Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt KODA Ehitus OÜ praegune ärinimi on registreeritud ja kasutusel alates 06.09.2004.a. KODA Ehitus OÜ esitas 01.07.2015.a taotluse ’’KODA EHITUS’’ kaubamärgi registreerimiseks. Kaubamärgi taotluse esitamisel taotleti registreeringut Nizza klassifikaatori klassidesse 36, 37 ja 42 kuuluvate teenuste tähistamiseks. 24.05.2016.a registreeris Eesti Patendiamet ’’KODA EHITUS’’ kaubamärgi, registreeringu number 54091. Nimetatud kaubamärgi alusel kuulub KODA Ehitus OÜle ainuõigus kaubamärgi kasutamiseks loetelus märgitud teenuste tähistamiseks. Kaubamärgi registreeringu klassid sisaldavad endas: i. Klass 36 - kinnisvaratehingud; kinnisvara hindamine; kinnisvarainvesteeringud; kinnisvara üürimine, rentimine; kinnisvara haldamine, juhtimine; kinnisvaramaaklerite teenused, kinnisvaravahendusteenused; üüri-, rendikogumine; korterite üürimine, rentimine; maaklerlus, vahendus, vahendamine; paljukorteriliste majade haldamine; äri-, ameti- ja/või tootmisruumide üürimine, rentimine (kinnisvara); äri-, ameti- ja/või tootmisruumide haldamisteenused; remondikulude kalkulatsioon (finantshinnang); kinnisvarainfo, sh interneti vahendusel; eelnimetatud teenuste alased konsultatsiooni-, nõustamis- ja informatsiooniteenused. ii. Klass 37 - ehitustegevus; ehitiste remont ja teised ehitustegevusega seonduvad remonditeenused; paigaldustööd, nimelt ehitustegevusega seonduvad paigaldustööd; ehituslikud paigaldustööd, nimelt gaasi-, vee-, elektri- või teiste sarnaste seadmete ning juhtmete ja kaablite paigaldamine; metallist ehituskonstruktsioonide rajamine; ehitiste isolatsiooni- ja tihendustööd; ehitiste restaureerimine; restaureerimisteave ja -informatsioon; ehitusteave; remonditeave; ehitusseadmete üürimine ja rentimine; ehitusjärelevalve; abrasiivpoleerimine; tsiviil- ja tööstusobjektide ehitus; ladude ehitus ja remont; tehaste ja vabrikute ehitamine; tellingute ehitamine ja paigaldus; tinutustööd; lakkimistööd; keevitustööd; sise- ja välispindade värvimine; ventilatsioonitööd; küttesüsteemide ehitus; santehnilised tööd; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus; jahutussüsteemide ehitus; nõrkvoolutööd; hoonete tehnosüsteemide ehitus; hoonete tehnosüsteemide hooldus ja remont; üldehitustööd; ehituse peatöövõtt ja ehituse projektijuhtimine; omanikujärelevalve; eelnimetatud teenuste alased konsultatsiooni-, nõustamis- ja informatsiooniteenused. iii. Klass 42 - teaduslikud ja tehnoloogilised uurimused ja projekteerimine teenusena; tööstuslikud analüüsid ja uurimused teenusena; arvutiriistvara ja tarkvara projekteerimine ja arendus; ehitustehnilised konsultatsioonid ja nõustamine; tehnilised projektuuringud; uurimine ja väljaarendamine (teenusena); veebisaitide loomine ja haldamine; arhitektuur, arhitektuursed siseja välislahendused, sisekujundus, arhitektuurialased konsultatsioonid ja nõustamine; ehitusprojekteerimine; ehitusalased mõõtmised ja uuringud; tarindustööd; materjalide testimine; kvaliteedikontroll; inseneriteenused; maamõõtmine; graafiline kujundus; disain, tootekujundus, tööstusdisain; ehituslikud ekspertiisid; eelnimetatud teenuste alased konsultatsiooni-, nõustamis- ja informatsiooniteenused. 27.03.2017.a kanti KODAstay OÜ (registrikood 14229350) esmakordselt osaühinguna äriregistrisse. 19.09.2017.a esitas KODAstay OÜ Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) taotluse ’’KODA STAY’’ kaubamärgi registreerimiseks, soovitud registreeringu Nizza klassifikaatori klassideks olid märgitud klassid 36 ning 43. KODA Ehitus OÜ nimel esitas advokaadibüroo Turnstone KODAstay OÜle 19.01.2018 taotluse, tehes ettepaneku KODAstay OÜ poolt kaubamärgi KODA STAY registreerimistaotluse tagasivõtmiseks või alternatiivselt klassist 36 loobumiseks. KODAstay OÜ ettepanekule ei vastanud, millest lähtudes oli KODA Ehitus OÜ sunnitud esitama taotluse EUIPO’le. 08.02.2018.a esitas AAA Patendibüroo OÜ patendivolinik A. S KODA Ehitus OÜ nimel KODAstay OÜ kaubamärgi taotluse kohta EUIPOle vaidlustusavalduse.

