OOO Golden Wood hagi Osaühing David vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
23 463,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OOO Golden Wood (registrikood 1097847227257, asukoht Ulitsa Severnaja 14, Kolpino, 196655 Peterburg, Venemaa Föderatsioon); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristel Viru (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, asukoht Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: Osaühing David (registrikood 10427099, asukoht Nõmme tee 101a, 11317 Tallinn, e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Kaspar Noor (Juristibüroo Aleksandr Aronov ja partnerid OÜ, asukoht Rävala pst 6-2012, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]).
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
17.10.2019 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristel Viru Kostja lepinguline esindaja: Kaspar Noor Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige R S
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt Osaühing David välja hageja OOO Golden Wood kasuks võlgnevus summas 18 252,67 eurot, millest põhivõlg moodustab 14 235,94 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga 31.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 4016,73 eurot.
3.Mõista kostjalt Osaühing David välja hageja OOO Golden Wood kasuks välja viivis määraga 0,1% päevas põhinõudest (14 235,94 eurot) alates 01.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja Osaühing David kanda. 5.2 Mõista kostjalt Osaühing David välja hageja OOO Golden Wood kasuks menetluskulud summas 3304,94 eurot.
2-19-8326 5.3 Kostja Osaühing David poolt hagejale OOO Golden Wood hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 3304,94 eurot) tuleb kostjal Osaühing David tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates käesoleva otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja OOO Golden Wood esitas 31.05.2019 Harju Maakohtule hagi Osaühing David vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 18 267,12 eurot, millest põhivõlg moodustab 14 235,94 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4031,18 eurot ning alates 01.06.2019 sissenõutavaks muutuv viivis 0,1% põhivõlgnevuselt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja taotleb jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.02.2018 lepingu nr 3001, mille p 1.1 järgi kohustus hageja müüma kostjale kasepuust saematerjali ning kostja kohustus maksma selle eest tasu. Lepingu kogumaksumus on lepingu p 3.2 järgi 40 000 eurot. Tarne pidi toimuma tarneklausliga DAP (delivered at place), sihtkohaks Eesti. 23.07.2018 vormistati hageja ja kostja esindajate vahel tellimus, millega kostja tellis hagejalt saematerjali koguses 40 m3 (+/-10%) hinnaga 167,13 eurot/m3 kohta. 23.07.2018 väljastas hageja kostjale arve summas 5054,01 eurot ja tarnis kostjale materjali. 31.07.2018 vormistati hageja ja kostja esindajate vahel tellimus, millega kostja tellis hagejalt saematerjali koguses 40 m3 (+/-10%) hinnaga 167,31 eurot/m3 kohta. 01.08.2018 väljastas hageja kostjale arve summas 5054,01 eurot (ja tarnis kostjale materjali. Kuigi pooled olid tellimuses kokku leppinud hinnas 167,31 eurot/ m3, on arvel märgitud m3 hind siiski odavam. 14.08.2018 vormistati hageja ja kostja esindajate vahel tellimus, millega kostja tellis hagejalt saematerjali koguses 40 m3 (+/-10%) hinnaga 180,54 eurot/m3 kohta. 15.08.2012 väljastas hageja kostjale arve summas 5715,90 eurot. Hageja on enda lepingulised kohustused täitnud ja kauba kostjale tarninud ning väljastanud arved. Kostja ei ole saadud koguseid vaidlustanud.
3.28.08.2018 on kostja teatanud hagejale, et hageja on kostjale müünud puudustega saematerjali (praak). Kokku pidi puudusega saematerjali olema koguses 8,9 m3. Väidetavalt on puudustega saematerjali hageja kostjale edastanud ka varem. 25.09.2018 on hageja kostjale edastanud nõudekirja, milles palus arvete nr 107, 110 ja 115 tasumist kogusummas 15 842,75 eurot. 26.09.2018 on kostja hagejale vastanud, et puudustega materjali eest ei ole kostja nõus maksma ning teinud ettepaneku, et hageja vaatab saematerjali kostja juures kohapeal üle. Hageja selgitas kostjale, et tal ei ole võimalik tulla teisest riigist kohale ülevaatust teostama ning tegi ettepaneku,
2-19-8326 et kuivõrd kostja on teatanud, et puudusega materjali on kokku 8,9 m3, siis kostja tasub arve arvestusega, et nimetatud materjali eest kostja ei tasu. Hageja ei olnud huvitatud täiendavast ressursikulust, et pidada kostjaga vaidlust ning oli nõus kostjale vastu tulema, kuid ei aktsepteerinud kostja vastuväiteid ega võtnud neid omaks. Kostja ei ole hagejale arveid nr 107, 110 ja 115 kogusummas 15 842,75 eurot tasunud. Lepingu p 6.2 järgi tuli kostjal arved tasuda 20 päeva jooksul arve saamisest. Kostja on väitnud, et temale müüdud saematerjali kogusest on 8,9 m3 puudusega. Hageja sellega ei nõustu, kuid vältimaks täiendavaid vaidlusi, on hageja esitanud nõude arvestusega, et väidetava mittenõuetekohase saematerjali eest hageja tasu ei nõua. Vastava koguse on hageja arvestanud maha viimasest arvest, kuna kostja teavitas puudusest peale viimase arve saamist. 8,9 m3 saematerjali maksumus on kokku 1606,81 eurot (8,9x180,54=1606,81). Seega on kostja põhivõlg hageja ees kokku 14 235,94 eurot. Pooled on lepingu p-s 6.3 leppinud kokku viivise määras, mis on 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga (31.05.2019) on hageja viivisenõue kokku 4031,18 eurot: arve nr 107 alusel perioodi 12.08.201831.05.2019 eest viivis 1480,82 eurot, arve nr 110 alusel perioodi 21.08.2018-31.05.2019 eest viivis 1440,69 eurot ja arve nr 115 alusel perioodi 04.09.2018-31.05.2019 (summalt 4109,09 eurot) eest viivis 1109,67 eurot. Hageja sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu on seega kokku 18 267,12 eurot.
