakohus mõistis ebaõigesti kaebuse eesmärki. Kaebus oli suunatud kohtutäituri tegevuse vaidlustamisele. Kohtutäitur tegi otsuse, mille alusel nõuab võlgnikult võlgnevuse tasumist ulatuses, mida realiseeritav hüpoteek ei taga. Kohtutäituri poolt sundtäidetav on üksnes hüpoteegiga tagatud nõue, kuid kohtutäitur nõuab võlgnikult kogu võlgnevuse tasumist. Kohtutäitur oleks pidanud lähtuma täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-st 19 ja rakendama asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 1 ning pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 6 ja tegema otsuse, millega nõuab võlgnikult põhivõlgniku võlgnevust sisse vaid hüpoteegiga tagatud nõude ulatuses; maakohus ei käsitlenud kohtutäituri tasu suurust. Eelkõige jättis maakohus tähelepanuta, et 10. juunil 2018 jõustunud KTS § 35 lg 21 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud sissenõude summa on suurem kui 150 000 eurot, siis on kohtutäituri põhitasu määr 5 000 eurot.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja vastamiseks. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15. oktoobril 2018. 2 (3)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Võlgnik tugines nii 25. juulil 2018 kohtutäiturile esitatud kaebuses kui ka 21. augustil 2018 maakohtule esitatud kaebuses sellele, et kohtutäitur määras 19. juulil 2018 täitetoimingust teatades kohtutäituri tasu suuruse ebaõigesti. Maakohus sellele asjaolule vaidlustatud määruses tähelepanu ei pööranud ja keeldus ennatlikult kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. KTS muudatused, millega kehtestati mh uued kohtutäituri tasu määrad, jõustusid
10.juunil 2018. Rakendussätteid seadusandja ei kehtestanud. Kuna kohtutäitur lähtus praeguses asjas tasu määramisel sätetest, mis on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevateks, ja nende asemel on seadusandja kehtestanud teistsugused tasumäärad, ei saa väita, et võlgniku kaebusega pole võimalik taotletud eesmärki saavutada (vt Riigikohtu 21. septembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-17249, p 10). Kuivõrd maakohus kohtutäituri tasu osas otsustust ei teinud, tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tervikuna menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud osaline kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine või menetlusse võtmine. Nimelt võib olla kaebuse lahendamisel vaja sisuliselt analüüsida võlgniku väiteid selle kohta, et temalt kui kinnisasja omanikult on hüpoteegi realiseerimise käigus asutud sisse nõudma hüpoteegisummast suuremat summat. Hüpoteegiga tagatud nõuete maksmapanek täitemenetluses on piiratud hüpoteegi ulatusega. Tulenevalt AÕS §-st 327 ja § 346 lg-st 1 on tagatud nõuete realiseerimise võimalus eelkõige piiratud hüpoteegisummaga (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 21). Sellest tuleneb, et hüpoteegisumma määrab kinnisasja omanikule hüpoteegist tuleneva rahalise koormise maksimumsumma, mille ulatuses on võimalik tagatud nõudeid koormatud kinnisasja arvel rahuldada (Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579, p 25). Vastavate asjaolude tuvastamine ei ole võimalik kaebuse menetlusse võtmise käigus.
12.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.