KODA Ehitus OÜ pöördus taas KODAstay OÜ poole 02.03.2018 ja märkis, et oli sunnitud esitama vaidlustusavalduse EUIPOle oma õiguste rikkumise lõpetamiseks kuna KODAstay ei vastanud taotlusele ega kõrvaldanud rikkumist. KODA Ehitus OÜ märkis ka, et kokkuleppe saavutamiseks on antud tähtaeg kuni 18.04.2018. 16.05.2018. a võttis KODAstay OÜ tagasi ’’KODA STAY’’ kaubamärgitaotluse. Kaubamärgi registreerimismenetlus lõppes KODAstay OÜ poolt avalduse tagasi võtmisega ning KODA Ehitus OÜ oli uskumusel, et taotluse tagasivõtuga lõpetas KODAstay OÜ eelneva registreeringu saanud ’’KODA EHITUS’’ kaubamärgi õiguste rikkumise. Pärast EUIPO kaubamärgimenetlust sai KODA Ehitus OÜle teatavaks, et KODAstay OÜ kasutab aktiivselt enda äritegevuses sõnaühendit ’’KODAstay“ enda teenuste ja kaupade tähistamiseks. Kasutuses olev sõnaühend riivab KODA Ehitus OÜ kaubamärgile ’’KODA EHITUS’’ kaubamärgiseadusest tulenevaid õiguseid. Eeskätt seisneb rikkumine asjaolus, et KODAstay OÜ pakub registreeritud kaubamärgile sarnase märgi all teenuseid, mis kuuluvad registreeritud kaubamärgi Nizza klassifikaatori alusel samadesse teenuste ja toodete klassidesse. Registeeritud kaubamärgi omaniku õiguste riive tuleneb eelkõige asjaolust, et KODAstay OÜ pakub, kasutades tähist ’’KODAstay’’, teenuseid nagu kinnisvara üürimine, rentimine; korterite üürimine, rentimine. Selliste teenuste pakkumine kuulub aga KODA Ehitus OÜ poolt kaubamärgina registreeritud kaubamärgi klassifikaatori klassi 36. Lisaks teenuste samasusele on KODAstay OÜ majutusboksid enda disainilt ja konstruktsioonilt sellise väljanägemisega, et tegemist võiks olla KODA Ehitus OÜ poolt pakutava sise- ja välislahendusega ning millise teenuse osutamise tarbeks on ka kaubamärgi klassifikaatori klassis 42 kaubamärk registreeritud. KODA Ehitus OÜ leiab, et KODAstay OÜ poolt selliste teenuste pakkumine sarnase tähise alt on otsene riive registreeritud kaubamärgi õigustele. KODAstay OÜ kasutab sõnaühendit ’’KODA Stay’’ enda veebidomeenis (www.kodastay.com), millel reklaamib KODAstay OÜ äritegevusega seonduvaid teenuseid ja tooteid. Lisaks on KODAstay OÜ äritegevuse käigus püstitanud elamuboksid, aadressiga xxxnn. Elamuboksidel on rõhutatult kirjas sõnaühend ’’KODAstay’’. KODAstay OÜ kasutab KODA Ehitus OÜ registreeritud kaubamärgile sarnast tähist enda majandustegevuses kaupade ja teenuste suhtes. Selline tähise kasutamine kaupade ja teenuste suhtes vähendab KODA Ehitus OÜ registreeritud kaubamärgi eesmärgi efektiivsust – võimaldada eristada kaupa või teenust teistest kaupadest või teenustest, ilma et tekiks äravahetamisoht. Sellise äravahetamise korral on kõrgendatud tõenäosus, et tarbijal tekib ekslik uskumus, et KODAstay OÜ pakutavad teenused on seotud KODA Ehitus OÜ äritegevusega ning kaks ettevõtet võiksid kuuluda seotud gruppi. KODAstay OÜ kasutab KODA Ehitus OÜle kuuluva kaubamärgiga identset tähist oma äritegevuses viisil, mis mõjutab KODA Ehitus OÜle kuuluva kaubamärgi ülesannete täitmist kahjulikult. KODA Ehitus OÜ pöördus enda seisukohtadele kinnituse saamiseks ka AAA Patendibüroo patendivoliniku A Si poole, et saada patendivoliniku ekspertarvamus tähiste ja teenuste sarnasuse kohta. 01.03.2019.a edastas A. S enda arvamuse. Oma arvamuse punktis 3.5 kuni 3.8 leiab patendivolinik järgmist: Vaadeldavad kaubamärgid on sarnased kokkulangevate sõnalise elemendi KODA poolest, mis on ka peamiseks eristavaks elemendiks vastavas kaubamärgis ja tähistes, kuna: Kaubamärgi KODA EHITUS + kuju sõnaline element EHITUS on ehituse valdkonnas kirjeldav ja eristusvõimetu termin ning ta ei oma eristavat funktsiooni ka „ruumide üürimise“ valdkonnas. Tähiste KODA stay ja kodastay.com koosseisus sõnaline osa „stay“ (inglise keeles „peatumine, viibimine“) on „ruumide üürimise“ valdkonnas kirjeldav ja eristusvõimetu termin, kuna viitab üksnes peatumisele/majutusele.

