Indrek Soots, Vahur-Peeter Liin, Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-11956
Tsiviilasi
XX hagi MPS Invest OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2016/1276
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.02.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MPS Invest OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli Kostja: MPS Invest OÜ (registrikood 11420254), seaduslik esindaja MS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
07.10.2019, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 15.02.2019 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta MPS Invest OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses
sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas maakohtule 09.08.2018 hagi MPS Invest OÜ (kostja) vastu, paludes tunnistada kostja nõude sundtäitmine täiteasjas nr 052/2016/1276 lubamatuks kogu ulatuses. Alternatiivselt palus hageja tunnistada nõude sundtäitmine lubamatuks ulatuses, milles see ületab mõistliku leppetrahvi suurust. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli täitemenetluse algatamise aluseks 11.01.2008 hüpoteegi seadmise leping. Vastavalt lepingu p-dele 3 ja 4.1 seati hageja kinnistule (registriosa numbriga XXXXXXXX) hüpoteek summas 1 000 000 krooni. Lepingu p 4.1.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded OÜ Punane Haldus (registrikood 11455962) vastu, mis tulenevad 11.01.2008 sõlmitud OÜ Ekskavar osade müügilepingust ja selle lisadest (edaspidi müügileping). Müügilepingu p 2.4.3 kohaselt kohustus OÜ Punane Haldus välja ehitama selles lepingupunktis viidatud kinnistutele kuni krundi piirini kommunikatsioonid ja tasuma teenuse osutajale liitumistasud, vastavalt kinnistu suhtes kehtiva detailplaneeringuga sätestatule, hiljemalt 01.09.2009. Kohustuse rikkumisel pidi OÜ Punane Haldus tasuma kostjale leppetrahvi summas 1 000 000 krooni, mille tagamiseks oli hageja kinnistule seatud hüpoteek.
3.Täitmisavaldusest ei selgu, millist nõuet kostja realiseerib hüpoteegi arvel ning seetõttu on sundtäitmine lubamatu. Kuna hageja isiklikult ei võlgne kostjale midagi, siis lähtub hageja eeldusest, et tegemist on leppetrahvi nõudega. Hagejale ei ole teada, et Osaühing Punane Haldus võiks kostjale midagi muud võlgneda. Kostja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi ning alternatiivselt on leppetrahvi nõue aegunud. Kostja nõue tulenes müügilepingust ehk tegemist on tehingust tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on 3 aastat. Eeldusel, et OÜ Punane Haldus kommunikatsioone krundi piirini vastavalt müügilepingu p-le 2.4.3 ei rajanud, siis samast kuupäevast, ehk 02.09.2009, võis kostja nõuda OÜ-lt Punane Haldus nimetatud kohustuse rikkumise eest leppetrahvi 1 000 000 krooni (63 911,65 eurot). Kostja oleks pidanud hiljemalt 31.12.2009 teatama leppetrahvi nõudmisest ehk mõistlik aeg võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 järgi leppetrahvi nõuda oli kolme ja nelja kuu vahel. Kostja ei ole hagejalt ega OÜ-lt Punane Haldus leppetrahvi tasumist nõudnud. Käesolevas asjas on kostja esitanud leppetrahvi nõude alles 7 aastat pärast väidetavat rikkumist. Kui lähtuda, et mõistlik aeg leppetrahvi esitamiseks oli 31.12.2009, siis vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1 aegus kostja nõue 31.12.2012.
4.Kostja leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur. Müügilepingus kokkulepitud leppetrahvi nõue pidi katma kostja kulud olukorras, kus hageja ja OÜ Punane Haldus jätavad oma kohustused kogu ulatuses täitmata, s.t. kostja võis nõuda leppetrahvi kohustuse täitmise asendamiseks. Pooltel puudus kokkulepe, et kostja võib lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kuivõrd tänaseks on kohustus osaliselt täidetud, siis oleks ebamõistlik kostjal nõuda leppetrahvi kogu ulatuses.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 41 kohaselt tuleb kohtutäiturile esitada mh põhija kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus, mida kostja ei ole teinud. Sissenõudja kohustuseks on oma nõude aluseks olevaid eeldusi kohtutäiturile tõendada ja nende tõendamata jätmisel peab kohtutäitur jätma menetluse alustamata või alustatud täitemenetluse lõpetama TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Vaidlustatud täiteasjas on täitemenetluse alustamise eeldused jäetud täitmata, millega rikutakse võlgniku õigusi seaduslikule ja õiglasele menetlusele. Antud juhul ei ole kohtutäitur kontrollinud, kas nõue on muutnud sissenõutavaks või mitte.
