2-19-578/14 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Luminor Liising AS (hageja) ja S OÜ (kostja 1) sõlmisid 05.02.2016 liisingulepingu nr. xxxx (Liisinguleping). Liisingulepingu alusel andis hageja kostja 1 valdusesse ja kasutusse xxxx, tehasetähis: xxxx, väljalaskeaasta 2011 (vara või sõiduk). Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja 1 huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ning kasutusse. Kostja 1 peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja S M (kostja 2) käenduslepingu nr xxxx, mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja 2 vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis 2 kokkulepitule 27 607 eurot. Kuivõrd kostja 1 jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 18.05.2017 liisingulepingu üles. Vastavalt 18.05.2017 liisingulepingu ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale. VÕS § 363 punkti 3 järgi on liisinguvõtja kohustus lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara tähtaegselt, siis kasutas hageja oma esindaja Credit Expert OÜ abi vara valduse taastamiseks. Credit Expert OÜ-l ei õnnestunud vara valdust taastada ning vara jäi kostja 1 valdusesse. Liisingulepingust nr xxxx tulenev hageja nõue kostjate vastu on summas 24 557,66 eurot ja koosneb alljärgnevast: tasumata lepingumaksetest summas 1 844,20 EUR, liisingulepingu ülesütlemisega seotud kuludest summas 192 EUR, liisinguvara jääkmaksumus summas 22 521,46 EUR.

2-19-578 Hageja palub: 1) Välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks liisingulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 1 844,20 eurot; välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks liisingulepingust nr xxxx tulenev kahju hüvitis summas 22 713,46 eurot (22 521,46 +192); Välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks liisingulepingust nr xxxx tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 3377,79 eurot; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks liisingulepingust nr xxxx tulenev viivis 0,25% päevas arvestatuna 23 681,45 eurolt alates 14.01.2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 21 179,87 eurot; 3) välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks sissenõudekulu 40 eurot; välja mõista kostjalt 2 hageja kasuks sissenõudekulu 25 eurot; 4) jätta kõik menetluskulud (sealhulgas riigilõiv summas 1000 eurot ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 180 eurot) solidaarselt kostjate kanda; 5) välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas kostjalt II. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjatelt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 1000 eurot ning õigusabikulud summas 180 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1000 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 180 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1180 eurot (1000+180). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1180 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.