2-18-127698/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 01.11.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 02.04.2019 Viru Maakohtule hagi A T vastu võlgnevuse nõudes ja 16.05.2019 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt oli Eesti Energia AS ning A T vahel sõlmitud elektrileping nr xxxx /18.11.2015 ning tarbimiskohaks määrati xxxx. Antud elektrileping hakkas kehtima 19.11.2015 ning kestis tähtajatult. Elektrileping sõlmiti poolte vahel kirjalikult. Leping lõpetati 25.04.2017. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste punkti 1.1. kohaselt reguleerivad antud tingimused võrguettevõtja poolt võrguteenuste osutamist väiketarbijale. Antud lepingule kohaldusid alates 01.01.2013 kehtinud Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A ja alates 29.10.2012 kehtivad Elektrilevi OÜ nimetatud müüja Eesti Energia AS üldteenuste tüüptingimused. Eesti Energia AS elektrienergia lepingu kohaselt kohustub võrguettevõtja müüma ostjale elektrienergiat ning ostja kohustub maksma elektrienergia eest kokkulepitud tasu. Üldsätete punkti 2 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks „Elektrienergia müügi tüüptingimused”. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.1. kohaselt on arveldusperioodiks kalendrikuu. Võlgnik on jätnud tasumata järgnevad arved:

04.06.2018 loovutas Eesti Energia AS elektrienergia müügist tulenevad nõuded Creditreform Eesti OÜ-le, kes algatas võlgniku suhtes inkassomenetlust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 49 lg 1 kohaselt võib tarbija väljaspool äriruume sõlmitavast lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. VÕS § 49 lg 13 kohaselt vee, gaasi, elektri või soojuse müügi puhul ühendusvõrgu kaudu ning digitaalse sisu puhul, mida ei edastata füüsilisel andmekandjal, hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg kulgema lepingu sõlmimise päevast. Kostja ei ole lepingust taganenud. Lepingu kestvuse ajal on lepingu järgses tarbimiskohas xxxx tarbitud elektrienergiat. Kostja ei ole aga oma elektrienergia lepingust tulenevat raha tasumise kohustust täitnud. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja arvete tasumata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Arvestades kostjapoolseid makseviivitusi, on kostja kohustatud maksma hagejale viivist alates iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 16.05.2019 seadusjärgses viivise määras kokku summas 13,15 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt alates 17.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt aastas. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetluse puhul on tegemist tasulise teenusega. Inkassomenetluse tasu ehk sissenõudmiskulu aluseks on Creditreformi käskkiri. Käskkirjas on sätestatud sissenõudmiskulu suurusjärk vastavalt nõude suurusele. Kuivõrd iga juhtum on erinev, määratakse sissenõudmiskulu juhtumipõhiselt. Sissenõudmiskulu määramisel arvestatakse nõudega seonduvaid asjaolusid ning varasemat praktikat sarnaste nõuete menetlemisel. Antud juhul oli inkassomenetluse tasu suuruseks 30 eurot. Inkassomenetluse käigus on tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Seega on olemas põhjuslik seos kostjapoolse lepingulise kohustuse rikkumise ja kahju (sissenõudmiskulu) vahel. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on

sissenõudmiskulu suurus 30 eurot mõistlik ja põhjendatud ning nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 30 eurot. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 97,30 eurot, millest 54,15 eurot on põhivõlg, 30 eurot on sissenõudmiskulu ja 13,15 eurot on viivis. Hageja palub kostjalt välja mõista ka edaspidine viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult kohturuumides 01.10.2019. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus toimetas kostjale kätte kohtumääruse hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 01.10.2019, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 15.10.2019. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Eesti Energia AS on elektrilepingust nr. xxxx tuleneva võlanõude loovutanud Creditreform Eesti OÜ-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja eesti Energia AS vahel sõlmitud lepingust, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 54,15 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt seadusjärgses määras 16.05.2019 seisuga kokku summas 13,15 eurot (e-toimiku lk 71). Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (54,15 eurolt) perioodil 17.05.2019 kuni 29.10.2019 (k.a) 166 päeva eest on 1,97 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 29.10.2019 seisuga kokku 15,12 eurot (13,15 eurot + 1,97 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 30.10.2019 edasiulatuv viivis põhivõlalt 54,15 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 54,15 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, millal täpselt (kuupäevaliselt) on kostjale peale lepingu lõpetamist meeldetuletuskirjasid saadetud ja kuidas on nõudesumma kujunenud. Meeldetuletuskirjade saatmine on VÕS § 1132 lg 2 alusel nõude esitamisel eelduseks. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks kostjale pakkunud kohtuvälist lahendust või sõlminud maksekokkuleppeid. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 97,30 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 30 eurot ehk ligikaudu 31% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 69% ulatuses kostja ja 31% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele).

Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud kokku summas 132,50 eurot (käibemaksuta), s.h TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud 20 eurot ja õigusabikulud kohtumenetluses summas 112,50 eurot. Samuti viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 1 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 75 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab tõendite kogumist, korrastamist, hagiavalduse ja täienduse koostamist ja kohtule edastamist. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 75 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele vastavalt menetluskulude jaotusele. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 143,18 eurot (207,50 eurost 69 %). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik