X hagi MPS Invest OÜ vastu täiteasjas nr 023/2020/1352 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.01.2021 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
X apellatsioonkaebus, hind 6 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja MPS Invest OÜ (registrikood 11420254), esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 11.02.2021 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega X hagi MPS Invest OÜ vastu rahuldada.
2.Tunnistada MPS Invest OÜ nõude sundtäitmine täiteasjas 023/2020/1352 lubamatuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja MPS Invest OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja/võlgnik) esitas 25.09.2020 Harju Maakohtule hagi MPS Invest OÜ (kostja/sissenõudja) vastu täiteasjas nr 023/2020/1352 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja muutis hagi ja esitas uued põhjendused 14.10.2020 (kohus nõustus muudatustega 02.11.2020 määruses) ja 27.11.2020 (kohus nõustus muudatustega otsuses).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 11.01.2008 OÜ Ekskavar (osaühing) osade müügileping, mille p 2.4.3. nägi ette järgmist: „Ostja kohustub lepingu punktides 2.4.2.1. kuni 2.4.2.3. nimetatud kinnistutele kuni krundi piirini välja ehitama kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, gaas, 10A elektrit) ja tasuma vastava teenuse osutajale liitumistasud vastavalt kinnistu suhtes kehtiva detailplaneeringuga sätestatule hiljemalt 01.09.2009. Nimetatud kohustuse rikkumisel on Ostja kohustatud tasuma Müüjale 4 (s.o. praeguses asjas kostjale) leppetrahvi summas 1 000 000 krooni. Nimetatud leppetrahvi tasumise kohustuse täitmise tagamiseks seatakse Harju Maakohtu kinnistusregistri osasse nr 12583202 kantud kinnistule katastritunnusega 65301:002:1363, hüpoteek summas 1 000 000 krooni. Müüja 4 kohustub andma oma seaduses ettenähtud vormis nõusoleku käesolevas punktis nimetatud hüpoteegi kustutamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul alates Müüja 4 ja Ostja poolt akti allkirjastamisest selle kohta, et Ostja on oma käesolevas punktis nimetatud kohustused täitnud.“ 11.01.2008 sõlmiti hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati hageja kinnistule nr 12583202 kostja kasuks hüpoteek 1 000 000 krooni. Hüpoteegi seadmise lepingu punkti 4.1 (tagatiskokkulepe) kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja (kostja) nõuded omaniku (hageja) ja OÜ Punane Haldus (kustutatud, kolmandast isikust põhivõlgnik) vastu alljärgnevalt: − kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest (p 4.1.1.), − kõik nõuded põhivõlgniku vastu, mis tulenevad põhivõlgniku ning hüpoteegipidaja vahel 11.01.2018 sõlmitud osaühingu osade müügilepingust ja selle lisadest (p 4.1.2.), − sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale (p 4.1.3). Hageja sai 08.09.2020 kätte 25.08.2020 täitmisteate täiteasjas nr 023/2020/1352. Täitmisavalduse kohaselt soovib kostja sundtäitmise raames realiseerida hageja kinnistut koormavat hüpoteeki. Täitmisavalduse kohaselt oli kostja nõudeks müügilepingu p 2.4.3 rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue 63 911,64 eurot. Sundtäitmine ei olnud lubatud: − Hüpoteek ei taganud müügilepingu p-st 2.4.3 baseeruvat kahju hüvitamise nõuet. Müügilepingu p 2.4.3 kohaselt oli kostjal õigus nõuda põhivõlgnikult väljaehitamiskohustuse täitmist ja väljaehitamiskohustuse rikkumise korral vaid leppetrahvi, mitte aga kahju hüvitamise nõuet. Leppetrahvi nõude puudumise osas oli poolte vahel jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-18-11956.