6.Harju Maakohus on 30.10.2018 määrusega peatanud hagi tagamiseks täitemenetluse kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas nr 052/2016/1276 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning kõik poolte menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja oli seisukohal, et kostja leppetrahvi nõuet on võimalik TsÜS § 1451 lg-st 1 tulenevalt hageja kinnistu arvel rahuldada olenemata sellest, kas leppetrahvi nõue on aegunud või mitte. Müügilepingu p-st 2.4.3 nähtuvalt seati hüpoteek hageja kinnistule selleks, et tagada leppetrahvi nõude täitmist. Leppetrahvi nõue on praegusel juhul põhivõlg.
9.Kostja ei ole kaotanud leppetrahvi nõuet, kuna on andnud aastate jooksul põhivõlgnikule täiendavaid tähtaegu kohustuse täitmiseks. Kostja ei esitanud 2009. aastal leppetrahvi nõuet, kuna OÜ Punane Haldus esindajad, sh hageja, kinnitasid, et kommunikatsioonide rajamisega tegeletakse ning seetõttu andis kostja täiendavalt aega täita müügilepingust tulenev kohustus. Müügilepingu p 2.7 kohaselt võis OÜ Punane Haldus täita müügilepingu p-des 2.4.2 ja 2.4.3 sätestatud kohustused ise või panna kohustuste täitmine kolmandatele isikutele, jäädes ise siiski kostja ees vastutavaks. E-kirjavahetusest nähtuvalt paluti kostjalt 2014. aastal volituse andmist OÜ-le Insalko Baltic elektrivõrguga liitumiseks tehtavate toimingute tegemiseks. OÜ Insalko Baltic juhatuse liikmeks ja ainuomanikuks on hageja. 2016. aasta veebruari e-kirjavahetusest nähtub, et kostja edastas hageja palvel hagejale informatsiooni kinnistute kohta, millel ei olnud jätkuvalt kommunikatsioone välja ehitatud. Seega, ka 2016. aastal oli kostja andnud täiendava tähtaja müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. 16.06.2016 e-kirjaga andis kostja nii OÜ Punane Haldus õigusjärglasele OÜ-le Multivara Transport kui ka OÜ-le Insalko Baltic lõpliku tähtaja VÕS § 114 lg 1 tähenduses kohustuse täitmiseks (14 päeva e-kirja saatmisest). Viidatud e-kirjast pidi hageja aru saama, et kostja soovib nõuda leppetrahvi. Täiendava tähtaja jooksul ei täidetud müügilepingu p-st 2.4.3 tulenevat kohustust kommunikatsioonide rajamiseks ega tasutud leppetrahvi, mistõttu pöörduski kostja täitmisavaldusega kohtutäituri poole VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud mõistliku aja jooksul.
10.Leppetrahvi vähendamiseks puudub alus, kuna kommunikatsioonide ehitamise kohustust ei ole tänaseni täidetud ning ühtlasi ei ole leppetrahv ebamõistlikult suur. Praegusel juhul võiks leppetrahvi summa olla ebamõistlik olukorras, kui see ületaks kordades summat, mis kulub kostjal, et ise kommunikatsioonid kinnistutele välja ehitada. Tänasel päeval ei ole kostjal siiski enam üldse võimalik sellise summa abil kommunikatsioone kinnistutele rajada, arvestades ehitustööde hinnatõusu. Lisaks on tõendamata hageja väide, et kohustus on kostja ees osaliselt täidetud, kuna kinnistutele ei ole kommunikatsioone endiselt rajatud.