Tähise kodastay.com koosseisus on element .com üldlevinud domeenitäiend ning seetõttu eristusvõimetu. A S leiab, et kaubamärgis ja tähistes domineeriv sõna KODA on normaalse olemusliku eristusvõimega. Kaubamärgi ja tähiste sarnasuse analüüs põhineb tõsiasjal, et tarbija ei analüüsi kaubamärke detailselt, kuid tarbija pöörab enam tähelepanu eristusvõimelistele ja domineerivatele elementidele. Arvestada tuleb ka seda, et tarbijatel puudub võimalus üldjuhul märke üheaegselt vaadelda ning nad peavad usaldama oma mällu sööbinud pilti varasemast märgist. Meelde jääb aga eelkõige märgi domineerivam ja eristusvõimelisem osa. Seetõttu on märkide sarnasused (mällu talletuv ühine element) olulisemad, kui nende erinevused. Arvamuse punktis 3.8. selgitab patendivolinik: ’’/.../ tarbijad on harjunud, et igapäevases elus kasutatavad kaubamärgid on kujundusega ning kujundus mõjub kaubamärgi visuaalse stiliseeringuna, kuid peamine eristusfunktsioon on siiski sõnalisel osal, eriti veel kaubamärgi ja tähise võrdluses olukorras, kus KODA STAY tähisel kujundust ei ole. Seega, visuaalselt on kaubamärgid sarnased.’’ Lisaks visuaalsele sarnasusele leiab patendivolinik punktis 3.9., et: ’’/.../ foneetiliselt on kaubamärgid sarnased.’’ Samuti analüüsis A. S KODA Ehitus OÜ ja KODAstay OÜ poolt pakutavate teenuste sarnasust ning leidis punktis 3.13.: ’’/.../ KODAstay OÜ kasutab tähist KODA STAY ja kodastay.com teenuste osas, mille suhtes on KODA EHITUS kaubamärk kaitstud ja/või mis on samaliigilised teenustega, mille osas KODA EHITUS kaubamärk on kaitstud.’’ Lisaks, tuginedes eksperdi A. Si arvamuse punktile 3.16., esineb tõenäosus, et tarbija ajab kaubamärgid otseselt segamini või seostab nende omanikke, arvates, et KODA Stay tähise all pakutud teenused on seotud KODA EHITUS kaubamärgiomanikuga KODA Ehitus OÜ. Sealhulgas kinnitab patendivolinik, et praegusel juhul on kaubamärkide sarnasusest ja samuti teenuste sarnasusest tulenevalt tegemist suurendatud äravahetamise tõenäosusega (arvamuse punkt 3.18.). Lõpetuseks leiab A. S, et KODAstay OÜ rikub KODA Ehitus OÜ ainuõigust registreeritud KODA EHITUS + kuju kaubamärgile kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p 2 mõistes. Praeguses asjas on vaidluse all hageja registreeritud kaubamärgi eristusvõime säilimine ja kostja kohustamine sellise eristusvõime säilimiseks vajalike sammude võtmine. Hagejal on kehtiv kaubamärgi registreering, seega on hageja kaubamärgi suhtes kehtiv ka kaubamärgi õiguskaitse. Hageja on arvamusel, et keskmisel tarbijal võib tekkida väärarusaam, nagu oleks kostja poolt pakutavad majutusteenuse boksid seotud hageja otsese äritegevusega. Ekslik arvamus võib tarbijal kujuneda justnimelt põhjusel, et kostja kasutab hageja kaubamärgile olulises osas sarnast märki ning lisaks pakkudes hageja kaubamärgi registreeringu klassidesse kuuluvaid teenuseid (eeskätt kaubamärgi klassis 36). Hageja ei ole andnud kostjale notariaalset, ega muus vormis, nõusolekut kasutamaks hageja registreeritud kaubamärgi ainsatki osa. Võttes arvesse, et kostja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk on kaitstud, siis on mõistlik eeldada, et kostjal peaks olema sellesisuline nõusolek. Ka hagi esitamise ajani ei ole hagejani jõudnud kostjapoolset tahteavaldust vormistada vastavasisuline notariaalne nõusolek. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostja senise ärinime muutmist ja keelata hageja registreeritud kaubamärgile sarnase tähise kasutamine sel määral, mis läheb vastuollu eelnevalt registreeritud kaubamärgile kuuluvate õigustega. Lisaks leiab hageja, et kostja ärinimi võib olla eksitav ja seda eeskätt põhjusel, et tarbijal võib tekkida vääruskumus, nagu kuuluksid hageja ja kostja seotud gruppi. Sellise väärarusaama tekkimine läheb aga vastuollu ÄS § 12 lg-ga 1, mille järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Tuginevalt eeltoodule leiab hageja, et kostja ärinime kasutuse keelamine on põhjendatud ja asjakohane meede, mis tagab ka tarbijate õiguse saada teenuse kohta teavet vastavalt tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lg-le 1.