− Hüpoteegi seadmise lepingust tulenev tagatiskokkulepe oli vastuolu tõttu heade kommetega tühine. Kahjunõue polnud selgelt määratletav ja selle suurust ei olnud võimalik ette näha ega hinnata. Tegu oli piiramatult laia vastutusega. − Kostja võlaõiguslik nõue oli aegunud. Aegunud nõude katteks ei olnud võimalik hüpoteeki realiseerida. − Kostja kuritarvitas oma õigusi täitemenetluse alustamisel, sest eelnevalt oli osapoolte vahel samade lepingute alusel juba sundtäitmine lubamatuks tunnistatud. Nimelt Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2019 otsusest nähtuvalt oli kostja täiteasjas nr 052/2016/1276 oma nõuet hageja vastu samuti kahju hüvitamise nõudega sisustanud. − Kostja kahjunõue oli sedavõrd ebaselge ja vastuoluline, et selle alusel ei olnud võimalik täitemenetlust läbi viia. − Kostja nõude aluseks müügilepingu p 2.4.3 tulenev kommunikatsioonide väljaehitamise kokkulepe oli täitmise võimatuse tõttu tühine. Kullese tee 20, 22 ja 25 kinnisasjad jäid Rail Baltic trassikoridori alla ja seetõttu ei saanud sinna kommunikatsioone rajada. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1.2 kohaselt olid hüpoteegiga tagatud kõik nõuded ja p 4.1.3. kohaselt olid hüpoteegiga tagatud mh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded. Seega oli müügilepingu p-st 2.4.3. tuleneva kohustuse täitmise asemel tekkiv kahju hüvitamise nõue hõlmatud tagatiskokkuleppega. Kui müügilepingu p-ga 2.4.3 sooviti muuta tagatiskokkulepet, oleks selline kokkulepe pidanud olema notariaalselt tõestatud vormis. Tagatiskokkuleppes oli viide konkreetsele lepingule, seega polnud tegemist globaalse tagatiskokkuleppega. Raudteetrassi rajamine ei välistanud kostjale kahju tekkimist. Kostja nõue polnud aegunud, kuna sellele kehtis 30-aastane aegumistähtaeg. Kostja nõue oli nõuetekohaselt esitatud ja hageja vastuväide, et nõue ei olnud selge, oli põhjendamatu. Maakohtu otsus
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5 432 eurot ja kohustas hagejat tasuma menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõude alus oli täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221. Maakohus tuvastas, et vaidlusaluses täiteasjas oli täitedokumendiks 11.01.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping, milles oli lepitud kokku allumine kohesele sundtäitmisele. Kostja nõudis sissenõudjana 63 911,64 eurot hagejale kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegi arvel. Täitmisele pööratud rahaline nõue tulenes 11.01.2008 sõlmitud osaühingu osade müügilepingu p 2.4.3 rikkumisest. Osade müüja põhivõlgnik võttis endale müügilepingu p 2.4.3 järgi kohustuse ehitada hiljemalt 01.09.2009 välja Harjumaal Rae vallas Rae külas Kullese tee 20, 22 ja 25 asuvate kostjale võõrandatud kinnisasjade vee-, kanalisatsiooni- ja elektritrassid ja tasuma seotud liitumistasud. Kostja pööras sundtäitmisele nende kohustuste täitmata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude 63 911,64 eurot, mis vastab hüpoteegisummale. Sundtäitmisele esitatud kahju hüvitamise nõude alusasjaolude puudumise tõendamiskoormus lasus hagejal. Hageja piirdus kostja tõendite vaidlustamisega, esitamata omapoolseid tõendeid. Sundtäitmisele pööratud kahju hüvitamise nõue oli hüpoteegiga tagatud. Müügileping ei saanud piirata hüpoteegi seadmise lepingu ulatust. Õiguslikult oli välistatud hüpoteegi seadmise tagatiskokkuleppe piiramine sellele eelnevalt sõlmitud mittenotariaalse lepingu kaudu. Isegi kui
eeldada hageja faktiväidete õigsust selles, et müügilepingus lepiti kohustuste tulevane tagamine kokku kitsamalt kui seda järgnevalt tehti, ei saanud nimetatu iseenesest piirata hiljem õiguspäraselt seatud hüpoteegiga tagatud kohustuste ulatust. Müügilepingu p 2.4.3 sai tagatise tulevase seadmise osas olla vaid lepingueelseid läbirääkimisi kajastav kavatsuste protokoll, mitte osa hüpoteegi seadmise tagatiskokkuleppest. Hageja väide tagatiskokkuleppe piiritlematuse ja sellest tuleneva hea usu põhimõtte vastasuse kohta oli alusetu. Käesoleval juhul oli lepitud kokku juba sõlmitud lepingust tulenevate nõuete tagamises ning vaidlusalune