1.Raimu Tali (hageja) esitas 14. märtsil 2022 Harju Maakohtule hagi MPS Invest OÜ (kostja) vastu hüpoteegi kande kustutamiseks nõusoleku andmiseks. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmiti 11. jaanuaril 2008 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati hageja kinnisasjale (registriosa nr 12583202, asukoht Kullese tee 1, Rae küla, Rae vald, Harju maakond (kinnisasi)) kostja kasuks hüpoteek hüpoteegisummaga 1 000 000 krooni (hüpoteek). Hüpoteegi seadmise lepingu punkti 4.1
2-22-3718 (tagatiskokkulepe) kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja (s.o kostja) nõuded omaniku (s.o hageja) ja OÜ Punane Haldus (kustutatud; ostja) vastu alljärgnevalt: - kõik nõuded omaniku (hageja) vastu, mis tulenevad omaniku (hageja) ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest; - kõik nõuded ostja vastu, mis tulenevad ostja ning hüpoteegipidaja vahel 11. jaanuaril 2008 sõlmitud OÜ Ekskavar osade müügilepingust (müügileping) ja selle lisadest; - tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale. Kohustused, mis olid tagatiskokkuleppega hõlmatud, tulenesid müügilepingust, milles lepiti muuhulgas kokku, et ostja kohustub lepingus nimetatud kinnistutele kuni krundi piirini välja ehitama kommunikatsioonid ja tasuma vastava teenuse osutajale liitumistasud hiljemalt 1. septembriks 2009. Selle kohustuse rikkumisel on ostja kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi 1 000 000 krooni. Kostja esitas 4. juulil 2016 Tallinna kohtutäiturile Kaire Põltsile täitmisavalduse (täiteasi nr 052/2016/1276) hageja kinnistut koormava hüpoteegi realiseerimiseks. Kostja nõude sisuks oli müügilepingust tulenev leppetrahvinõue. Sundtäitmine on jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-18-11956 tunnistatud lubamatuks. 25. augustil 2020 esitas kostja Tallinna kohtutäiturile Priit Petterile täitmisavalduse (täiteasi nr 023/2020/1352) hageja kinnistut koormava hüpoteegi realiseerimiseks. Kostja nõudis hagejalt hüpoteegisumma 63 911 euro 64 sendi (s.o 1 000 000 krooni) suuruse kahju hüvitamist. Sundtäitmine on jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-14048 tunnistatud lubamatuks. Tsiviilasjades nr 2-18-11956 ja 2-20-14048 tehtud jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et kostjal ei ole hageja vastu nõuet, mida saaks hageja kinnisasja koormava hüpoteegi arvel rahuldada. Müügilepingu poolte selge tahe oli kokku leppida, et hüpoteek tagab vaid müügilepingu punktist 2.4.3 tulenevat leppetrahvinõuet, mistõttu on kostjal hageja vastu vaid 1 000 000 krooni suuruse leppetrahvi nõue, kuid mitte kahju hüvitamise nõue. Hüpoteeki ei saa realiseerida muude nõuete katteks peale võlausaldaja võlaõigusliku nõude. Seda ka juhul, kui tagatiskokkulepe tagab muidki nõudeid peale tegelikult sissenõutava võlaõigusliku nõude. Kohus on kahes tsiviilasjas tuvastanud, et vastavalt kostja leppetrahvinõue on lõppenud ja kostja kahjunõue ei ole tõendatud. Kostja kahju hüvitamise nõue hageja vastu on ka aegunud. Müügilepingu punkti 2.4.3 kohaselt oli ostja põhikohustus rajada kolmele kinnistule kommunikatsioonid ja tasuda liitumistasud hiljemalt
1.septembriks 2009, kuid selleks ajaks kommunikatsioone rajatud ei olnud. Kostja väitel on tal hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mis on tekkinud kohustuse täitmise nõude asemele. Kuivõrd kostja sai teada kahju tekkimisest (s.o kommunikatsioonide välja ehitamata jätmisest) hiljemalt 2009. a jooksul, siis on kahju hüvitamise nõue aegunud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et tema kinnisasja koormav hüpoteek ei taga mitte ühtegi rahaliselt hinnatavat nõuet. Ostja jättis nõuetekohaselt täitmata kohustuse ehitada hiljemalt 1. septembriks 2009 kostja kinnisasjadele kuni krundi piirini kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, gaas ja elekter (peakaitsme suurus 10 A)) ja tasuda nende teenuse osutajatele liitumistasud. Kostja kasuks seatud hüpoteek tagab müügilepingu punktist 2.4.3 tuleneva kohustuse täitmise nõude asemel tekkivat kahju hüvitamise nõuet. Varasemad kohtulahendid ei tõenda, et kostjal ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet. Pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust rahuldada põhivõla nõue panditud eseme arvel. 2(7)