Hageja palub keelata kostjal Eestis registreeritud kaubamärgile KODA EHITUS (registreeringu number 54091) sarnase märgi KODA kasutamine KODAstay OÜ äritegevuses kaubamärgi registreeringu klassides 36, 37 ja 42, keelata kostjal Eestis registreeritud kaubamärgile KODA EHITUS (registreeringu number 54091) sarnase märgi KODA kasutamine KODAstay OÜ ärinimes ning kohustada kostjat esitada registripidajale tahteavaldus ärinime KODAstay OÜ kustutamiseks ja asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et teatavatel juhtudel võib hagejal olla õigus keelata teistel isikutel sõna või sõnaosa „KODA“ kasutamist äritegevuses, ei saa see õigus puudutada tähiste „KODA Stay“, „KODAstay“ ja kodastay.com ning ärinime „KODAstay OÜ“ (edaspidi ühiselt „KODAstay tähised“) kasutamist kostja äritegevuses. Esiteks, käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et ükski KODAstay tähistest ei ole identne hageja kaubamärgiga. Seega ei saa hagejal olla kostja vastu KaMS § 14 lg 1 p-st 1 tulenevat nõuet. Teiseks, kostja pakutava majutusteenuse eripära seisneb asjaolus, et seda osutatakse kostjaga seotud äriühingu Kodasema OÜ valmistatud betoonist väikeelamuga, mille tootja kasutab turustamisel Euroopa Liidu kaubamärki „KODA BY KODASEMA“. Kodasema OÜ poolt välja töötatud ja valmistatud toote „KODA“ näol on tegemist üle maailma auhindu võitnud ja nii Eestis kui mujal riikides ulatuslikku meediakajastust leidnud minimalistliku väikeelamuga. Seega ei saa olla vaidlust selles, et sõna või sõnaosa „KODA“ kasutamine kostja poolt on põhjendatud. Kuna KaMS § 14 lg 1 p 3 on kohaldatav ainult juhul, kui tegemist on tähise põhjendamatu kasutamisega, ei saa hagejal olla kostja vastu ka KaMS § 14 lg 1 p-st 3 tulenevat nõuet. Kolmandaks, hindamaks, kas hagejal võib olla kostja vastu nõue KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel, tuleb välja selgitada, kas kostja pakutavad kaubad või teenused on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud ning kui jah, siis kas nende kaupade või teenuste puhul kasutatavad KODAstay tähised on hageja kaubamärgiga nii sarnased, et oleks tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt. Nii äriregistrist kui kostja kodulehelt kättesaadavatel andmetel on kostja tegevusala „majutustegevus,“ mis kuulub kaubamärkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni (Nizza klassifikatsiooni) klassi 43. Hageja kaubamärk nr 54091 ei ole registreeritud ühegi sellesse klassi kuuluva teenuse suhtes. Nizza klassi 36 kuuluvate teenuste osas on hageja kaubamärk registreeritud kinnisvarateenuste, täpsemalt korterite üürimise ja rentimise suhtes. U K on oma arvamuses näidanud, et klassi 36 kuuluvaid kinnisvarateenuseid ei peeta klassi 43 kuuluvate majutusteenustega samaliigilisteks. U K on ühtlasi oma arvamuses viidanud EL Üldkohtu ja Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt tuleb võrreldavate tähiste äravahetamise tõenäosuse hindamisel lähtuda esmalt neist jäävaist tervikmuljeist; ainult tähise domineeriva osa põhjal võib sarnasust hinnata vaid juhul, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud. Kostja rõhutab, et ei sõna „KODA“ ega sõna „EHITUS“ eraldi võetuna ei ole eristusvõimelised. Samuti, hageja kaubamärgi domineerivaks osaks on „spiraali eriline graafiline kujutis, mis moodustab 2/3 kogu märgi ulatusest“ , mis aga Kodasema OÜ kaubamärgil ja KODAstay tähistes puuduvad. Seega, KODAstay tähiste äravahetamine hageja kaubamärgiga ei ole usutav ega tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet ka KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel, mis tähendab, et hagejal puudub õigus keelata kostjal KODAstay tähiste kasutamist äritegevuses. Ülaltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkunud hageja õigusi. Kostja ei ole hageja kaubamärki kasutanud. KODAstay tähised ei ole äravahetamiseni sarnased hageja kaubamärgiga. KODAstay

tähised ja hageja kaubamärk ei ole piisavalt sarnased järeldamaks, et neid tõenäoliselt aetakse omavahel segi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud:

sõnaühendit KODAstay enda teenuste ja kaupade

tähistamiseks. Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles palub keelata kostjal kasutada hageja kaubamärgile sarnase tähise kasutamise kostja äritegevuses ja äriühingu ärinimes. Hageja leiab, et kostja poolt oma majandustegevuses kasutatav tähis „KODAstay “ on sarnane hageja kaubamärgile „KODA EHITUS“. Hageja väitel on hageja kaubamärk „KODA EHITUS+kuju“ sarnane kostja poolt kasutatava tähisega KODAstay nii visuaalselt kui foneetiliselt. Kostja kasutab tähist KODAstay ja kodastay.com teenuste osas, mille suhtes on KODA EHITUS kaubamärk kaitstud ja /või mis on samaliigilised teenustega, mille osas KODA EHITUS on kaitstud. Hageja hinnangul selline tähise kasutamine kaupade ja teenuste suhtes vähendab hageja registreeritud kaubamärgi eesmärgi efektiivsust- võimaldada eristada kaupa või teenust teistest kaupadest või teenustest, ilma, et tekiks äravahetamisoht. Hageja leiab, et tarbijal tekib ekslik uskumus, et kostja poolt pakutavad teenused on seotud hageja äritegevusega. Hageja hinnangul kostja ärinimi võib olla eksitav ka põhjusel, et tarbijal võib tekkida vääruskumus nagu võiksid hageja ja kostja kuuluda seotud gruppi. Kostja leiab, et sõna „KODA“ kasutamine ei saa hageja kaubamärgiõigusi kuidagi rikkuda, kuna ürgset elamut, maja, hoonet või välisukse ja sisemiste ruumide vahelist eesruumi tähistav sõna „KODA“ on igapäevakeeles tavapärane ega oma seetõttu ehituse ja kinnisvarateenuste valdkonnas eristusvõimet. Isegi kui sõna „KODA“ oleks ehituse ja kinnisvarateenuste valdkonnas eristusvõimeline, on hageja kaubamärgi puhul tegemist kombineeritud kaubamärgiga, st sõnalist elementi „KODA EHITUS“ sisaldava kujutismärgiga, mistõttu sõna „KODA“ moodustab vaid ühe osa hageja kaubamärgi sõnalisest elemendist ega ole iseseisvana kaitstud. Kostja väidab, et isegi kui sõna „KODA“ oleks iseseisvana kaitstud, on kostja peamine äritegevus „majutustegevus“, mille Nizza klassifikatsiooni kohane vaste on "tähtajaline majutus", mis kuulub klassi 43. Hageja kaubamärk ei ole registreeritud ei selle ega ühegi muu 43. klassi kuuluva teenuse osas. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas kostja on rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku õiguseid tähise „KODA“ kasutamisel oma äritegevuses, ärinimes ja domeeninimes. Seega on hageja esitanud kaubamärgist tuleneva ainuõiguse rikkumise keelamise nõude.