kahju hüvitamise nõue tulenes konkreetselt määratletud kohustuse täitmata jätmisest. Selle kohustuse rikkumise rahaliste tagajärgede suurus pidi olema ettenähtav ka leppetrahvikokkulepe kaudu (müügilepingu p 2.4.3). Vaidlusaluses täitemenetluses kahju hüvitamise nõude sundtäitmisele pööramise õiguspärasust ei mõjutanud varem sundtäitmisel olnud leppetrahvi nõue ja varasema sundtäitmise lubamatuks tunnistamine tsiviilasjas 2-1811956. Kahju hüvitamise nõue ja leppetrahvinõue ei olnud õiguslikult samad nõuded, kuigi mõlemad tulenesid samast lepingurikkumisest. Hageja väide sundtäitmisel oleva nõude aegumise kohta oli samuti alusetu. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 145 lg-le 1 oli kostjal õigus hüpoteek realiseerida ka juhul kui tagatud nõue ise oleks aegunud. 11.01.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust tulenev sundtäitmisele allumise kokkulepe ei saanud aeguda enne 11.03.2021. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi oli kohalduv aegumistähtaeg 30 aastat. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (vastu võetud 17.11.2010) § 49 muudetud võlaõigusseaduse (VÕS), TsÜS ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 4 kohaselt kehtestati vastava nõude uueks aegumistähtpäevaks 01.03.2021. Hageja ei eitanud, et kahjunõude aluseks olev lepingurikkumine (kommunikatsioonide väljaehitamine ja liitumistasude maksmine, mis pidi olema tehtud hiljemalt 01.09.2009) leidis aset ning et nimetatud kohustused jäid täitmata. Hageja vaidlustas kahju summa tõendatuse kostja poolt täitemenetluses esitatud hinnapakkumiste alusel. Kohus leidis, et polnud põhjust arvata, et tööde tegemata jätmisel puudus kostjale kahjulik rahaline tagajärg. Kohtu arvates olid hageja põhjendused alusetud: − TREV-2 hinnapakkumine hinnapakkumine oli 910 170,17 eurot käibemaksuta. Kui see summa jagada 65-ga ja tulem korrutada kolmega, oleks summaks 42 007 eurot. Vaidlusalune nõue oli hüpoteegisummast tulenevalt 63 911,64 eurot. − Hageja tugines, et lepingu järgi pidi olema tagatud elektrivõrguga liitumine võimsusega 10A, kostja hinnapakkumised on aga võetud võimsusele 16A. Polnud alust arvata, et võimsusega 10A oleks elektrivõrguga liitumine võimalik tasuta. Hageja polnud nimetanud tema arvates õige võimsusega liitumise maksumust ega vaidlustanud kostja faktiväidet, et nimetatud elektrivoolu tugevuse vahe ei mõjutanud oluliselt kulude suurust. − Hageja oli seisukohal, et gaasivõrguga polnud võimalik liituda. Nimetatu ei tähendanud, et lepinguga ettenähtud kohustus sellise liitumise korraldamiseks lihtsalt tähenduse kaotab. − Hinnapakkumiste dokumentide allkirja puudumine ei seadnud iseenesest kahtluse alla nende sisu. Hageja polnud esile toonud, millistel konkreetsetel asjaoludel oli põhjust kahelda esitatud tõendite sisus. Kohus nõustus 27.11.2020 hagi muutmisega, kuid leidis, et esitatud põhjendused olid alusetud. Hageja kvalifitseeris alusetult vaidlusaluse kohustuse tingimuslikuks (TsÜS § 102) ja järeldas ekslikult tehingu tühisust (TsÜS § 108 lg 2, dtl 283). Müügilepingu p-s 2.4.3 nimetatud tööd pidid olema tehtud hiljemalt 01.09.2009. Hageja polnud väitnud ega tõendanud, et Rail Baltic raudtee rajamise ettevalmistamise tõttu oli nende tööde tegemine objektiivselt välistatud juba
nimetatud ajavahemikus. Rikkumise vabandatavuse tegelikku esinemist polnud võimalik tuvastada (VÕS § 103). Kui vabandatavus esineks, ei välistaks see iseenesest kostja rahalisi nõudeid täitmata jäänud lepingu alusel. Kui kokkulepitud ehitustööde tegemine oli Rail Balticu projektist tulenevalt võimatu ja väljaspool hageja mõjuvõimu juba lepingu sõlmimise ajal 11.01.2008, pidanuks see olema pooltele teada (VÕS § 102 lg 2). Hageja apellatsioonkaebus