2-22-3718
3.Harju Maakohus jättis 1. juuli 2022. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 3750 eurot ja seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõltub asja lahendus sellest, kas kostjal võib olla ostja vastu nõue hüpoteegi seadmise lepingu punktide 4.1.2 ja 4.1.3 alusel. Sellest tulenevalt tagab kostja kasuks seatud hüpoteek vähemalt kolme müügilepingust tulenevat nõuet, milleks on kohustuse täitmise nõue (s.o nõue välja ehitada kinnistutele kuni krundi piirini kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, gaas ja elekter (peakaitsme suurus 10 A)) ja tasuda liitumistasud), kohustuse täitmise nõude asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue ja leppetrahvinõue. Seega tagab hüpoteek ka kohustuse täitmise nõude asemel tekkivat kahju hüvitamise nõuet. Kuna ostja on jätnud müügilepingust tuleneva kohustuse kostja vastu täitmata, on kostjal nõue, mida hüpoteek tagab. Hageja viidatud varasemad kohtulahendid ei tõenda kostjal nõude puudumist. Nimelt tsiviilasjas nr 2-18-11956 rahuldati hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue eelkõige põhjusel, et kohus leidis, et kostja ei esitanud leppetrahvinõuet õigel ajal. Kostja ei ole väitnud, et tema hüpoteegiga tagatud nõue on leppetrahvinõue. Tsiviilasjas nr 2-20-14048 rahuldati hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eelkõige põhjusel, et kohtud leidsid, et kostja täitmisavaldus ei olnud piisavalt selge. Seega ei ole kohtud tuvastanud, et kostjal puuduks üldse hüpoteegiga tagatud nõue. Kostja võimalik kahju hüvitamise nõue ostja vastu on põhivõla nõue tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 1451 lg 1 tähenduses. Sellest tulenevalt ei ole oluline, kas kostja nõue ostja vastu on aegunud või mitte. Sõltumata nõude aegumisest on kostjal TsÜS § 1451 lg 1 alusel õigus rahuldada nõue pandieseme ehk hüpoteegiga koormatud kinnistu arvel.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ekslik maakohtu järeldus, et hüpoteek tagab müügilepingust tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Müügilepingust tulenevalt on kostjal vaid leppetrahvinõue. Samuti on müügilepingus selge sõnaga märgitud, et hüpoteek seatakse leppetrahvi kohustuse täitmise tagamiseks. Hüpoteeki ei saa realiseerida muude nõuete katteks peale võlausaldaja võlaõigusliku nõude. Seda sõltumata asjaolust, kas tagatiskokkulepe tagab muidki nõudeid. Kuigi kostja ei ole praeguses asjas leppetrahvinõudele tuginenud, leiti tsiviilasjas nr 2-18-11956, et kostja on leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud. Tsiviilasjas nr 2-20-14048 leiti, et kostja ei ole oma kahju hüvitamise nõuet tõendanud. Sellest tulenevalt ei saa praeguses asjas asuda seisukohale, et kostjal on kahju hüvitamise nõue. Isegi kui kostjal on müügilepingust tulenev kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 järgi, on see nõue aegunud. Müügilepingu kohaselt tuli kohustus täita
1.septembril 2009. Kuna seda ei tehtud, siis pidi kostja kahju tekkimisest teada saama 2009. a jooksul. Kahjunõue on TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. Maakohtu viide TsÜS § 1451 lg-le 1 on ekslik. Kahju hüvitamise nõue ei ole põhivõla nõue. Lisaks on täitedokumendist tulenev nõue TsÜS § 157 lg 1 alusel aegunud.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et kahju hüvitamise nõude aegumine ei ole TsÜS § 1451 lg 1 järgi oluline. Samuti ei ole täitedokumendist tulenev nõue aegunud, sest aegumine on katkenud täitedokumendi täitmiseks esitamisega 4. juulil 2016 ja 25. augustil 2020.