KaMS § 14 lg 1 punktide 1-3 kohaselt kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses: õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga, registreeritud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse identseid, samaliigilisi või teist liiki kaupu või teenuseid, juhul kui kaubamärk on Eestis tuntud ja kui tähise põhjendamatu kasutamine kasutab ebaausalt ära või kahjustab kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet. KaMS § 14 lg 2 p 3 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata tähisega tähistatud teenuste pakkumine ja osutamine. KaMS § 14 lg 2 p 6 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata tähise kasutamine ärinimena või selle osana. KaMS § 57 lg 1 p 1 kohaselt kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu õigusrikkumise lõpetamiseks. VÕS § 1055 lg 3 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandi rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil. Kohus peab vajalikuks esmalt hinnata, kas kostja poolt kasutatav tähis KODAstay ja hageja kaubamärk KODA EHITUS+kuju on sarnased ja kas on tõenäoline kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt. KaMS § 12 lg 1 p 2 kohaselt on kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks muuhulgas registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon. KaMS § 12 lg 2 p 2 järgi määratakse kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste loeteluga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale kuulub Eesti registreeritud kaubamärk „KODA EHITUS+kuju“. KaMS § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte samaaegselt (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26). Tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle erinevaid detaile (Riigikohtu 29. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-10, p 11 teine lõik, ning selles viidatud Euroopa Kohtu

kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab äravahetamiseni sarnasuse astet (C-342/97, p 17; C-251/95, p 18, 19). Selleks, et hinnata, kas on tõenäoline kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh tähise assotsieeriumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga, tuleb esmalt selgitada, milline on asjaomane tarbijaskond ning seejärel teha järeldus äravahetamise tõenäolisuse kohta. Teenuste laadist tulenevalt moodustavad asjaomase avalikkuse lõpptarbijad. Kohus leiab, et kinnisvarateenuse puhul, sh kinnisvara üürimisel ja rentimisel on tavatarbija tähelepanelik ja arukas. Tähelepanelik ja arukas on tarbija ka hotellide, motellide, külalismajade, hostelite, puhkemajade jms majutuse broneerimisel ja külastamisel. Arvestades asjaomaste teenuste laadi, koosneb asjaomane avalikkus spetsialistidest ja laiast avalikkusest, kes on keskmisest tähelepanelikumad. Võrreldavad tähised on järgmised: Hagejale kuuluv kaubamärk registreerimise nr 54091

Kostja poolt kasutatavad tähised

kodastay.com KODA stay

Hagejale kuuluva kaubamärgi registreerimisnumbriga 54091 reproduktsioonist nähtuvalt on tegemist kombineeritud kaubamärgiga, mis koosneb kujutiselemendist ja sõnade KODA EHITUS kombinatsioonist sinises värvitoonis. Kujutis kujutab endast pintsiga tõmmatud, keskpunktist alguse saavat, abastraktset joont, mis liigub spiraalselt keskelt väljapoole ning lõpeb kujutise vasakus servas. Sõnaline osa KODA EHITUS langeb kokku KODA Ehitus OÜ ärinime peamise osaga. Kumbki sõna ega ükski täht ei ole eraldi rõhutatud või esile tõstetud, s.o. kogu sõnaline osa on esitatud võrdse rõhuasetusega. Kuna kaubamärk registreerimisnumbriga 54091 ei ole üksnes sõnamärk, vaid koosneb kujutise ja sõnade kombinatsioonist, siis tuleb välja selgitada selle märgi domineeriv osa, mis määrab kaubamärgi tervikmulje, mis on äravahetamise tõenäosuse hindamisel määravaks. Kohus leiab, et kaubamärgi registreerimisnumbriga 54091 domineeriva osa moodustab spiraali eriline graafiline kujutis, mis moodustab 2/3 kogu märgi ulatusest. Hagejale kuuluva kaubamärgi registreerimisnumbriga 54091 silmatorkavamaks osaks võib pidada päripäeva lahtikerivat sinist spiraali, mida läbib diagonaalis heledam toon, pannes spiraali nö särama. Selline spiraali eriline graafiline kujutis tervikuna võib eelkõige köita asjaomase avalikkuse tähelepanu. Kohus leiab, et kuigi hageja kaubamärgi ja kostja tähise sõnaline osa „KODA“ on ühised, siis on hageja kaubamärk ja kostja tähis visuaalselt erinevad. Hageja kaubamärk „KODA EHITUS+kuju“ ja kostja tähis KODAstay erinevad selle poolest, et kostja tähisel puudub kujunduslik osa, sh sinine värv ja sõna EHITUS. Hageja kaubamärgis KODA EHITUS+kuju“ puudub sõnaosa „STAY“.