4.05.08.2019 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ja on seisukohal, et kostja poolt kohtule esitatud aktid on koostatud tagantjärele. Kostja enda töötajate koostatud aktid ei ole objektiivsed tõendid. Fotod, mis on hagile lisatud, on teadmata päritolu ja teadmata saematerjalist. Kindlasti ei ole tegemist hageja poolt kostjale tarnitud saematerjali fotodega. Kostja ei ole hagejat õigeaegselt puudustest informeerinud ning hageja on esitanud kostjale arveid vastavalt varem kokkulepitule. Kostja töötajate poolt koostatud aktid ei kajasta tegelikke asjaolusid ning on ilmselt koostatud tagantjärele. Hageja selgitab, et aktid on koostatud väidetavalt 27.07.2018, 05.08.2018 ja 22.08.2018. Aktides on märgitud, justkui oleks kostja saanud hagejalt ligi 80% mittenõuetekohast saematerjali. Akte ei ole kostja kunagi hagejale esitanud, vaid hageja nägi neid esmakordselt käesoleva kohtumenetluse raames. Eluliselt ei ole usutav, et kui kostja oleks tuvastanud 80% osas puudusega kaupa, oleks ta moodustanud „komisjoni“, kes vastavat asjaolu tuvastas, kuid ei oleks sellest hagejat mingilgi viisil informeerinud. Kuigi väidetavalt 27.07.2018 on kostja saanud hagejalt 80% nõuetele mittevastavat materjali, on kostja sellegipoolest veel kahel korral hagejalt saematerjali tellinud ja ei ole ühestki puudusest hagejat informeerinud. Nimelt nähtub hagiavalduse lisast 5, et pooled on allkirjastanud 31.07.2018 täiendava tellimuse ning hagiavalduse lisast 7 nähtub, et pooled on 14.08.2018 allkirjastanud veel ühe tellimuse. Mitte ühegi tellimuse allkirjastamise ajal pole kostja hagejat puudustest informeerinud ega hagejale fotodega akte esitanud.
5.Lisaks sellele nähtub kostja poolt kohtule esitatud aktidest, et need on allkirjastatud kolme isiku poolt: R. S, U. T ja J. Z. Neist R. S on kostja juhatuse liige, ülejäänud kaks isikut on aktis märgitu kohaselt samuti kostja töötajad (tehnoloog ja ladustamise meister). Juhul kui kostja oleks soovinud erapooletut ja tõendi väärtusega dokumenti, oleks ta kutsunud väidetava ülevaatuse juurde ka hageja esindaja või vähemalt erapooletu isiku. Kostja on kõigile kolmele aktile lisanud fotod, kuid ei ole selgitanud, kus ja millal vastavad fotod on tehtud. Hageja poolt kostjale 2018. aastal tarnitud kaup see kindlasti ei ole. Ülaltoodu kinnitab, et kostja hagi vastusele lisatud aktid on võltsitud ja hageja esitab neile vastuväite ning palub kohtul nimetatud tõendeid ja neile lisatud fotosid tõendina arvesse mitte võtta. Arvestades hageja poolt esile toodud vastuolusid kostja vastusele lisatud aktide ja teiste tõendite ning tegelikule faktiliste asjaolude vahel, on ilmne, et aktid on koostatud tagantjärele ja neis sisalduvad etteheited hageja tarnitud toodete kvaliteedile ei ole tõsiseltvõetavad. Ei ole usutav, et kostja koostas vastavad aktid, kuid unustas need hagejale peale koostamist edastada. Fakt, et kostja on aktid esitanud alles kohtumenetluses, kinnitab hageja kahtlusi dokumentide võltsimisest.
2-19-8326
6.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on jätnud arved tasumata ja pooled ei vormistanud kauba üleandmise-vastuvõtmise akte. Hagejal oli vastavalt tellimustele kohustus kostja jaoks kaup valmis panna, mida hageja ka tegi ning peale kauba valmispanekut väljastas kostjale arved. Kauba transportis Venemaalt Eestisse kostja esindaja. Hageja ja kostja poolt allkirjastatud tellimustes on märgitud tarneklausliks FCA. Incoterms2010 tarneklauslite tähenduses tähendab FCA tarneklausel seda, et müüja kohustus on kaup transportida ostja poolt määratud asukohta, kus reeglina ostja vedaja võtab kauba peale. Ka antud juhul toimus see täpselt sellisel viisil, et müüja täitis oma kohustuse ja tarnis saematerjali kokkulepitud kohta ning peale tarne teostamist esitas kostjale arved. Kostja heidab ette, et sai arved enne, kui jõudis kauba üle vaadata. Sellegipoolest ei ole kostja ka peale kauba ülevaatust hageja poole mitte ühelgi korral pöördunud, v.a ühel korral, s.o 28.08.2018. Kostja pole varasemate tarnete osas mitte ühtegi põhjendatud pretensiooni esitanud, samuti ei ole varem kostja ühelgi korral väitnud, et kõik kolm tarnet oleks olnud 80% osas kõlbmatud.
7.Kostja väited, et hageja poolt esitatud arved on alusetud, ei ole tõsiseltvõetavad. Isegi siis, kui hageja oleks arve väljastanud enne omapoolsete kohustuste täitmist (millega hageja ei nõustu), ei muuda see arvet alusetuks. Faktilist asjaolu, et hageja on kostjale kolmel korral saematerjali tarninud, ei ole pooled vaidlustanud. Järelikult ei ole arved alusetud. Kostja väidab, et on hagejat korduvalt teavitanud saematerjali lepingutingimustele mittevastamisest, kuid ometigi pole kostja hagejale mitte ühtegi enda väidetavalt peale kauba saamist koostatud akti ja fotosid edastanud. Vaidluse all on kolm tarnet, mis teostati 23.07.2018, 31.07.2018 ning 14.08.2018. Esimene kostja etteheide tuli hagejale alles 28.08.2018 ning sedagi vaid 8,9 m3 saematerjali osas. Kostja väited, et suhtlust hagejaga on olnud rohkem kui kirjavahetus, mis kohtule esitatud, ei vasta tõele. Samuti on täielikult tõendamata kostja väide, justkui oleks kostja hagejale edastanud fotosid seoses puudustega. Liiati pole esitatid hagejale mitte ühtegi fotot selle kohta, mis kinnitaks, et kõik kolm tarnet on 80% osas puudustega. Hageja kinnitab, et ei ole selliseid fotosid kostjalt saanud. Samuti pole kostja kunagi väitnud, et kõik tarned oleks olnud 80% osas puudustega, olgugi, et kostja on väidetavalt enda komisjoniga selle asjaolu juba peale tarnet tuvastanud ja ka väidetavate fotodega jäädvustanud.
8.Kostja on hagile esitatud vastuses märkinud, et hageja pole kohtule esitanud kogu kirjavahetust ning et 26.09.2018 e-kirjas on kostja hagejale kirjutanud, et keegi hageja esindajatest käis kostja juures saematerjali üle vaatamas. Hageja ei ole esitanud asjaomast kirja kohtule, sest tegemist on kostja väljamõeldisega. See nähtub otsesõnu hageja 26.09.2018 kell 15:00 saadetud kirjast, milles hageja kinnitab, et tal ei ole võimalik kostja juurde kohapeale tulla, ning kui probleem on 8,9 m3 saematerjalis, siis on lihtsam selle võrra arvet vähendada. Mitte ükski kostja poolt kohtule esitatud tõend ei kinnita, et hageja esindaja oleks käinud kostja juures ja võtnud omaks kolme tellimuse nõuetele mittevastavuse 80% ulatuses. Kostja vastuväited hagile on tõendamata ja on vastuolus teiste tõenditega. Kostja on kohtule esitanud I Pi 12.12.2018 e-kirja, milles arutatakse seda, et kostja soovib hagejale kaupa tagasi saata. Nimetatud e-kiri ei tõenda, et hageja oleks nõustunud sellega, et hageja poolt kostjale tarnitud kaup on mittenõuetekohane. Hagejal võis mingil etapil olla valmisolek oma saematerjal kostja käest tagasi võtta, et see kolmandatele isikutele edasi müüja ja lõpetada pikaksveninud ning perspektiivitu vaidlus kostjaga, kuid ka selline kokkulepe ei õnnestunud. Kostja väidab, et I. Põldmanni 12.12.2018 e-kirjast on võimalik välja lugeda, et I. Põldmann veendus, et hageja pretensioonid kostja suhtes on alusetud, kuid mitte midagi sellist vastavast e-kirjast välja ei loe.