3(7)
2-22-3718 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 2325 eurot ja seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et hüpoteegiga tagatav nõue on sätestatud müügilepingus ning hüpoteek ei taga kahju hüvitamise nõuet. Hüpoteegiga tagatud nõuded on sätestatud hüpoteegi seadmise lepingu p-s 4.1. Selle järgi on hüpoteegiga tagatud kõik müügilepingust tulenevad kostja nõuded ostja vastu, sh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded. Seega on tagatiskokkuleppega hõlmatud ka kohustuse täitmise nõude asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vaja tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende rahalist suurust. Hageja peab tõendama, et lepingu alusel tagatud võlga tegelikult ei ole. Maakohus on õigesti leidnud, et tsiviilasjas nr 2-20-14048 ei ole tuvastatud, et kostjal ei ole gaasivõrgu rajamise ja gaasivõrguga liitumisega seostuvat kahjunõuet. Sellise kahjunõude puudumist ei ole hageja tõendanud ka käesolevas asjas. Müügilepingust tuleneva kostja kahju hüvitamise nõude aegumine ei ole oluline, sest TsÜS § 1451 lg 1 järgi ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust rahuldada põhivõla nõue pandieseme arvel. Maakohus leidis põhjendatult, et kohustuse täitmise asemel esitatud kahju hüvitamise nõue on põhivõla nõue TsÜS § 1451 lg 1 mõttes. Samuti ei ole aegunud täitedokumendist tulenev nõue, sest kostja esitas kohtutäiturile täitmisavaldused 4. juulil 2016 ja 25. augustil 2020. Sel ajal kehtinud TsÜS § 159 lg 1 redaktsioon sätestas, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Arvestades, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on katkenud ja alanud uuesti, ei ole täitedokumendist tulenev nõue aegunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus jõudnud ekslikule järeldusele, et hüpoteek tagab kostja nõudeid. Müügilepingus on kokku lepitud, et hüpoteek tagab vaid leppetrahvinõuet. Hüpoteeki saab realiseerida üksnes nende nõuete rahuldamiseks, mis tulenevad müügilepingust. Seetõttu ei saa hüpoteek tagada kahju hüvitamise nõuet. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kostjal ei ole leppetrahvinõuet. Seega ei ole olemas nõuet, mida hüpoteek tagab. Isegi kui hüpoteek tagaks kahju hüvitamise nõuet, oleks selline nõue aegunud, sest ostja pidi oma kohustuse täitma hiljemalt 1. septembril 2009 ja kui ta seda ei teinud, pidi kostja olema talle tekkinud kahjust teada saanud. Kohtute viidatud TsÜS § 1451 lg 1 ei kohaldu, sest see sätestab võlausaldaja õigused, mis seostuvad põhivõlaga. Kahju hüvitamise nõue ei ole põhivõlg. Põhivõlaks saaks praegu olla üksnes leppetrahv. Lisaks aegus kostja võimalik kahju hüvitamise nõue 1. märtsil 2021, sest siis möödus kümme aastat ajast, kui jõustus TsÜS § 157 lg 1 redaktsioon, mille järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et täitmisavalduse esitamine katkestas nõude aegumise. See oleks juhtunud üksnes siis, kui nõue oleks esitatud põhivõlgniku vastu, kelleks oli ostja.
4(7)
2-22-3718 Hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmisest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja ei ole 14 aasta jooksul suutnud tõendada, et tal oleks mingi hüpoteegiga tagatud nõue. Kuna kostjal nõuet ei ole, siis ta peab andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse väära tõlgendamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu TsMS § 691 p 2 alusel tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10.Hageja esitas kostja vastu hüpoteegi kustutamise nõude. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on AÕS § 349 lg 1, mis sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega sõltub asja lahendamine sellest, kas kostjal on hageja vastu hüpoteegiga tagatud nõue. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes esmalt selle üle, milliseid müügilepingust tulenevaid nõudeid hüpoteek tagab. Kolleegiumi hinnangul on alama astme kohtud menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et hüpoteegi seadmise lepingu p-s 4.1 sisalduva tagatiskokkuleppega on muuhulgas tagatud kõik müügilepingust tulenevad kostja nõuded ostja vastu. Kohtud on õigesti leidnud, et seega ei ole hüpoteegiga tagatud mitte üksnes müügilepingust tulenev leppetrahvinõue, vaid ka kahju hüvitamise nõue täitmise asemel (vt ka lahendi p 14).