11.Hageja etteheited täitemenetluse algatamise kohta on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise juures asjakohatud. Hageja on saanud täituri tegevuse peale esitada kaebuse. Kohtutäiturile on esitatud kostja poolt nõuetekohased täitedokumendid, sealhulgas pandileping, tagatiskokkulepe, põhi- ja kõrvalnõuete alus ning detailne arvestus, mistõttu puudus alus täitemenetluse algatamisest keelduda või see lõpetada. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas 15.02.2019 otsusega hagi ning tunnistas kostja nõude sundtäitmise täiteasjas nr 052/2016/1276 lubamatuks. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses kostja kanda. Kohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
13.Kohus leidis, et vaidlus puudus järgmiste faktiliste asjaolude üle: hageja vastu on algatatud kostja poolt täiteasi nr 052/2016/1276, mille kohaselt on täitedokumendiks Tallinna notar Liivi Laose 11.01.2008 notariaalakt nr 90 ja nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue summas 63 911,65 eurot; vastavalt hüpoteegi seadmise lepingu p-dele 3 ja 4.1 seati hageja kinnistule registriosa nr-ga XXXXXXXX hüpoteek summas 1 000 000 krooni. Hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1.2. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded OÜ Punane Haldus vastu, mis tulenevad 11.01.2008 sõlmitud OÜ Ekskavar osade müügilepingust ja selle lisadest; müügilepingu p 2.4.3. kohaselt kohustus OÜ Punane Haldus välja ehitama kinnistutele registriosa nr-ga 12581802 ja 12581502 kuni krundi piirini kommunikatsioonid ja tasuma liitumistasud vastavalt kinnistu suhtes kehtiva detailplaneeringuga sätestatule hiljemalt 01.09.2009. Nimetatud kohustuse rikkumisel oli OÜ Punane Haldus kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi summas 1 000 000 krooni. Nimetatud leppetrahvi tasumise kohustuse täitmise tagamiseks seati hageja kinnistule registriosa nr-ga XXXXXXXX hüpoteek summas 1 000 000 krooni; eelviidatud kohustust tähtaegselt (s.o 01.09.2009) ei täidetud.
14.Kohus leidis poolte poolt esitatust lähtudes, et esiteks on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostja on kaotanud leppetrahvi nõude esitamise õiguse või mitte (ning kui leppetrahvi nõude esitamise õigust ei ole kaotatud, siis kas see nõue on aegunud või mitte) ning teiseks kas nõude suurus on põhjendatud või mitte. Kohus märkis, et alates 02.09.2009 oli kohustatud isik (OÜ Punane Haldus) viivituses kohustuse täitmisega ning kostja oli kohustuse täitmata jätmisest teadlik. Tõendatud ei ole asjaolu, et kostja oleks esitanud leppetrahvi nõuet kas hagejale või OÜ-le Punane Haldus enne kui 04.07.2016. Kohus leidis, et mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks on üldjuhul ca 3 kuud ja seega oleks kostja pidanud oma leppetrahvi nõude esitama hiljemalt 2009. aasta lõpuks. Mõistlikuks ajaks ei saa pidada aastat 2014 või 2016. Kostja küll väidab, et nad olid kohustatud isikuga läbirääkimistes kohustuse täitmise osas ja et kostja andis täiendavaid tähtaegu, mistõttu ei esitanud kostja algselt leppetrahvi nõuet, kuid hageja vaidleb vastavale väitele vastu ja kostja ei ole kuidagi tõendanud seda, et mingisugused läbirääkimised või täiendavate tähtaegade andmised oleks toimunud enne 2014. aastat, millise aja jooksul aga jõudis mõistlik tähtaeg leppetrahvi nõudmiseks mööduda.
15.Kostja on leidnud alternatiivselt, et kui kohus leiab, et tegemist ei olnud kostja poolt täiendava tähtaja andmisega VÕS § 114 tähenduses, siis pooled leppisid müügilepingu p-s 2.4.3 sätestatud kommunikatsioonide rajamise kohustuse osas kokku tähtaja edasilükkamises, mistõttu ei pidanud kostja 2009. aastal leppetrahvi nõuet esitama. Kohus leidis, et tegemist ei olnud ka kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamisega kokkuleppel,
kuivõrd kostja väide, et pooled leppisid kokku, et müügilepingu p-s 2.4.3 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg pikeneb, ei ole kuidagi tõendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendit selle kohta, et lepingus kokku lepitud tähtaega 01.09.2009 oleks poolte uuel kokkuleppel edasi lükatud/pikendatud.