9.Kostja väidab, et on 18.03.2019 saatnud hagejale e-kirja. Esiteks on kostja poolt kohtule esitatud kiri sellises formaadis, et sellest ei ole võimalik välja lugeda, kellele see saadetud on. Adressaadi reale on märgitud: „kellele:mina“. Samuti ei ole selge, milline on olnud kogu kirjavahetus. Nimetatud e-kirjas väidab kostja, et on hageja esindajale edastanud mingeid
2-19-8326 dokumente hageja esindajale, kuid hagejale teadaolevalt selliseid dokumente ei ole mitte kunagi saadetud. Vähemalt peale kauba üleandmist oli kostjal vaid üks pretensioon ning see oli 8,3 m3 osas. 18.03.2019 e-kirjast nähtub, et kostjal on juba 30% osas pretensioon, olgugi, et väidetavate aktide peal on märgitud, et pretensioon on siiski 80% saematerjali osas. Kostja ei saa iseenda ekirjade väljavõtetega tõendada seda, et mitmetuhande euro ulatuses tarnitud saematerjal on suures osas puudustega. Kui kostja väidab, et tal on erapooletud tõendid hageja tarne kvaliteedi osas, siis tuleb kostjal need kohtule esitada, mitte tugineda enda paljasõnalistele e-kirjadele või enda töötajate poolt koostatud vastuolulistele aktidele, mida hageja pole enne käesolevat kohtumenetlust näinud. Kostja väited, justkui peaks kostja vastuse lisad 9.1 ja 9.2 tõendama, et kostja on hagejat puudustest informeerinud ja edastanud fotod koos aktidega, ei vasta tõele. Mitte midagi sellist kostja poolt esitatud dokumendid ei tõenda. Samuti ei tõenda kostja poolt hagejale 15.05.2019 saadetud e-kiri seda, et kostja etteheited hagejale oleks põhjendatud.
10.Poolte vahel oli sõlmitud müügileping ja vaidlust ei ole selle üle, et nii hageja kui ka kostja tegutsesid majandus- või kutsetegevuses. Kostja poolt hagejale esitatud esimene pretensioon on esitatud e-posti teel 28.08.2018. Sealjuures viitas kostja, et tal oli ka varasema osas etteheiteid, kuid see oli väike kogus (051 m3 – ilmselt 0,51 m3 või 0,5-1 m3). Isegi kui nimetatud pretensiooni pidada tähtaegseks viimase tarne osas, mis teostati 14.08.2018, oleks see mittetähtaegne varasemate tarnete osas. Kuid hageja rõhutab, et 28.08.2018 pretensioon ei sisaldanud etteheiteid varasema tarne osas. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kahe esimese tarne osas mõistliku aja jooksul oma pretensioonid esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja enam lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sest ta ei ole teatanud hagejale mittevastavusest tähtaegselt.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja esitas 03.07.2019 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlus puudub, et hageja ja kostja sõlmisid 07.02.2018 lepingu nr 3001 ning et lepingu järgi kohustus hageja müüma kostjale kasepuust saematerjali ning kostja kohustus maksma selle eest tasu. Hageja ja kostja on lepingu p-s 2.1. kokku leppinud, et kauba kvaliteet peab vastama standardi GOST 2695-83 nõuetele ning et sellele viidatakse ka lepingu lisas. Nii 23.07.2018, 31.07.2018 kui ka 14.08.2018 tellimuse puhul on viidatud kokkulepitud GOST-standardile ning eraldi on välja toodud alljärgnevad ostja täiendavad nõuded kvaliteedile: Õige geomeetria, laua vastaspooled teineteisega paralleelsed, kõik laua nurgad 90 kraadi, saetud ilma liigse kareduseta, saetud värsketest palkidest. Ei ole lubatud: Praod, mädanik, sinavus, koorejäägid, oksad, mis mõjutavad laua tugevust, mehaanilised vigastused, laastud, kõrvalised esemed, radioaktiivne saastumine, ei ole lubatud lauad, mis on täielikult välja lõigatud väärlülipuidust, väärlüliga laudade hulk (värvuse muutumisega) ei tohi ületada 40% partii mahust.
12.Kostja täitis asja ülevaatamise kohustuse ning tuvastas, et hageja kui müüja poolt saadetud kaup on ebakvaliteetne ega vasta kokkulepitud tingimustele. Kaubal olid puudused olemas ilmselt ka juba siis, kui kaup asus veel kostja valduses ning ootas hagejale üleandmist. Seoses 23.07.2018 tellimusega vormistati kauba vastuvõtmisel 27.07.2018 akt, milles komisjoni liikmetena osalesid lisaks kostja esindajale veel 2 spetsialisti. Nimetatud aktiga tuvastati, et saadetud kaup ei vasta tingimustele – puudub nõutav kilepakend, niiskus ületab lubatu, laua paksus on kokkulepitust õhem, esineb mädanik, koorejäägid, oksadefektid, väärlüli esineb rohkem kui 80% laua kohta – kokku ebakvaliteetset kaupa ehk praaki ca 80% ulatuses tarnest. Akteerimisel lisati ka 3 fotot. Mõistmaks tarnitud saematerjali ebakvaliteetsust, ei pea olema puidutehnoloog vms spetsialist, piisab fotode vaatamisest. 31.07.2018 tellimusega seonduvalt vormistati kauba vastuvõtmisel samuti 05.08.2018 akt, milles komisjoni liikmetena osalesid lisaks kostja esindajale veel 2
2-19-8326 spetsialisti. Nimetatud aktiga tuvastati, et saadetud kaup ei vasta tingimustele – puudub nõutav kilepakend, niiskus ületab lubatu, laua paksus on kokkulepitust õhem, esineb mädanik, koorejäägid, oksadefektid, väärlüli esineb rohkem kui 80% laua kohta – kokku ebakvaliteetset kaupa ehk praaki ca 80% ulatuses tarnest. Akteerimisel lisati 3 fotot. 14.08.2018 tellimuse vastuvõtmiseks vormistati 22.08.2018 akt, milles komisjoni liikmetena osalesid lisaks kostja esindajale veel 2 spetsialisti. Nimetatud aktiga tuvastati, et saadetud kaup ei vasta tingimustele – puudub nõutav kilepakend, niiskus ületab lubatu, laua paksus on kokkulepitust õhem, esineb mädanik, koorejäägid, oksadefektid, väärlüli esineb rohkem kui 80% laua kohta – kokku ebakvaliteetset kaupa ehk praaki ca 80% ulatuses tarnest. Akteerimisel lisati fotot. Lisatud fotodest kahel on näha, et lauad on õhemad kui kokkulepitud standard võimaldas (minimaalselt 25 mm).