5.Hageja palus otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, rikkus menetlusõigust ja selle tulemusel tegi ebaõige lahendi. Hageja ei vaidlustanud maakohtu seisukohti, mis puudutasid nõude aegumist ja kostjapoolset õiguste kuritarvitamist. Kohus leidis, ebaõigesti, et hüpoteek tagas müügilepingu p-st 2.4.3 tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Hüpoteek tagas vaid leppetrahvinõuet. Maakohus oleks pidanud leidma, et hüpoteegi seadmise lepingust tulenev tagatiskokkulepe oli vastuolus heade kommetega ja tühine. Ka maakohtu järeldused otsuse p-des 9 ja 10 olid vastuolulised. Kostjal oli kohustus esitada kohtutäiturile põhi-ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Kostja jättis selle tegemata. Kostja nõue hageja vastu oli ebaselge. Maakohus leidis ebaõigesti, et see ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus asus omaalgatuslikult kõrvaldama kostjapoolseid minetusi matemaatiliste tehetega, mille lõppejäreldus sundtäitmise lubatavust ei kinnitanud. Samuti heitis kohus hagejale üllatuslikult ette tõendamiskoormise mitte täitmist. Hageja seadis kahtluse alla kostja esitatud tõendite usaldusväärsuse. Seega pidi kostja tõendama, et tema esitatud tõendid olid ehtsad ja siduvad. Kohustuse täitmine oli võimatu seoses raudtee ehitusega. Kohus seda otsusega ei välistanud. Maakohus oleks pidanud leidma, et sundtäitmine oli lubamatu ka sellel põhjusel. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 järgi menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb otsuse tühistamisel asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega hagi rahuldab ja jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Puudus vaidlus järgnevas, et: a) pooled sõlmisid 11.01.2008 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati hagejale kuuluvale kinnistule (registriosa nr 12583202) hüpoteek summas 1 000 000 krooni kostja kasuks. Hüpoteegiga olid tagatud mh ka kostja nõuded osaühingu Punane Haldus vastu, mis tulenesid 11.01.2008 sõlmitud osaühingu Ekskavar osade müügilepingust; b) müügilepingu p 2.4.3 kohaselt kohustus ostja osaühing Punane Haldus välja ehitama kinnistutele registriosa nr-ga 12581802, 12582002 ja 12581502 kuni krundi piirini kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, gaas, 10A elekter) ja tasuma vastava teenuse osutajale liitumistasud vastavalt kinnistu suhtes kehtiva detailplaneeringuga sätestatule hiljemalt 01.09.2009. Nimetatud kohustuse rikkumisel on ostja kohustatud tasuma müüjale (so kostjale) leppetrahvi 1 000 000 krooni. Leppetrahvi tasumise kohustuse
täitmise tagamiseks seati kinnistule registriosa nr-ga 12583202 hüpoteek summas 1 000 000 krooni; c) kohustuse täitmise kuupäevaks 01.09.2009 kommunikatsioone rajatud ei olnud. d) kostja esitas 25.08.2020 kohtutäiturile täitmisavalduse (t.lk 26) ja täitedokumendi, milleks oli 11.01.2008 hüpoteegi seadmise leping (t.lk 10). Nõude sisuks oli müügilepingu p-st 2.4.3 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue hüpoteegisumma ulatuses 63 911,64 eurot (s.o 1 000 000 krooni) ja nõudeks kinnisasjale sissenõude pööramine; e) kohtutäitur alustas nõude suhtes täitemenetlust nr 023/2020/1352, mille hageja 25.09.2020 maakohtus vaidlustas. Maakohus jättis hagi rahuldamata.
8.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Apellatsioonkaebuses loobus hageja maakohtus esitatud aegumise ja õiguse kuritarvitamise väidetest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejale kuuluvale kinnistule on kostja kasuks kantud hüpoteek ja et hüpoteegiga olid tagatud nõude mittetäitmise korral kahju hüvitamise nõuded ja tagatiskokkulepe ei ole tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Samas ei saa nõustuda maakohtu poolt tuvastatuga, et sundtäitmine oli lubatav, kui täitemenetluses ei olnud selge, millise nõude rahuldamiseks täitemenetlust alustati.
9.TMS § 23 lg 41 järgi tuli kostjal koos täitmisavaldusega esitada täiturile ka põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Sellest tulenevalt on sissenõudja ülesandeks tuua välja, millise nõude katteks ta hüpoteegi realiseerimist soovib. Riigikohus on 29.05.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 (p 19) selgitanud, et kuigi hüpoteek AÕS § 325 lg 4 järgi tagatavat nõuet ei eelda, ei või hüpoteeki siiski realiseerida tagatava nõudeta, st täitemenetluse võib korraldada üksnes ulatuses, milles hüpoteek tagab nõudeid, mille rahuldamist kinnisasja arvel võib hüpoteegipidaja nõuda.