11.Hageja väitel ei saa kostjal olla hüpoteegiga tagatud nõuet seetõttu, et kahes tsiviilasjas on tunnistatud kostja täitmisavalduse alusel algatatud sundtäitmine lubamatuks. Ringkonnakohus on tuvastanud, et sundtäitmine tunnistati tsiviilasjas nr 2-18-11956 lubamatuks eelkõige põhjusel, et kostja ei esitanud leppetrahvinõuet õigel ajal, ning tsiviilasjas nr 2-20-14048 põhjusel, et nõudeavaldus ei olnud piisavalt selge (vt ringkonnakohtu otsuse p 22). Kostja täitmisavalduse alusel algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei tõenda iseenesest, et kostjal ei ole ühtegi hüpoteegiga tagatud nõuet. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohta tehtud otsus on pooltele TsMS § 457 lg 1 järgi siduv. Olukorras, kus sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks põhjusel, et sundtäitmiseks esitatud nõuet ei ole, ei saa sissenõudja hilisemas menetluses sellele nõudele tugineda (vt RKTKo 16.05.2018, 2-16-11056/34, p 20). Tsiviilasjas nr 2-18-11956 on seega pooltele siduvalt tuvastatud, et kostjal ei ole hageja vastu leppetrahvinõuet. Samas tunnistati kostja kahju hüvitamise nõude täitmiseks algatatud sundtäitmine tsiviilasjas nr 2-20-14048 lubamatuks formaalsetel põhjustel, mitte põhjusel, et kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet. Seega ei välista see lahend kostjal kahju hüvitamise nõude olemasolu.
12.Riigikohtu varasema seisukoha järgi ei ole AÕS § 349 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks vajalik tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende rahalist suurust. Küll tuleb nende nõuete olemasolu selgeks teha hüpoteegiga koormatud kinnisasjale sissenõude pööramiseks (RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-104-08, p 16). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ning selgitab, et sellest johtub ka hüpoteegi kustutamise nõude ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude erinev tõendamiskoormis. Hüpoteegi kustutamise nõude rahuldamiseks peab koormatud kinnisasja omanik tõendama, et hüpoteegipidajal ei saa olla 5(7)
2-22-3718 ühtegi nõuet, mida hüpoteek võiks tagada. Selline olukord esineb eelkõige juhul, kui tagatud nõue on rahuldatud. Seevastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude korral piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormise täitmiseks sellest, kui ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust (RKTKo 30.09.2015, 3-2-1-85-15, p 12; RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12, p 16).
13.Hageja tugineb kaebuses sellele, et kostja võimalik kahju hüvitamise nõue on TsÜS § 146 lg 1 ja § 157 lg 1 järgi aegunud. Ringkonnakohus leidis, et nõude aegumine ei ole oluline, sest TsÜS § 1451 lg 1 järgi ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust rahuldada põhivõla nõue pandieseme arvel. Samuti leidis ringkonnakohus, et kuivõrd kostja esitas kohtutäiturile täitmisavaldused 4. juulil 2016 ja 25. augustil 2020, siis enne 1. aprilli 2021 kehtinud TsÜS § 159 lg 1 järgi katkes aegumine ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega.
14.Asja lahendamine sõltub esmalt sellest, kas põhivõla nõue TsÜS § 1451 lg 1 tähenduses hõlmab ka täitmist asendavat kahju hüvitamise nõuet. Selle sätte kohaselt ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust rahuldada põhivõla nõue panditud eseme arvel. Kolleegium leiab, et põhinõudena TsÜS § 1451 lg 1 mõttes tuleb käsitada ka täitmist asendavat kahju hüvitamise nõuet olukorras, kus pandiga on tagatud mitterahaline kohustus. Seda põhjusel, et pandiga saab AÕS § 279 lg 1 järgi tagada vaid rahaliselt hinnatavaid nõudeid ja mitterahalist kohustust ei olegi üldjuhul võimalik hüpoteegi realiseerimise teel täita. Käesolevas tsiviilasjas on madalama astme kohtud tuvastanud, et ostjal oli müügilepingust tulenev kohustus ehitada kinnisasjadele kuni krundi piirini kommunikatsioonid ja tasuda vastava teenuse osutajale liitumistasud. Kui sellise kohustuse täitmise tagamiseks on seatud kinnisasjale hüpoteek, siis saab põhinõudena lugeda tagatuks eelkõige selle kohustuse rikkumise korral tekkiva kahju hüvitamise nõude ja täitmist asendava leppetrahvinõude, kui leppetrahvikohustuses on VÕS § 158 lg 1 järgi kokku lepitud. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus õigesti leidnud, et müügilepingust tulenev kahju hüvitamise nõue täitmise asemel on põhivõla nõue TsÜS § 1451 lg 1 tähenduses.