13.Standardis GOST 2695-83 on selge viide p-s 3.1., et GOST 2695-83 järgse saematerjali vastuvõtmise reeglid ja kontrollimeetodid kuuluvad kohaldamisele standardi GOST 6564 järgselt. Venemaa Föderatsioonist eksporditavale saematerjalile kohalduvad GOST 6564 tingimuste punktid 1.2.2., 1.3., 1.3.2. ja 1.3.3 ning tabelid 2 ja 3. Viidatud punktide ja tabelite koosmõjust nähtub, et tingimustele mittevastava kauba lubatud osakaal tarnitavast partiist on reeglina alla 1% ning mõningatel juhtudel 1 ja 2 % vahel. Kui ebakvaliteetse kauba osakaal on suurem, kui eelpool viidatud, siis tarnitud kaup loetakse mitterahuldavaks ehk lepingutingimustele mitte vastavaks. Kostja poolt on tõendatud, et hageja poolt tarnitud kaup ületab ebakvaliteetsuselt kordades lubatud parameetrid ning hageja poolt vastuvõtmisele ei kuulu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu pst 6.2. tulenevalt esitab hageja arve üksnes kauba vastuvõtu akti alusel. Hageja ei ole nimetatud nõudest kinni pidanud ning asunud arveid väljastama sisuliselt kohe peale tellimuse vormistamist ning enne, kui kaup jõudis kostjani. Rääkimata kauba ülevaatamisest kostja poolt ning kontrollimises, kas kaup vastab lepingutingimustele. 23.07.2018 tellimuse kohta on väljastanud hageja kostjale arve nr 107 summas 5054,01 eurot samal kuupäeval ehk 23.07.2018. Nagu nähtub 27.07.2018 aktist, jõudis tarne kostjani alles 26.07.2018. 31.07.2018 tellimuse kohta on väljastanud hageja kostjale arve nr 110 summas 5072,84 eurot 01.08.2018. Nagu nähtub 05.08.2018 aktist, jõudis tarne kostjani alles 03.08.2018. 14.08.2018 tellimuse kohta väljastas hageja kostjale arve nr 115 summas 5715,90 eurot 15.08.2018. Nähtuvalt 22.08.2018 aktist, jõudis tarne kostjani alles 17.08.2018. Seega rikkus hageja lepingut ning asus esitama alusetult arveid.
14.Lisaks on kõigis eelpool nimetatud kolmes aktis toodud välja tarnitud kauba puudused ning ka komisjoni järeldus, et tänu sedavõrd suurtele puudustele ehk kauba mittevastavusele lepingutingimustele ei kuulu kaup kostja poolt vastuvõtmisele. Alusetult esitatud arvete alusel ning lepingutingimustele mittevastavat kaupa tarnides puudub hagejal õigus kostjalt nõuda kauba eest tasumist. Hageja on ise väljatoonud tema ja kostja vahelise e-kirjavahetuse, millisest nähtub, et 26.09.2018 on kostja hagejale vastanud, et puudustega materjali eest ei ole kostja nõus maksma ning teinud ettepaneku, et hageja vaatab saematerjali kostja juures kohapeal üle. Hageja pole soovinud seda teha. Hageja poolt lisatud 26.09.2018 kostja e-kirjast nähtub, et sellel teemal on palju suheldud ja saadetud palju fotosid. Samuti nähtub, et hageja esindajana on kohapeal käinud Juri nimeline isik, kes samuti veendus, et saadetud kauba puhul on tegemist praagi ehk ebakvaliteetse kaubaga. Eelpool viidatud kirjavahetuse on hageja esitanud üksnes valikuliselt, jättes välja kostja 26.09.2018 kell 18:18 e-kirja, milles kostja teatab, et hageja poolt käis tema juures esindaja/inimene ning viimasel polnud kostjale mingeid pretensioone ning samuti ootab koha peale hagejat. Lisaks eelpool nimetatud Jurile käis septembris 2018 hageja poolt saadetuna kostja juures ka Olegi nimeline isik, kes samuti veendus, et saadetud kaup on ebakvaliteetne ja mingeid pretensioone ta kostja suhtes ei oma. Mõlemad isikud tegelevad n-ö probleemide lahendamise ja võlgade sissenõudmisega.
15.Hageja nimel pöördus detsembris 2018 kostja poole AS Intrum Estonia OÜ esindaja I P, kellega peeti ka kirjavahetust ning kes samuti lõpuks veendus, et hageja pretensioonidel kostja
2-19-8326 suhtes pole alust. 18.03.2019 on kostja saatnud hageja esindajale e-kirja, kus veelkordselt rõhutab kõigi kolme tarne osas, et tegemist on ebakvaliteetse kaubaga ja selles osas on saadetud hagejale ka juulis ning augustis 2018 aktid koos pretensioonidega ning hulgaliselt fotomaterjali. Hageja pole sellele siiani midagi vastanud. Lisaks saatis kostja oma 18.03.2019 e-kirja koos 27.07.2018, 05.08.2018 ja 22.08.2018 aktidega veelkordselt 18.03.2019 tähitud postiga hagejale ning hageja sai saadetise kätte 23.04.2019. 15.05.2019 on kostja saatnud hagejale e-kirja, milles palub tungivalt hagejal tulla ja võtta enda valdusesse kostjale saadetud saematerjal enne 22.05.2019 ning ühtlasi nõuab ka kostjale tekitatud kulutuste hüvitamist. Samuti on kostja viidanud, et kui seda hageja poolt ei tehta võib materjal rikneda ning kostja on sunnitud selle utiliseerima hageja kulul. Kostja on teatanud hagejale asja lepingutingimustele mittevastamisest, kuid hageja ei ole mõistliku aja jooksul kaupa asendanud, vaid on üritanud erinevate küsitavate meetoditega kostjat survestada ja temalt alusetult raha välja pressida. Kaup ei vasta lepingutingimustele, sest kaubal ei ole kokkulepitud omadusi ega kostja ei saa kaupa selleks otstarbeks, milleks ta seda vajas. Kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale, kui viimane kokkulepitud kvaliteedi ja standarditele vastava saematerjali asemele tarnib kostjale piltlikult öeldes saematerjaliks kõlbmatut küttematerjali. Vastavalt hageja ja kostja vahel kokkulepitud tingimustele ning kohaldatavatele standarditele on kogu tarnitud kaup kõlbmatu ega kuulu kostja poolt vastu võtmisele. Hagejal puudus õigus selliselt lepingus kokkulepitud tingimusi ignoreerides arveid esitada ja nende alusel tasu nõuda. Kuna hageja põhinõue kostja vastu on alusetu, on alusetu nõuda ka olematule nõudele tuginedes viivist.