10.Riigikohus on 29.05.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 (p 16) märkinud, et kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja tõendama võlgnikuna, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia.
11.Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et kui täitmisavaldus ei vasta TMS § 23 lg 41 nõuetele, ei ole seda puudust võimalik kohtumenetluse raames täiendavalt kõrvaldada. Maakohtul oli kohustus praeguse hagi raames kontrollida, kas täitemenetlust alustati ja viidi läbi seaduses sätestatud reeglite järgi. Seadusest ei tulene maakohtu õigust asuda kostja asemel tõenditest tuletama kostja nõude suurust hageja vastu. Maakohtul pidi olema võimalik kontrollida kohtutäiturile esitatud andmeid.
12.Riigikohus on 30.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14 (p 23) rõhutanud, et notariaalse täitedokumendi korral (hüpoteegiga tagatud nõue) peab sissenõudja esitama kohtutäiturile sellised andmed, mis võimaldavad kohtutäituril hinnata, kas ja millises ulatuses on hüpoteegiga tagatud nõue muutunud sissenõutavaks. Nt on Riigikohus 29.05.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-6412 tehtud otsuse p-s 36 leidnud järgmist: „Kolleegium märgib lisaks, et tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb TMS § 23 lg-st 41 tulenevalt hüpoteegipidajal täitemenetluse
alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega.
13.Kostja esitas kohtutäiturile 25.08.2020 täitmisavalduse (t.lk 26-27) lisadena TREV-2 Grupp AS 22.05.2020 pakkumise, Elektrilevi OÜ 2 liitumislepingu projekti ja Adven Eesti AS elektronkirja (t.lk 67-72). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt eelnimetatud tõenditele antud hinnanguga. TREV-2 Grupp AS pakkumine oli koostatud mitte müügilepingu p-s 2.4.3 nimetatud kohustuse täitmise kohta (välja ehitada kommunikatsioonid kinnistutele Kullese tee 20,22 ja 25), vaid kogu Kullese arenduspiirkonna kohta ning kogu tööfront pidi olema korraga valmis ja vaba. Vaidlust polnud, et arenduspiirkonda pidi hoonestatama 65 kinnistut, kuid ehitatud midagi ei ole, samas kui müügileping sisaldas vaid 3 kinnistule kuni krundi piirini kommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon, gaas, 10A elektrit) väljaehitamise. Müügilepingus lepiti kokku, et OÜ Punane Haldus kohustub rajama kuni samas lepingupunktis nimetatud kolme kinnistu krundi piirini kommunikatsioonid, mille raames kohustus OÜ Punane Haldus tagama elektrivoolu tugevuseks 10 amprit. Samas täitmisavaldusele lisatud Elektrilevi liitumislepingute projektides on aga liitumistasu arvestamisel võetud aluseks elektrivoolu tugevus 16 amprit. Gaasivarustusega ühinemine osutus aga võimatuks (kirjavahetus t.lk 71p 72). Kahju tõendamiseks esitati dokumente, milles näidatud maksumused puudutasid märkimisväärselt mahukamate kohustuste täitmist, mis oli müügilepingus kokkulepitud ja mille tagamiseks hüpoteegi seadmise lepinguga hageja kinnistule hüpoteek seati. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus kasutada kahju suuruse tõendamiseks neid tõendeid ega ise tuletada tõenditest ja asjaoludest kostja kahju suurust. Ringkonnakohtu hinnangul ei täitnud kostja täitemenetluse alustuseks seadusest tulenevat kohustust esitada kohtutäiturile põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Maakohtu rikkus TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõuet, kuivõrd kohtuotsuse järeldused ei ole kooskõlas TsMS § 436 lg-s1 sätestatud nõudega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud nõuet, mida ta kohtutäiturile täitmisavalduses ja sellele lisatud dokumentides pidas võimalikuks ja mille alusel täitur alustas sundtäitmist. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormist täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (Riigikohtu 24.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-14, p 11). Praeguses kohtuasjas tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 02372020/1353 tunnistada lubamatuks. Menetluskulude jaotus
14.Kuna ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud, et ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).
15.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.