15.Kuna hageja tugines aegumisele, sõltub asja lahendamine ka sellest, kas täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on TsÜS § 157 lg 1 alusel aegunud. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. See tähendab sisuliselt, et kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel saab hüpoteegipidaja pöörduda avaldusega täitemenetluse alustamiseks TsÜS § 157 lg 1 alusel kümne aasta jooksul alates täitedokumendi väljaandmisest eeldusel, et nõue on sissenõutav. See regulatsioon piirab hüpoteegi puhul ajaliselt ka TsÜS § 1451 lg 1 järgset pandipidaja õigust rahuldada oma põhivõla nõue panditud eseme arvel pärast nõude aegumist (vt enne 5. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kontekstis RKTKo 22.02.2011, 3-2-1-153-10, p 13). Ringkonnakohus tuvastas menetlusõigust rikkumata, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine hakkas aeguma 5. aprillil 2011.
16.Ringkonnakohus järeldas, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine ei ole aegunud, sest kostja esitas kohtutäiturile täitmisavaldused 4. juulil 2016 ja 25. augustil 2020, mis põhjustas TsÜS § 159 lg 1 alusel aegumise katkemise. Enne 1. aprilli 2021 kehtinud TsÜS § 159 lg 1 järgi katkes nõude täitmise aegumine ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Samas on ringkonnakohus sealjuures tähelepanuta jätnud TsÜS § 159 lg 2, mille enne 1. aprilli 2021 kehtinud redaktsioon sätestas, et aegumist ei loeta katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks 6(7)
2-22-3718 või kui täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi või kui tehtud täitetoiming tühistatakse. Riigikohus on seda sätet tõlgendanud selliselt, et „täitetoimingu tühistamiseks“ saab viidatud sätte mõttes lugeda mh täitemenetluse lõpetamist täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 4 alusel nt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohtulahendile tuginedes (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 29). Kuigi alates 1. aprillist 2021 kehtiva TsÜS § 159 lg 2 sõnastuse kohaselt ei loeta aegumist katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks, ei saa ka selle sõnastuse kohaselt lugeda nõude täitmise aegumist katkenuks juhul, kui algatatud sundtäitmine on tunnistatud jõustunud kohtulahendiga lubamatuks. Kuivõrd tsiviilasjades nr 2-18-11956 ja nr 2-20-14048 on kostja algatatud sundtäitmised tunnistatud lubamatuks, siis ei saanud ringkonnakohtu viidatud täitmisavalduste esitamine nõude täitmise aegumist katkestada.
17.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes 4. juulil 2016 ja 25. augustil 2020 täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kuna hageja on esimest korda selge sõnaga tuginenud täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumisele TsÜS § 157 lg 1 järgi apellatsioonkaebuses ning olukorras, kus sellel alusel nõude täitmise aegumise küsimust maakohtus ei käsitletud ning ringkonnakohus ei selgitanud kostjale, et tema peab välja tooma ja tõendama aegumise katkemist või peatumist tingivad asjaolud, siis tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostjale tuleb asja uuel läbivaatamisel anda võimalus esile tuua ja tõendada asjaolud, mis tingivad täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise katkemise või peatumise. Aegumise katkemise aluseks saaks olla nt täitmisavalduse esitamine, mille alusel algatatud sundtäitmist ei ole lubamatuks tunnistatud. Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on TsÜS § 157 lg 1 alusel aegunud, siis esineb alus hagi rahuldamiseks, sest täitedokumendist tulenevat nõuet, mida see hüpoteek tagab, ei ole enam võimalik sundtäita. Kolleegiumi hinnangul tuleb AÕS § 349 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et see võimaldab nõuda hüpoteegi kustutamist ka olukorras, kus õiguslikult ei ole võimalik enam nõuda hüpoteegiga tagatud nõuete hüpoteegi arvel täitmist.
18.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.