16.07.10.2019 esitas kostja täiendavad seisukohad. Poolte vahel 07.02.2018 sõlmitud lepingus nr 3001 ei ole reguleeritud, millises koosseisus või milline pädev organ peab tuvastama hageja poolt tarnitava kauba mittevastavust lepingus kokkulepitule. Sellest tulenevalt on ka arusaamatud hageja etteheited kostja poolt esitatud aktidele nii komisjoni koosseisu kui sisuliselt tuvastatud asjaolude osas. Täiesti arusaamatud ning tõendamata on hageja väited nende tagantjärele koostamise või võltsituse osas. Hageja seaduslik esindaja pole vaatamata kostja poolt korduvalt esitatud palvetele vaevunud koha peale tulema ega veenduma enda poolt saadetud saematerjali kõlbmatuses. Samuti on paljasõnalised ning tõendamata hageja väited selles, et kostja poolt esitatud fotod ei ole tehtud hageja poolt saadetud saematerjalist. Hageja ei ole tõendanud, et tema on saatnud teistsuguse või teisiti pakendatud saematerjali. Kostja poolt esitatud fotod on tehtud hageja poolt saadetud saematerjalist ning vastavuses kostja poolt esitatud aktides tuvastatud asjaoludega. Kostja on põhistanud, millal ja millisel viisil on ta hagejat tarnitud saematerjali puudustest (korduvalt) teavitanud ning esitanud ka asjakohased tõendid, samuti on asjaomased aktid veelkordselt saatnud 18.03.2019 hagejale tähitud postiga ning hageja sai saadetise kätte 23.04.2019.
17.Arusaamatud on ka hageja etteheited selles osas, kuidas kajastub informatsioon nutiseadmetes tekste edastades. Kui see kuvatakse kahe isiku vahelises kirjavahetuses, kellest üks on kirjavahetuse pooleks, siis tema poolt kasutatud samas seadmes kuvataksegi adressaadiks „kellele:mina“. Loodetavasti ei pidanud hageja silmas, et kostja oleks pidanud hakkama ise mehhaaniliselt teksti muutma või moonutama. Kirjavahetus detsembris 2018 kostja ja hageja esindaja AS Intrum Estonia OÜ tõendab kostja veendumust mööda jätkuvalt, et AS Intrum Estonia OÜ veendus samuti, et hageja pretensioonidel kostja suhtes pole alust. Arusaamatud ja põhjendamatud on hageja etteheited ka selles, et kostja pretensioonid on esitatud hilinenult. Kui tarned toimusid juulis ja augustis 2018 ning kostja poolt esitatud 26.09.2018 e-kirjast nähtub, et tarnitud saematerjali puuduliku kvaliteedi osas on juba enne seda pidevalt suheldud ning edastatud fotosid jms, on hageja sellekohased etteheited lihtsalt kohatud. Hageja käsitlus esitatavate arvete osas on eksitav. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu p-st 6.2. tulenevalt esitab hageja arve üksnes kauba vastuvõtu akti alusel. Tarnetingimused ei puutu siinkohal asjasse ega asenda kauba vastuvõtu akti. Nimetatud akti ühegi tarne osas hageja poolt esitatud ei ole, seega puudus ka arvete esitamiseks alus ning vastupidine tegevus oli hageja poolt ennatlik.
2-19-8326
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
19.Hageja nõuab kostjalt müügilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping. Pooled sõlmisid 07.02.2018 lepingu nr 3001, mille p 1.1 järgi kohustus hageja müüma kostjale kasepuidu saematerjali ning kostja kohustus maksma selle eest tasu (tl 9, eestikeelne tõlge tl 29). 23.07.2018 vormistati hageja ja kostja vahel tellimus, millega kostja tellis hagejalt saematerjali koguses 40 m3 (+/-10%) hinnaga 167,13 eurot/m3 kohta (tl 30). 31.07.2018 vormistati hageja ja kostja vahel tellimus, millega kostja tellis hagejalt saematerjali koguses 40 m3 (+/-10%) hinnaga 167,31 eurot/m3 kohta (tl 32). 14.08.2018 vormistati hageja ja kostja vahel tellimus, millega kostja tellis hagejalt saematerjali koguses 40 m3 (+/-10%) hinnaga 180,54 eurot/m3 kohta (tl 34).
20.17.10.2019 kohtuistungil nõustusid mõlemad pooled, et müüdav kaup pandi valmis Venemaal Lodeinoje Poles ning transporditi seejärel Eestisse (tl 134 pöördel). Seega ei kohaldunud müügilepingu n-ö raamlepingu p 5.1. kauba vastuvõtust kvantiteedi ja kvaliteedi alusel Soomes. Pooled ei vaidle Eesti kohtu alluvuse ja Eesti õiguse kohaldamise üle.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 on sätestatud, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Nagu mainitud, ei vaidle pooled selle üle, et müüdav kaup pandi valmis Venemaal Lodeinoje Poles ning transporditi seejärel Eestisse. Samas hageja leiab, et kostja tarnis kauba ise Venemaalt Eestisse, kostja väidab, et lepinguline vedaja toimetas kauba Eestisse ja vastuvõtt toimus ostja laos. Kohus on seisukohal, et lepingu p 5.1. kauba tarnimisest ostja lattu ei ole antud juhul kohaldatav, sest lepingu p 5.1. käsitleb kauba vastuvõttu kostja Soome laos. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et tegelikkuses toimus kaubatarne läbi Venemaa Eestisse, siis ei ole võimalik lähtuda ka poolte esialgsest kokkuleppest, et tarne toimub kostja Soome lattu. Kaubatarnete toimumisele läbi Lodeinoje Pole Venemaal viitavad ka pooltevahelise müügilepingu lisad (vt tl 30, 32 ja 34). Seega ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et kauba üleandmise kohustus tulnuks lugeda täidetuks ostja laos.
22.Kohtu hinnangul kuulub asjas kohaldamisele VÕS § 209 lg 1 ja § 209 lg 2. VÕS § 209 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. VÕS § 209 lg 2 on sätestatud, et kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. Kostja kinnitas 17.10.2019 kohtuistungil, et müüdud kaup oli talle Venemaal Lodeinoje Poles valmis pandud, aga sealt edasi transportis kostja poolt tellitud vedaja (tl 134). Seetõttu tuleb VÕS § 209 lg 1 ja lg 2 alusel lugeda, et hageja täitis kauba Venemaal kostja käsutusse valmispanekuga oma kohustuse kauba kostjale üleandmiseks.