Kohus leiab, et hageja kaubamärk ja kostja tähis on ka foneetiliselt erinevad. Kuigi sõnaline osa „KODA“ võrreldavatel tähistel on häälduslikult kattuv, muudavad erinevad lõpuosad tähised tervikuna erinevateks. Nimelt häälduvad sõnad „EHITUS“ ja „STAY“ selgelt erinevalt. Sõna „EHITUS“ koosneb kolmest silbist „E-HI-TUS“ ning sõna „STAY“ on võõrsõna, mis koosneb ühest silbist. Kokkulangev sõna „KODA“ on kahesilbiline. Sõnaliste osade silpide koguarv on erinev. Seega on mainitud foneetilised erinevused tajutavad, kui vaidlusalused tähiseid hääldatakse. Kohus leiab, et ka kontseptuaalselt on hageja kaubamärk „KODA EHITUS+kuju“ ja kostja tähis KODAstay erinevad. Sõna „KODASTAY“ või lahi kirjutatuna „KODA STAY“ tähendab hoonesse, koju jääma, peatuma. Sõnal „KODASTAY“ puuduvad kontseptuaalsed seosed ehitamisega, ehitustöödega või spiraalidega. Võrreldavatel tähistel on erinev tähendus, mistõttu ei ole nad kontseptuaalselt sarnased. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kaubamärk ja kostja tähis ei ole sarnased, et oleks tõenäoline nende äravahetamine tarbijate poolt. Lisaks sellele leiab kohus, et kostja pakutavad teenused ei ole identsed ega samaliigilised teenustega, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud. Nii äriregistrist kui kostja kodulehelt kättesaadavatel andmetel on kostja tegevusala „majutustegevus,“ mis kuulub kaubamärkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni (Nizza klassifikatsiooni) klassi 43. Hageja kaubamärk nr 54091 ei ole registreeritud klassi 43 . Nizza klassi 36 kuuluvate teenuste osas on hageja kaubamärk registreeritud kinnisvarateenuste, täpsemalt korterite üürimise ja rentimise suhtes. Kohtule esitatud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi ameti (EUIPO) rakenduse Similarity, mis hindab kaupade ja teenuste omavahelist sarnasust, kohaselt loetakse Euroopa Liidu kaubamärkide võrdlemisel „kinnisvarateenused“ erinevateks võrreldes „majutusteenustega“ (tlk 50). Klassi 36 kuuluvaid kinnisvarateenuseid ei peeta klassi 43 kuuluvate majutusteenustega samaliigilisteks. Seega kuna võrreldavad teenused ei ole samaliigilised, siis ei riku ka sellest tulenevalt kostja hageja kaubamärgiomaniku ainuõigust. Sellest tulenevalt puudub ka võimalus, et kostja poolt võidakse kuidagi kahjustada hageja kaubamärgi mainet ja eristusvõimet. Vaidlus on ka selle üle, kas hagejal on kaubamärgi registreerimisnumbriga nr 54091 koosseisu kuuluva sõna „KODA“ kasutamiseks ainuõigus ja seega ka õigus keelata kostjal selle sõna kasutamist KaMS § 14 lg 1 p 2 järgi. KaMS § 16 lg 1 p 5 kohaselt ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides kaubamärgi mittekaitstavaid osi. Enne 01.04.2019 kehtinud KaMS § 48 lg 2 p 7 kohaselt on registreeringu andmeteks muu hulgas kaubamärgi mittekaitstav osa, kui see on registreerimise otsuses ära märgitud. Sellest järeldub, et mittekaitstav osa võib olla laiem, kui on registreeringus või registreerimise otsuses märgitud. Seega piiravad hageja kaubamärgi ainuõiguse kasutamist ka teised mittekaitstavad osad, mida ei ole registreeringus nimetatud. KaMS § 9 lg 1 p 2 ja lg 3 koosmõjus loetakse kaubamärgi mittekaitstavaks osaks tähis, millel puudub eristusvõime. Ka KaMS § 16 lg 1 p 3 ei luba kaubamärgiomanikul teistel isikutel äritegevustes sellise tähiste kasutamist keelata. Eristusvõime on tähise omadus näidata kaubamärgiregistreeringus hõlmatud kaupade/teenuste päritolu/kuuluvust kindlale ettevõtjale ja seeläbi eristada neid kaupu/teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Eristusvõime hindamisel tuleb vaadelda kaubamärki tervikuna. Kohus leiab, et hageja kaubamärgi registreerimisnumbriga nr 54091 sõnaline osa „KODA“ on eesti tarbijaskonnale tuttav ja tavapärane eestikeelne sõna, mis tähendab mõistet „maja, hoone; kodu“, millise tähenduse annab ka Eesti keele seletav sõnaraamat, http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=koda. Eesti keel seletava sõnaraamatu kohaselt KODA on ürgne elamu, harilikult koonilise püstteibaist sõrestikuga ning lahtise tulekoldega keskel. Sõna

