Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-22-3718
Otsuse kuupäev
Tartu, 22. aprill 2024
Kohtukoosseis
Eesistuja Kalev Saare, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Margit Vutt
Kohtuasi
Raimu Tali hagi MPS Invest OÜ vastu hüpoteegi kande kustutamiseks nõusoleku andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Raimu Tali kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
63 911 eurot 65 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Raimu Tali, lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja MPS Invest OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-22-3718 (tagatiskokkulepe) kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja (s.o kostja) nõuded omaniku (s.o hageja) ja OÜ Punane Haldus (kustutatud; ostja) vastu alljärgnevalt: - kõik nõuded omaniku (hageja) vastu, mis tulenevad omaniku (hageja) ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest; - kõik nõuded ostja vastu, mis tulenevad ostja ning hüpoteegipidaja vahel 11. jaanuaril 2008 sõlmitud OÜ Ekskavar osade müügilepingust (müügileping) ja selle lisadest; - tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale. Kohustused, mis olid tagatiskokkuleppega hõlmatud, tulenesid müügilepingust, milles lepiti muuhulgas kokku, et ostja kohustub lepingus nimetatud kinnistutele kuni krundi piirini välja ehitama kommunikatsioonid ja tasuma vastava teenuse osutajale liitumistasud hiljemalt 1. septembriks 2009. Selle kohustuse rikkumisel on ostja kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi 1 000 000 krooni. Kostja esitas 4. juulil 2016 Tallinna kohtutäiturile Kaire Põltsile täitmisavalduse (täiteasi nr 052/2016/1276) hageja kinnistut koormava hüpoteegi realiseerimiseks. Kostja nõude sisuks oli müügilepingust tulenev leppetrahvinõue. Sundtäitmine on jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-18-11956 tunnistatud lubamatuks. 25. augustil 2020 esitas kostja Tallinna kohtutäiturile Priit Petterile täitmisavalduse (täiteasi nr 023/2020/1352) hageja kinnistut koormava hüpoteegi realiseerimiseks. Kostja nõudis hagejalt hüpoteegisumma 63 911 euro 64 sendi (s.o 1 000 000 krooni) suuruse kahju hüvitamist. Sundtäitmine on jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-14048 tunnistatud lubamatuks. Tsiviilasjades nr 2-18-11956 ja 2-20-14048 tehtud jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et kostjal ei ole hageja vastu nõuet, mida saaks hageja kinnisasja koormava hüpoteegi arvel rahuldada. Müügilepingu poolte selge tahe oli kokku leppida, et hüpoteek tagab vaid müügilepingu punktist 2.4.3 tulenevat leppetrahvinõuet, mistõttu on kostjal hageja vastu vaid 1 000 000 krooni suuruse leppetrahvi nõue, kuid mitte kahju hüvitamise nõue. Hüpoteeki ei saa realiseerida muude nõuete katteks peale võlausaldaja võlaõigusliku nõude. Seda ka juhul, kui tagatiskokkulepe tagab muidki nõudeid peale tegelikult sissenõutava võlaõigusliku nõude. Kohus on kahes tsiviilasjas tuvastanud, et vastavalt kostja leppetrahvinõue on lõppenud ja kostja kahjunõue ei ole tõendatud. Kostja kahju hüvitamise nõue hageja vastu on ka aegunud. Müügilepingu punkti 2.4.3 kohaselt oli ostja põhikohustus rajada kolmele kinnistule kommunikatsioonid ja tasuda liitumistasud hiljemalt
2-22-3718
3(7)
2-22-3718 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4(7)
2-22-3718 Hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmisest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja ei ole 14 aasta jooksul suutnud tõendada, et tal oleks mingi hüpoteegiga tagatud nõue. Kuna kostjal nõuet ei ole, siis ta peab andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks.
2-22-3718 ühtegi nõuet, mida hüpoteek võiks tagada. Selline olukord esineb eelkõige juhul, kui tagatud nõue on rahuldatud. Seevastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude korral piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormise täitmiseks sellest, kui ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust (RKTKo 30.09.2015, 3-2-1-85-15, p 12; RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12, p 16).
2-22-3718 või kui täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi või kui tehtud täitetoiming tühistatakse. Riigikohus on seda sätet tõlgendanud selliselt, et „täitetoimingu tühistamiseks“ saab viidatud sätte mõttes lugeda mh täitemenetluse lõpetamist täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 4 alusel nt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohtulahendile tuginedes (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 29). Kuigi alates 1. aprillist 2021 kehtiva TsÜS § 159 lg 2 sõnastuse kohaselt ei loeta aegumist katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks, ei saa ka selle sõnastuse kohaselt lugeda nõude täitmise aegumist katkenuks juhul, kui algatatud sundtäitmine on tunnistatud jõustunud kohtulahendiga lubamatuks. Kuivõrd tsiviilasjades nr 2-18-11956 ja nr 2-20-14048 on kostja algatatud sundtäitmised tunnistatud lubamatuks, siis ei saanud ringkonnakohtu viidatud täitmisavalduste esitamine nõude täitmise aegumist katkestada.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.