23.Kohtu järeldust kauba kostjale kättetoimetamisest Venemaal ei muuda küsimus, kas kostja transportis talle Venemaal valmis pandud kauba ise Eestise või kasutas selleks lepingulist vedajat. Pooled ei ole väitnud, et kauba Venemaalt Eestisse kostjani toimetamine olnuks hageja kohustus. Juhul, kui pooled leppisid kokku kauba vedamises ja kostja kasutas kauba vedamiseks lepingulist transporti, siis tuleks VÕS § 209 lg 4 kohaselt lugeda kauba kostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale.
24.Müügilepingu punktis 6.2. kohaselt esitab müüja arve kauba tasumiseks kauba vastuvõtuakti
2-19-8326 alusel. Tegelikkuses pooled kahepoolset kauba vastuvõtuakti ei vormistanud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, puudub poolte vahel vaidlus, et müüdav kaup pandi valmis Venemaal Lodeinoje Poles ning transporditi seejärel Eestisse (tl 134 pöördel). Seega ei ole võimalik lähtuda ka poolte esialgsest kokkuleppest lepingu p-s 5.1., et tarne toimub kostja Soome lattu ning kauba vastuvõtt vormistatakse Soome laos vastuvõtu akti alusel. Kohtu arvates ei ole samal põhjusel kohaldatav ka lepingu p 6.2., mille kohaselt esitab müüja arve tasumiseks kauba vastuvõtuakti alusel. Pooled ei vaidle, et müüdud kaup pandi kostjale valmis Venemaal Lodeinoje Poles ja sealt edasi hageja kaupa ei toimetanud. Seetõttu langes ära ka võimalus, et kostja (Soome) laos saaks vormistada kauba üleandmise kohta eraldi akti. Kauba üleandmine kostjale toimus kooskõlas VÕS § 209 Venemaal ilma selle kohta eraldi akti koostamata (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 21-23). Kohus märgib, et ka konkreetse kauba tellimist puudutavatel lepingu lisadel (tl 30, 32 ja 34) on tarnetingimuseks FCA Lodeinoje Pole, mis viitab poolte kokkuleppele kaubaga seotud kõikide riskide üleminekust kostjale kauba üleandmisel kõnealuses kohas. Vastuolu korral müügilepingu raamlepingu ja konkreetse kauba tellimist käsitlevate lepingu lisade korral tuleb lähtuda viimastest kui poolte vahel hilisemalt kokku lepitud eritingimustest.
25.Kohus on seisukohal, et hageja õigust nõuda kostjale üle antud kauba eest tasu ja kostja kohustust ostuhinna tasumiseks ei väära asjaolu, et pooled kauba vastuvõtuakti ei koostanud. Müüja põhikohustuseks VÕS § 208 lg 1 järgi oli ostjale müüdud kauba üleandmine, millele omakorda vastas kostja kohustus ostuhinna tasumiseks. Kohus märgib, et vaatamata etteheidetele kauba kvaliteedi osas ei eita kostja müüdud kauba kättesaamist, samuti ei ole kostja vaidlustanud saadud kauba kogust.
26.Kuna kohus eelnevalt leidis, et kaup anti üle ja kostjal tekkis hagejale ostuhinna tasumise kohustus, siis oli hagejal õigus esitada kostjale müüdud kauba eest arved. 23.07.2018 väljastas hageja kostjale arve nr 107 summas 5054,01 eurot (tl 31), 01.08.2018 väljastas hageja kostjale arve nr 110 summas 5072,84 eurot (tl 33) ja 15.08.2012 väljastas hageja kostjale arve nr 115 summas 5715,90 eurot (tl 35). Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud arvete saamist, arvetel märgitud kaubakoguseid ega kauba hinda.
27.Kostja etteheited hageja poolt tarnitud kaubale on seotud selle väidetava ebakvaliteetsusega. Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega antud eelduse ümberlükkamiseks pidi kostja tõendama, et hagejapoolne müügilepingu täitmine ei olnud nõuetekohane. Kuna pooled tegutsesid müügilepingu täitmisel majandus- ja kutsetegevuses, siis kuulub kohaldamisele ka VÕS § 219, milles on sätestatud, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. Lisaks kohaldub ka VÕS § 220. VÕS § 220 lg 1 on sätestatud, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS 220 lg 3 on sätestatud, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
28.Kohus märgib, et kostja enda poolt koostatud aktide kohaselt jõudsid vaidlusalused saematerjali tarned kostja lattu vastavalt 26.07.2018, 03.08.2018 ja 17.08.2018 (vt tl 92-94). Vastavalt VÕS § 219 sätetele lasus kostjal kohustus saadud kaup viivitamata üle vaadata. Kostja
2-19-8326 ei tugine sellele, et tema poolt väidetud puuduste näol olnuks tegemist varjatud puudustega, seega ei saanud võimalike puuduste avastamine olla takistatud.
29.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et esimest korda informeeris kostja hagejat müüdud kauba väidetavatest puudustest oma 28.08.2019 e-kirjas, väites, et materjal on praak ning seda on kõige leebemate arvestuste kohaselt 8,9 m2 (tl 36). Kohtu arvates ei olnud nimetatud e-kirjas lepingutingimuste mittevastavuse kirjeldus kooskõlas VÕS § 220 lg 2. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes II (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Võlaõigusseadus II, lk 115) märgitakse VÕS § 220 lg 2 kommentaarina, et majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ostja kohustus puudust müüjale saadetavas teates täpselt kirjeldada tähendab välisel vaatluse tuvastatava puuduse iseloomu kirjeldamist. Kostja 28.08.2018 e-kirjas tehtud viide „praagile“ kui üldmõistele ei ole kohtu arvates kooskõlas puuduste iseloomu täpse kirjeldamise nõudega. Viitest praagile ei ole võimalik aru saada isegi seda, millisest kostjale müüdud saematerjali tarnest praak avastati, rääkimata sellest, milles väidetav praak konkreetsemalt seisnes. Samuti on nimetatud kostja e-kirjas viidatud praagile 8,9 m3 ulatuses, mille maksumuse summas 1606,81 eurot on hageja oma viimasest arvest maha arvanud ja mille eest hageja kostjalt tasu ei nõua (vt tl 2).
30.Kohus leiab, et ka kostja 26.09.2018 kl 14.09. e-kirjas (tl 38) tehtud viited väidetavale praagile ei ole kooskõlas VÕS § 220 lg 2 tuleneva puuduste täpse kirjeldamise nõudega. Ka antud e-kirjas tehtud viidetest praagile ei ole võimalik aru saada isegi seda, millisest kostjale müüdud saematerjali tarnest praak avastati, rääkimata sellest, milles väidetav praak konkreetsemalt seisnes. Samuti nähtub kostja poolt samal päeval 26.09.2018 kl 18.18. saadetud e-kirjast, et materjaliga seonduvat oli kostja valmis pärast selgitama, näitama ja tõendama (tl 99), st 26.09.2018 seisuga ei olnud kostja esitanud hagejale väidetavate puuduste täpset kirjeldust.