16.Kostja on leidnud alternatiivselt, et kui kohus leiab, et tegemist ei olnud ka kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamisega kokkuleppel, siis saab OÜ Insalko Baltic tegevust pidada heastamiseks VÕS § 107 lg 1 tähenduses. Kohus leidis, et isegi kui pidada OÜ Insalko Baltic poolt kostjalt täiendavate andmete küsimist ja volikirja allkirjastamise küsimist hageja ja OÜ Punane Haldus kohustuse heastamiseks (ja isegi siis pigem heastamiseks valmistumiseks), ei ole vaidlust asjaolus, et vastav tegevus toimus alles 2014. aastal, mitte varasemal ajaperioodil, kus nagu kohus otsuses eelpool tuvastas, ei ole tõendatud leppetrahvi nõudmiseks takistuste olemasolu. Ja seega kuigi väidetava heastamise ajal ei tohtinud kostja kasutada VÕS § 107 lg 3 kohaselt muid õiguskaitsevahendeid, ei olnud kostjal vastavat keeldu varasemal ajaperioodil (mis oli ca 3 aastat), mille jooksul mõistlik tähtaeg leppetrahvi nõudmiseks jõudis mööduda.
17.Kostja on leidnud alternatiivselt, et kui kohus leiab, et müügilepingu p-s 2.4.3 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg ei pikenenud ühelgi eelpool märgitud viisil, on kostja seisukohal, et arvestades hageja ja OÜ Punane Haldus hea usu põhimõtte vastast käitumist aastate jooksul, oli kostja leppetrahvi nõude esitamise tähtaeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistlik. Kostjale jäeti aastate vältel ebaõige mulje, et kommunikatsioonide rajamisega tegeletakse. Kohus leidis, et toimunud ei ole hea usu põhimõtte vastast käitumist, millest tulenevalt oleks võimalik lugeda leppetrahvi nõude esitamist 2016. aastal VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistlikuks. Seda seetõttu, et jätkuvalt on tõendamata, et kostja oleks pidanud kohustuse täitmise osas läbirääkimisi perioodil 2009 kuni OÜ Insalko Baltic tegevuseni 2014. aastal, millise asjaolu tõendatus on eeldatud selleks, et jaatada hea usu põhimõtte vastasust. Riigikohtu seisukoht 07.12.2009 otsuses nr 3-2-1-128-09, p-s 11, viitab sellele, et kui pooled on pidanud läbirääkimisi, millest tulenevalt on möödunud nö „esmane mõistlik aeg“ leppetrahvi nõude esitamiseks, siis ei ole selline olukord hea usu põhimõttest tulenevalt aktsepteeritav ja tuleb arvesse võtta „poolte käitumist lepingu täitmisel ja pärast seda“, millest tulenevalt võib „mõistlik aeg“ olla (siis nende läbirääkimiste võrra) pikem tavapärasest. Antud juhul aga möödus ca 3 aasta pikkune periood ilma läbirääkimiste või tähtaegade andmiseta, mistõttu läks mõistlik aeg leppetrahvi nõudmiseks mööda. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja rikkus VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud leppetrahvist mõistliku aja jooksul teatamise nõuet ja on kaotanud leppetrahvi nõudmise õiguse ja seega kuulub hagi rahuldamisele. Kohus leidis, et sellest tulenevalt ei ole olematu nõude aegumise hindamine lahendis asjakohane ning asja lahendamisel ei oma tähtsust nõude suuruse põhjendatus. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.07.03.2019 esitas kostja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud nii maakohtus- kui ka ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda.