KODA kasutatakse järgmiste liitsõnade moodustamiseks: isa|koda, jumala|koda, keisri|koda, kohtu|koda, kuninga|koda, kõla|koda, püha|koda, rae|koda, sammas|koda, tsaari|koda, vangi|koda, vürstikoda; kaalu|koda, kauba|koda, klaasi|koda, köite|koda, mõtte|koda, mündi|koda, parkali|koda, pesu|koda, sae|koda, sepi|koda, trüki|koda, töö|koda, valu|koda, vanutus|koda, vase|koda, viina|koda, värvimis|koda, õllekoda. Samuti kasutatakse sõna KODA kutseühenduste tähistamiseks: kinnisvaramaaklerite koda, notarite koda, patendivolinike koda, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda, jne. U Ki poolt 14.05.2019 koostatud arvamuse kohaselt tehes äriregistris otsingu sõnaga KODA saab vasteks 1191 nimetust, mis sisaldavad sõna KODA. Lisaks on hulgaliselt KODA sisaldavaid kaubamärke, nt LUKUKODA, KAUBANDUSKODA, VAEKODA, VIIMISTLUSKODA, erinevad pruulikojad, jne (tlk 44-49) Sega on kohtu hinnangul sõna „KODA“ igapäevases keelekasutuse laialt levinud ja sõna „KODA“ eraldi ei ole tähis, mis oleks suuteline täitma KaMS § 3 nõutavat kaubamärgi funktsiooni ja eristama ühe isiku kaupu/teenuseid teiste isikute samaliigilistest kaupadest/teenustest. Kohus leiab, et hageja kaubamärgi registrinumbriga 54091 sõnaline osa „EHITUS“ on eesti tarbijaskonnale samuti tuttav ja tavapärane eestikeelne sõna, mis tähendab mõistet „ehitamine, ehitustöö“, millise tähenduse annab ka Eesti keele seletav sõnaraamat, vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ehitus&F=M. Ka hageja on seisukohal, et kaubamärgi KODA EHITUS + kujutis sõnaline element EHITUS on ehituse valdkonnas kirjeldav ja eristusvõimetu termin ja ta ei oma eristatavat funktsiooni ka „ruumide üürimise“ valdkonnas. Kuna sõna „EHITUS“ on samuti igapäevakeeles tavapärane, siis puudub ka sellel sõnal eristusvõime KaMS § 9 lg 1 p 2 tähenduses. Kohus märgib, et sõnade „KODA EHITUS“ kombinatsioon tähendab mõistet „maja/hoone/kodu ehitamine/ehitustöö“. Tulenevalt KaMS § 12 lg 1 p 2 võetakse kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon, st et kombineeritud kaubamärk omandab õiguskaitse just sellises kujunduses, millisena see registreeriti. Kuivõrd KODA Ehitus OÜ kaubamärgi registreerimisnumbriga 54091 eristusvõimetuks ja seega järelikult ka mittekaitstavaks osaks on sõna KODA, siis puudub KODA Ehitus OÜ-l sõnale „KODA“ ainuõigus. Tavapärases keelekasutuses kasutavaid eristusvõimetuid sõnu ei saa monopoliseerida ja registreerida ühe isiku nimele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on ainuõigus üksnes kombineeritud tähisele „KODA EHITUS + spiraali kuju“ sinises värvitoonis, st hagejal on õigus keelata teistel isikutel kasutada oma kaubamärki sellisel kujul nagu see on registrisse kantud. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks hageja kaubamärki registriumbriga 54091 kasutanud. Seega ei riku kostja hageja ainuõigust registreeritud KODA EHITUS+ kuju kaubamärgile KaMS § 14 lg 1 p 2 mõistes. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja ärinimi on sarnane hageja kaubamärgiga ja rikub hageja kaubamärgiomaniku ainuõiguseid. Hageja leiab, et kostja ärinimi võib olla eksitav ja seda eeskätt põhjusel, et tarbijal võib tekkida vääruskumus, nagu kuuluksid hageja ja kostja seotud gruppi. Sellise väärarusaama tekkimine läheb aga vastuollu ÄS § 12 lg-ga 1, mille järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Hageja hinnangul kostja ärinime kasutuse keelamine on põhjendatud ja asjakohane meede, mis tagab ka tarbijate õiguse saada teenuse kohta teavet vastavalt tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lg-le 1. ÄS § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgiomaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Nõusolekule kohaldatakse ÄS § 33 lõiget 11, mille kohaselt peab nõusolek antud kas digitaalselt allkirjastatud avalduses või notariaalselt kinnitatud avalduses.

Riigikohus on leidnud, et ainuüksi kaubamärgiseadusest ei tulene registreeritud kaubamärgi omanikule õiguskaitset kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu kolmanda isiku ärinimes ja eriregulatsiooniks on siin ÄS § 12 lg 3 (RK TKo 3-2-1-4-06, p 36, 37), millega on laiendatud kaubamärgiomanike õiguste kaitset. Kaubamärgiomaniku õigus nõuda kostjalt ärinime kasutamise keelamist võib tuleneda KaMS § 57 lg 1 punktist 1 ning VÕS § 1055 lõikest 1 (samas, p 38). Kui kohus tuvastab kostja ärinime kasutamise õigusvastasuse, saab kohus keelata kostjal ärinimes vaidlusaluse tähise kasutamise (samas, p 39). ÄS § 12 lg 3 annab kaubamärgiomanikule kaitse kaubamärgis sisalduva tähise ärinimes kasutamise vastu sellise ettevõtja puhul, kes tegutseb tegevusaladel, mille suhtes on kaubamärk kaitstu ning piisab, kui kasvõi üks tegevusala on hõlmatud (samas, p 43). Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale, et ärinimi võib olla eksitav, kui see tekitab mulje hageja ja kostja kuulumisest samasse ettevõtete gruppi, mis on vastuolus ÄS § 12 lõikega 1 (RK TKo 3-2-1-162-14, p 21). Riigikohus on 25.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1162-14 punktis 19 leidnud, et ainuüksi ärinime või muu majandustegevusega tegeleva ettevõtte/isiku nimes kaubamärgina kaitstud tähise kasutamist ei saa pidada KaMS § 14 lg 1 järgi kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumiseks, mis annaks aluse tähise kasutamist nimes KaMS § 57 lg 1 p 1 alusel keelata, kui nime kasutatakse üksnes äriühingu, ettevõtte või juriidilise isiku samasuse kindlakstegemiseks või tähistamiseks ning sellega ei rikuta kaubamärgi ülesandeid. Kohus tuvastab, et kostja poolt kasutatav ärinimi koosneb terviksõnast „KODASTAY“ ja äriühingu liiki näitava täiendi OÜ kombinatsioonist. Ärinimi KODAstay OÜ erineb kaubamärgist registreerimisnumbriga 54091 selle poolest, et sellel puuduvad kujunduslik osa, sh sinine värv ning sõna EHITUS. Kaubamärgis registreerimisnumbriga nr 54091 omakorda puuduvad sõnaosa „STAY“ ja äriühingu liiki näitav täiend. Kohus leiab, et kuigi sõna „KODA“ on hageja kaubamärgil ja kostja ärinimel kattuv, siis on KODAstay OÜ tervikmuljelt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt eristatavad hageja kaubamärgist nr 54091 jäävast tervikmuljest. Hageja kaubamärk „KODA EHITUS+kuju“ ja kostja ärinimi KODAstay erinevad selle poolest, et kostja tähisel puudub kujunduslik osa, sh sinine värv ja sõna EHITUS. Kuigi sõnaline osa „KODA“ on hageja kaubamärgil ja kostja ärinimel kattuv, siis muudavad erinevad lõpuosad tähised tervikuna erinevateks. Nimelt häälduvad sõnad EHITUS ja STAY selgelt erinevalt. Sõna EHITUS koosneb kolmest silbist E-HI-TUS ja sõna STAY on võõrsõna, mis koosneb ühest silbist. Kokkulangev sõna KODA on kahesilbiline. Sõnalise osa silpide arv on erinev. Seega on võrreldavad tähised foneetiliselt erinevad. Kostja ärinime suurkirjas esitatud sõnaosa „KODA“ on eesti tarbijaskonnale tuttav ja tavapärane eestikeelne sõna, mis tähendab mõistet „maja, hoone; kodu“, millise tähenduse annab ka Eesti keele seletav sõnaraamat, vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=koda. Kostja ärinimes sisalduvas sõnas „KODASTAY“ väiketähtedena esitatud sõnaosa „-STAY“ tähendab Eesti - Inglise - Eesti sõnaraamatu kohaselt inglise keeles „jääma, peatama, pautima; viibimine, peatumine“, vt https://aare.edu.ee/dictionary.html?query=stay&lang=en&meth=exact&switch=et&otsi=otsi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ärinimi ei ole sarnane hageja kaubamärgiga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja poolt pakutavad teenused ei ole identsed ega samaliigilised teenustega, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud. Kostja tegevusala on „majutustegevus,“ mis kuulub kaubamärkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni (Nizza klassifikatsiooni) klassi 43 ja hageja kaubamärk nr 54091 on Nizza klassi 36 kuuluvate teenuste osas registreeritud kinnisvarateenuste, täpsemalt korterite üürimise ja rentimise suhtes. Kinnisvarateenused ja majutusteenused ei ole samaliigilised. Kohus leiab, et asjaolu, et nii hageja kaubamärgis kui kostja ärinimes esineb sõna „KODA“ ei tekita muljet, et hageja ja kostja kuuluvad samasse gruppi. Kostja on selgitanud, et kostja poolt pakutava majutusteenuse eripära seisneb asjaolus, et kostja kasutab Kodasema OÜ pool valmistatud ja viimasele kuuluva Euroopa Liidu kaubamärgi „KODA BY KODASEMA“ all turustatavaid väikeelamuid. Seega viitab kostja ärinimi pigem ühte gruppi kuulumisele Kodasema OÜ-ga, mitte hagejaga.