31.Kostja kohustust väidetavaid puuduseid täpselt kirjeldada ei asenda kostja väited selle kohta, et kostja seaduslik esindaja olevat saatnud hagejale nii sõnumeid kui fotosid, olevat olnud hageja seadusliku esindajaga ühenduses ja kutsunud teda kohapeale. Hageja 26.09.2019 vastusest kostjale nähtub, et hageja oli ka 26.09.2019 seisuga infomeeritud vaid praagist mahuga 8,9 m3 (tl 99). Paljasõnaline on kostja poolt hagivastuses ja kohtuistungil väidetu, nagu oleks hageja poolt käinud materjali üle vaatamas O Ö ja teine isik oli J, kes perekonnanime ei öelnud (vt tl 136). Kostja 26.09.2018 e-kirjas väidetu „hageja oma inimesest, kellel kostjale pretensioone pole“, ei tõenda, nagu oleks hageja müünud kostjale ebakvaliteetse kauba ja et kostja oleks hagejat kauba puudustest nõuetekohaselt informeerinud. Isegi kui sellised kostja väidetud inimesed eksisteerivad ja käisid müüdud materjali üle vaatamas, ei oleks see muutnud kostja kohustust väidetavaid puudusi hagejale saadetavas teates täpselt kirjeldada. Samuti ei kinnita I P 12.12.2018 e-kiri (tl 78) kostja väidet, et I. P olevat veendunud, et hageja pretensioonidel kostja suhtes pole alust. Teisalt on käesoleva vaidluse esemeks hoopis kostja pretensioonid hageja suhtes ning küsimus, kas kostja teavitas hagejat müüdud kauba puudustest kooskõlas VÕS § 220 lg 1 ja lg 2 nõuetega. Selles osas ei ole võimalik I. P e-kirjast mingeid järeldusi teha.
32.Kostja on kohtule esitanud ka kostja enda poolt koostatud saematerjali vastuvõtmise aktid (tl 61-72, tõlge tl 92-94), väites, et saatis need hagejale 18.03.2019 e-kirjaga. Kostja märgib, et saatis lisaks oma 18.03.2019 e-kirja koos 27.07.2018, 05.08.2018 ja 22.08.2018 aktidega veelkordselt 18.03.2019 tähitud postiga hagejale ning hageja sai saadetise kätte 23.04.2019 (vt tl 100-102). Hageja kinnitusel ei ole nimetatud akte kostja kunagi hagejale esitanud, vaid hageja nägi neid esmakordselt käesoleva kohtumenetluse raames. Kohus on seisukohal, et isegi kui kostja saatis vaidlusalused aktid hagejale 18.03.2019 ja hageja sai need kätte 23.04.2019, siis selleks hetkeks oli kostja poolt väidetavatest kauba puudustest teatamine ilmselgelt hilinenud ja vastuolus VÕS § 220 lg 1 tuleneva kostja kohustusega teatada asja lepingutingimustele mittevastavusest hagejale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või
2-19-8326 pidi teada saama. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab tarbijalemüügi puhul tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Seetõttu majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud kostja jaoks oli müüdud kauba väidetavatest puudustest hageja teavitamine ligemale 7-8 kuud pärast väidetavate puuduste avastamist ilmselgelt ebamõistlik aeg.
33.Paljasõnalised on kostja väited, nagu oleks hagejale müüdud kauba puuduste osas saadetud hagejale ka juulis ning augustis 2018 aktid koos pretensioonidega ning hulgaliselt fotomaterjali. Kostja sellised väited on ka vastuolulised, sest kui kostja oleks tõepoolest saatnud hagejale vastavad aktid juba 2018. a juulis ja augustis, siis puudunuks mõistlik vajadus neid uuesti saata 2019. a märtsis. Kohtu arvates on hageja seoses 27.07.2018, 05.08.2018 ja 22.08.2018 aktidega tõstatanud põhjendatud kahtluse, et need võivad olla koostatud tagantjärele. Nimelt 28.08.2018 ekirjas on kostja hinnanud praagiks minimaalselt 8,9 m3 materjali (tl 36), samas kui 18.03.2019 ekirja kohaselt hindab kostja praagi osaks üle 30% (tl 100), kui kostja enda koostatud vaidlusaluste aktide kohaselt hindab kostja väärlülipuidu osakaaluks rohkem kui 80%; seejuures kostja väidab, et sellise materjaliga on võimatu töötada ning see kuulub tagastamisele (tl 92-94). Teisalt viitab kostja tl 100 e-kirja kohaselt ka kostja poolt teostatud vastuvõetud materjali aruandele, millest järeldub, et vähemalt osaliselt oli tarnitud materjal kasutatav. Lisaks eeltoodule ei suutnud kostja kohtuistungil veenvalt selgitada, et juhul kui hageja tarnitud kaup oli kostja 27.07.2018 ja 05.08.2018 aktide kohaselt (tl 92-93) rohkem kui 80% ulatuses praak, siis miks on kostja 31.07.2018 ja 14.08.2018 tellinud hagejalt väidetavat praakkaupa hoopis juurde (tl 32, tl 34), seejuures tellides hagejalt väidetavat praakkaupa kallineva hinnaga ning „kallimalt kui ülejäänutelt“ (vt tl 36). Kuid isegi sõltumata sellest, kas kostja poolt kohtul esitatud saematerjali vastuvõtmise aktid (tl 92-94) on koostatud tagantjärele, ei ole kostja tõendanud, et nimetatud aktid oleks saadetud hagejale mõistliku aja jooksul VÕS § 220 lg 1 tähenduses.
34.VÕS 220 lg 3 on sätestatud, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Arvestades kohtu poolt tuvastatud asjaolusid, ei kirjeldanud kostja väidetavat lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt (vt kohtuotsuse punktid 29-31), samuti ei teatanud kostja hagejale müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul (vt kohtuotsuse punktid 32-33). Seetõttu ei või kostja VÕS § 220 lg 3 tulenevalt väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 220 näol ei ole seejuures tegemist formaalse sättega, vaid paragrahviga, mis sätestab põhimõttelised nõuded õiguskindluse tagamiseks. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes II (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Võlaõigusseadus II, lk 113) märgitakse VÕS § 220 kommentaarina, et paragrahvi peamine eesmärk on tagada, et müüdud asja puuduste üle peetavad vaidlused lahendataks võimalikult ruttu pärast vastava puuduse ilmnemist. See väldib esmalt tõendamisraskusi, teisalt aitab tagada müüja õigustatud huvide kaitse.