19.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta, et hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded Osaühingu Punane Haldus vastu, mis tulenevad 11.01.2008
sõlmitud Osaühingu Ekskavar osade müügilepingust ja selle lisadest. Seega oli kostja kasuks seatud hüpoteegiga summas 1 000 000 krooni tagatud vähemalt kolm 11.01.2008 müügilepingust tulenevat kostja nõuet Osaühingu Punane Haldus vastu: 1) 11.01.2008 sõlmitud Osaühingu Ekskavar osade müügilepingu p-st 2.4.3 tulenev kohustuse täitmise nõue (s.o nõue välja ehitada lepingu p-des 2.4.2.1 – 2.4.2.3 nimetatud kinnistutele kuni krundi piirini kommunikatsioonid ja tasuda vastava teenuse osutajatele liitumistasud vastavalt kinnistu suhtes kehtiva detailplaneeringuga sätestatule, s.o VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 tulenev kohustuse täitmise nõue; 2) 11.01.2008 müügilepingu p-st 2.4.3 tuleneva kohustuse täitmise asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue vastavalt VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist; 3) 11.01.2008 müügilepingu p-st 2.4.3 tulenev leppetrahvi nõue summas 1 000 000 krooni.
20.Maakohtus keskendus vaidlus üksnes asjaolu kontrollimisele, kas kostjal eksisteerib leppetrahvi tasumise nõue või mitte, samas täielikult käsitlemata asjaolu, kas kostjal võib eksisteerida samuti hüpoteegiga tagatud 11.01.2008 müügilepingu p-st 2.4.3 tulenev kohustuse täitmise nõue või kohustuse täitmise asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue. Muuhulgas on maakohus käesoleva asja lahendamisel vääralt jaotanud menetlusosaliste vahelise tõendamiskoormise. Hageja oleks pidanud oma hagis põhistama, et kostjal ei pruugi olla 11.01.2008 lepingu p-st 2.4.3 tuleneva kohustuse täitmise nõuet ega kohustuse täitmise asemel tekkivat kahju hüvitamise nõuet. Kostja hinnangul ei ole hageja seda teinud.
21.Kuivõrd käesoleval hetkel puudub mõistlik kahtlus asjaolus, et kostja kasuks seatud hüpoteegiga summas 1 000 000 krooni on tagatud lisaks leppetrahvi nõudele ka 11.01.2008 müügilepingu p-st 2.4.3 tuleneva kohustuse täitmise nõue või kohustuse täitmise asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue, siis ei ole käesolevas asjas hagi tulemusel võimalik täitemenetluse lõpetamine, st eksisteerib TsMS § 423 lg 2 p 2 väljatoodud olukord, kus esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
24.Asja materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud: - 11.01.2018 sõlmisid pooled hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati hagejale kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) hüpoteek summas 1 000 000 krooni kostja kasuks. Hüpoteegiga oli tagatud muuhulgas ka kostja nõuded Osaühingu Punane Haldus vastu, mis tulenevad 11.01.2008 sõlmitud Osaühingu Ekskavar osade müügilepingust; - osaühing Ekskavar 11.01.2008 osade müügilepingu p 2.4.3 järgi kohustus Osaühing Punane Haldus (ostja) registriosadesse nr 12581802, 12582002 ja 12581502 kantud kinnistutele kuni kinnistu piirini välja ehitama kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, gaas, 10A elekter) ja tasuma liitumistasud vastavalt kinnistu suhtes kehtiva detailplaneeringuga sätestatule hiljemalt 01.09.2009. Nimetatud kohustuse rikkumisel on ostja kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi 1 000 000 krooni.
-
-
-
Leppetrahvi tasumise kohustuse täitmise tagamiseks seatakse kinnistule registriosa numbriga XXXXXXXX hüpoteek summas 1 000 000 krooni; kostja esitas 04.07.2016 kohtutäiturile täitmisavalduse 11.01.2008 hüpoteegi seadmise lepingu täitmiseks. Nõude sisuks märkis kostja 1 000 000 krooni. Kohtutäitur alustas nõude suhtes täitemenetlust nr 052/2016/1276; hageja esitas 09.08.2018 maakohtule avalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei nähtu täitmisavaldusest, millist nõuet kostja realiseerib hüpoteegi arvel. Kuna hageja isiklikult ei võlgne kostjale midagi, siis lähtub hageja eeldusest, et tegemist on leppetrahvi nõudega. Hagejale ei ole teada, et Osaühing Punane Haldus võiks kostjale midagi muud võlgneda; kostja tugines hagi vastuses sellele, et tal on leppetrahvi nõue; maakohus asus 15.02.2019 otsuses seisukohale, et kostja on leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud.