Eeltoodust asub kohus seisukohal, et kostja kasutades oma ärinimes sõna „KODA“ ei riku hageja kui kaubamärgiomaniku õiguseid. Lõputuseks hindab kohus kas kostja poolt kasutatav domeeninimi kodastay.com rikub hageja kaubamärgiomaniku ainuõiguseid. Riigikohus on 30. märtsi 2006. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 punktis p 50 märkinud, et registreeritud kaubamärgi omanikul on KaMS § 14 lg 1 järgi õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes, s.o tegemist on kaubamärgiomaniku ainuõigusega. Riigikohus on 13. juuni 2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-6665 leidnud, et sarnaselt ärinime ja majandustegevuses tegeleva ettevõtte või isiku nimega ei ole ka domeeninime ülesanne iseenesest kaupade või teenuste eristamine. Domeeninime olemust on kolleegium lähemalt käsitlenud tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 tehtud otsuse punktides 47-49, märkides, et domeeninimi on osa internetis kasutatavast aadressist, mis aitab leida soovitud dokumenti või saata e-kirja. Sarnaselt ärinime ja majandustegevuses tegeleva ettevõtte või isiku nimega on aga võimalik ka domeeninime kasutada nii, et luuakse seos tähise - mis kujutab endast domeeninime - ja kaupade või teenuste vahel. Sellisel juhul on kolleegiumi arvates tegemist tähise kasutamisega „kaupade või teenuste puhul“ KaMS § 14 lg 1 tähenduses. Eespool viidatud lahendis märkis kolleegium, et domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid, sh mõjutab interneti kasutajaid külastama just seda lehekülge, hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni (vt otsuse p 49). Loetletud lisafunktsioonide täitmine ongi kolleegiumi arvates võimalik tänu sellele, et luuakse seos domeeninimena kasutatava tähise ning sellel veebilehel, milleni domeeninimi interneti kasutaja juhatab, esitatud teabe vahel. Kostja poolt kasutatav domeeninimi koosneb väiketähtedena kokku kirjutatud sõnast „kodastay“ ja tippdomeeni laiendist .com. Kohus leiab, et doomeninimi kodastay.com erineb kaubamärgist registreerimisnumbriga 54091 selle poolest, et sellel puuduvad kujunduslik osa, sh sinine värv ning sõna „EHITUS“. Kaubamärgil registreerimisnumbriga 54091 omakorda puuduvad sõnaosa „stay“ ja äriühingu liiki näitav täiend „OÜ“. Eelnevalt juba käsitletud tähiste visuaalne, foneetiline ja kontseptuaalne analüüs kehtib ka doomeninime kodastay.com osas ning vaatamata sõnaosa „KODA“ kokkulangevusele on doomeninimi kodastay.com kohtu hinnangul visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt selgelt eristatav kaubamärgist registreerimisnumbriga 54091. Seega kostja poolt kasutatav domeeninimi kodastay.com ei riku kohtu hinnangul hageja kaubamärgiomaniku ainuõiguseid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.