35.VÕS § 220 lg 3 teises lauses on sätestatud, et kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et teatamata jätmine olnuks mõistlikult vabandatav. Samas käesolevas vaidluses puudub põhjus hinnata, kas kostja poolne teatamata jätmine võis olla mõistlikult vabandatav, sest kostja pole alandanud ostuhinda ega esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõuet. Samuti pole kostja viidanud asjaoludele, mis võiksid anda aluse kaaluda VÕS § 221 erisuste kohaldamist.
36.Arvestades kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaolusid, kuulub hagi rahuldamisele. Kostjal puudub alus keelduda tarnitud kauba eest hagejale ostuhinna tasumisest ning kostja on minetanud
2-19-8326 õiguse tugineda müüdud kauba väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning on jätnud tasu maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
37.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hageja põhinõude summas 14 235,94 eurot. Samuti on iseenesest põhjendatud hageja viivisenõue. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivise tasumist. Pooltevahelises lepingus on kokku lepitud viivise määrana 0,1% viivitatud summast iga päeva eest. Kostja ei ole esitanud eraldi vastuväiteid hageja viivisenõudele ega selle arvestamise perioodile, kuid kohus leiab, et hageja on ekslikult lugenud viivisearvestuse alguspäevaks arvete tasumise tähtpäeva. Kohus leiab, et viivist saab nõuda vastava arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast, mitte päevast, mil arvet oli võimalik veel tähtaegselt tasuda. Seetõttu korrigeerib kohus vastavalt hageja viivisearvestust. Kohus leiab, et seoses arvega nr 107 on hagejal õigus nõuda viivist alates 13.08.2018 – 31.05.2019 summas 1475,77 eurot; seoses arvega nr 110 on hagejal õigus nõuda viivist alates 22.08.2018 – 31.05.2019 summas 1435,61 eurot; seoses arvega nr 115 on hagejal õigus nõuda viivist alates 05.09.2018 – 31.05.2019 summas 1105,35 eurot. Kokku hageja viivisenõue kuni hagiavalduse esitamiseni 31.05.2019 moodustab 4016,73 eurot. Seega hageja viivisenõue jääb rahuldamata summas 14,45 eurot (taotletud summa 4031,18 – rahuldatud osa 4016,73).
38.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks ka viivise määraga 0,1% päevas põhinõudest (14 235,94 eurot) alates 01.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
39.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 18 252,67 eurot, millest põhivõlg moodustab 14 235,94 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga 31.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 4016,73 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks välja viivise määraga 0,1% päevas põhinõudest (14 235,94 eurot) alates 01.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 14,45 eurot. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas (TsMS § 238 lg 5).
40.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tehtud otsus kostja kahjuks. Kuigi formaalselt rahuldas kohus hagiavalduse viivisearvestuse korrektsiooni tõttu osaliselt, on otsus sisuliselt tehtud kostja kahjuks, sest kõigis peamistes vaidlusküsimustes olid hageja argumendid põhjendatud ning kohus rahuldas hagi ülekaalukas osas. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
41.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud
2-19-8326 kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud mitmes osas (tl 46-47, tl 137-139, tl 146-147). Hageja menetluskulud kokku on 3492,44 eurot, koosnedes lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku summas 2437,5 eurot (1012,50 + 1200 + 225), riigilõivust summas 900 eurot ja tõlkekuludest summas 154,94 eurot.
42.Kostja esitas 21.10.2019 hageja menetluskuludele alljärgnevad vastuväited: 1) Hagejale osutatud õigusabi tunnihind 150 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendamatult kõrge advokaadi puhul, kes ei ole teenust osutanud büroo partneriks. Kostja veendumust mööda ei tohi õigusteenuse tunnihind käesoleval juhul ületada 130 eurot (ilma käibemaksuta); 2) Kostjale ei nähtu, et 06.06.2019.a. osundatud menetluskulu oleks kantud või et hageja oleks seda tõendanud (tõlkebüroo arve summas 154,94 €); 3) 02.08.2019.a. täiendava seisukoha koostamine ei tohiks vandeadvokaadi puhul võtta aega 3 tundi ja 15 minutit ning ka kohtu kirjale lakooniline vastamine 02.09.2019.a. ei võta aega 15 minutit; 4) Ajakulu 30 minutit (11.09.2019.a.) seoses istungiaja kooskõlastamise ning menetlusdokumendi vastuvõtmisega on ülepaisutatud; 5) Ajakulu 45 minutit (08.10.2019.a.) seoses menetlusdokumendi vastuvõtmisega, selle analüüsiga on ülepaisutatud. Seda enam, et puudus vajadus kliendile esitada täiendavaid küsimusi esitada (millised oleks tõlgendatavad menetluskuludena), sest kõikide avalduste, taotluste, täienduste jm. tähtpäev saabus 07.10.2019.a. 6) Alates 22.05.2019.a. on hageja pidevalt menetluskuludena toonud välja ka sellised positsioonid nagu “suhtlus kliendiga”, “ülevaade kliendile”, “kliendi informeerimine”, “info kliendile” ja “lisateabe küsimine kliendilt”. Kostja on seisukohal, et selline tegevus (erinevalt kliendile antud konsultatsioonidest või temaga peetud nõupidamistest) ei peaks olema käsitletav õigusnõustamisena ega menetluskuluna – vähemalt mitte sellisena, mida vastaspool peaks hüvitama. Sama saab väita ka “tõlke organiseerimise” või “kaebuse edastamise” kohta (hageja 31.05.2019.a. menetluskulu). Lisaks ei ole ka ükski loetletud tegevus (peale kaebuse edastamise) sisuliselt kontrollitav. Lähtudes eelnevast palub kostja kohtul kontrollida hageja poolt toodud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (nii mahu, sisu kui hinna osas).
43.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 900 eurot (tl 19). Lähtudes TsMS § 143 p 1 on samuti põhjendatud hageja tõlkekulud summas 154,94 eurot (tl 156).
44.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejale osutatud õigusabi ajaline maht on näidatud 17,5 h. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot/h (käibemaksuta) on vandeadvokaadi puhul aktsepteeritav. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 15 h, mis tunnitasu 150 eurot/h alusel vastab 2250 eurole. Seega nõustub kohus osaliselt kostja seisukohaga, et hageja õigusabikulude ajaline maht on ülepaisutatud. Kohus märgib seoses hageja menetluskulude koosseisus oleva menetluskulude nimekirja koostamise kuluga, et Riigikohtu 11.11.2014 määruses nr 3-2-1-77-14 p-s 12 on selgitatud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.
45.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 3304,94 eurot (riigilõiv 900 eurot + tõlkekulu 154,94 eurot ja õigusabikulu 2250 eurot), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2-19-8326
46.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja avalduse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
47.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.