25.Apellatsioonkaebuses tugines kostja asjaolule, et lisaks leppetrahvi nõudele on hüpoteegiga tagatud ka Osaühingu Ekskavar osade müügilepingu punktist 2.4.3 tulenev kohustuse täitmise nõue (kohustus välja ehitada kommunikatsioonid ja tasuda liitumistasud) ja kohustuse täitmise asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue.
26.Kolleegium märgib, et TMS § 23 lg 41 järgi tuli kostjal koos täitmisavaldusega esitada täiturile ka põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Sellest tulenevalt on sissenõudja ülesandeks tuua välja, millise nõude katteks ta hüpoteegi realiseerimist soovib. Riigikohus on 29.05.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 (p 19) selgitanud, et kuigi hüpoteek AÕS § 325 lg 4 järgi tagatavat nõuet ei eelda, ei või hüpoteeki siiski realiseerida tagatava nõudeta, st täitemenetluse võib korraldada üksnes ulatuses, milles hüpoteek tagab nõudeid, mille rahuldamist kinnisasja arvel võib hüpoteegipidaja nõuda. Eeltoodule tuginedes peab ringkonnakohtu hinnangul olema täitemenetluses selge, millise nõude rahuldamist sissenõudja soovib panditud kinnisasja arvel.
27.Riigikohus on 29.05.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 (p 16) märkinud, et kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja tõendama võlgnikuna, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia.
28.Kostja ei toonud täitmisavalduses välja tagatud nõude sisu. Täitemenetluses hageja kaebuse kohta kohtutäituri poolt 31.05.2016 tehtud otsusest nähtuvalt on kostja täiturile nõuet täpsustanud ning tuginenud leppetrahvi nõudele. Maakohtu menetluses asus kostja seisukohale, et hüpoteegiga on tagatud leppetrahvi nõue. Kuna kostja asus maakohtus seisukohale, et ta soovib hüpoteegi realiseerimist leppetrahvi nõude katteks, ja ei toonud välja, et tagatud võib olla ka mingi muu nõue, siis ei pidanud hageja asuma maakohtus põhistama, et peale leppetrahvi tasumise nõude ei ole kostjal ka muid nõudeid, mida hüpoteek võiks tagada. Sellises olukorras tuli hagejal põhistada, et kostjal leppetrahvi nõue puudub. Kuna TMS § 23 lg 41 järgi on nõude aluse ja arvestuse esitamine sissenõudja kohustuseks, siis oli kostja ülesandeks välja tuua, et ta soovib hüpoteegi realiseerimist mitte üksnes leppetrahvi nõude katteks, vaid ka mingi muu nõude katteks. Kui kostja oleks selle
välja toonud, alles siis oleks tekkinud hagejal kohustus põhistada, et kostjal puuduvad ka muud tema poolt esile toodud nõuded.
29.Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja tugineda apellatsioonimenetluses asjaolule, et hüpoteegiga on tagatud ka kohustuse täitmise (s.o kommunikatsiooni väljaehitamise ja liitumistasude maksmise) nõue ja selle kohustuse täitmise asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Asjaolu, et tal on ka kohustuse täitmise nõue ja selle asemel kahju hüvitamise nõue, oli kostjal võimalik esile tuua juba maakohtu menetluses. Kostja ei ole toonud välja mõjuvat põhjust, mis takistas tal sellele asjaolule maakohtus tuginemast. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul uue asjaolu esiletoomine apellatsioonimenetluses lubatav, ning kolleegium jätab selle tähelepanuta.
30.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu järeldust, et kostja on leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud. Seda on kostja kinnitanud ka ringkonnakohtu 07.10.2019 istungil. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatust, et kostja on leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud.
31.Kuna kostja on leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud ning uuele asjaolule kostja apellatsioonimenetluses tugineda ei saa, siis puudub alus muuta maakohtu otsust, millega tunnistati sundtäitmine lubamatuks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus
32.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
33.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.