Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ hagi V. K. vastu 2900 euro väljamõistmiseks 2900 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ; registrikood 12348292; asukoht Ülikooli tn 8, Tartu linn, Tartu linn, 51003, Tartu maakond. Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv; epost [email protected] Kostja: V. K.; isikukood XXX; elukoht XXX. Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnu Mets; e-post [email protected]
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ hagi V. K. vastu 2900 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ kanda.
2.Mõista Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt V. K. kasuks välja menetluskulu 2239 eurot ja 20 senti.
3.Mõista Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt V. K. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
I. HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX töölepingu nr XXX, mille alusel asus kostja XX.XX.XXXX hageja juures tööle XXX ametikohale. Kostja rikkus oma töölepingust tulenevaid kohustusi, jättes 16. veebruaril 2017. a täitmata tööandja korralduse, mille täitmise vastu oli tööandjal oluline huvi. Korralduse andis kostjale 16. veebruari 2017. a hommikul hageja esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv, paludes skaneerida hageja kliendi dokumendid ja saata need koheselt e-postiga hageja kliendile, et klient saaks need edastada määratud ajaks, so sama tööpäeva lõpuks, Riia kohtule. Kostja ei skaneerinud dokumente ega edastanud neid kliendi e-postile, vaid korraldas dokumentide saatmise Riiga paberkandjal. Ta andis dokumendid kolleegile, kes sõitis Riiga Tartust kell 19:00 väljuva bussiga. Buss saabus Riiga kell 23:00 ning hageja klient ei jõudnud seetõttu dokumente vormistada ega kohtule päeva lõpuks esitada. Kuna dokumendid ei olnud skaneeritud, ei saanud hageja ka ise dokumente kliendile edastada. Hageja palus siiski dokumente tõlkinud tõlgil saata need hageja e-postile, kust hageja sai dokumendid kätte pärast tööpäeva lõppu ning üritas dokumente kliendile saata. Kuna aga kliendi jurist oli töölt juba lahkunud, ei õnnestunud ka sel moel dokumentide edastamine.
2.Dokumentide hilinenud edastamise tõttu ei saanud hageja klient järgida Riia kohtu poolt määratud tähtaega ning Riia kohus ei võtnud dokumente asja juurde. Hageja klient kaotas võimaluse tähtsa asjaolu tõendamiseks ning loobus sellest tulenevalt hagejale kahe arve tasumisest, kokku summas 2900 eurot tasumisest, mis on hagejale tekkinud kahju suurus. Tööleping hageja ja kostja vahel lõpetati poolte kokkuleppel XX.XX.XXXX. Eeltoodu alusel ja toetudes töölepingu seaduse (TLS) §-dele 72, 74 lg 1, 78 lg 1 ja võlaõigusseaduse § 127 lg 4 taotleb hageja kostjalt tekitatud kahju hüvitamiseks 2900 euro väljamõistmist.
II. KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja vastuse kohaselt ei ole hageja kostjaga kirjalikku töölepingut sõlminud, kuid ta ei vaidlusta asjaolu, et töötas hageja juures ajavahemikul XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. Kostja ei ole oma tööülesandeid rikkunud ning ta eitab 16. veebruari 2016. a hommikul Tarmo Pilvega kokkupuutumist. Kostjale andis korralduse juba skaneeritud dokumentide edastamiseks Läti kliendile M. K. ning selle korralduse kostja täitis. Kostja ei skaneerinud dokumente ega saa seega vastutada dokumentide skaneerimise võimalike puuduste eest. Hageja ei ole tõendanud
kahju tekkimist ega põhjuslikku seost kostjale etteheidetava rikkumise ja hageja kahju vahel. Töölepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel XX.XX.XXXX on hageja kirjalikult kinnitanud, et tal puuduvad kostja suhtes kostjaga sõlmitud töölepingust tulenevad pretensioonid ja nõuded. Isegi kui hagejal oli kostja vastu kahju hüvitamise nõue, on hageja sellest 29. märtsi 2019. a dokumendis loobunud.
III. KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hageja nõue on tõendamata ja õiguslikult põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotleb esitatud hagis töötaja poolt töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise tõttu põhjustatud kahju hüvitamist. Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad üldjuhul olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): • • •
töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
5.Pooltel ei ole vaidlust asjaolu üle, et nende vahel oli töölepinguline suhe. Hageja on esitanud selle tõendamiseks XX.XX.XXXX töölepingu nr XXX (tl.19-20, I kd), mis ei ole ei hageja ega kostja poolt allkirjastatud. Seega kirjaliku töölepingu sõlmimist ei saa jaatada, kuid samas ei vaidle hageja ega kostja selle üle, et kostja töötas hageja juures alates XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX XXX ametikohal. TLS § 4 lg 2 teise lause kohaselt oli hageja ja kostja vahel nimetatud ajavahemikul seega kehtiv tööleping.
6.Töölepingust tulenevate kohustuste rikkumine seisneb hagiavalduse kohaselt selles, et kostja jättis täitmata hageja esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilve poolt 16. veebruari 2017. a hommikul antud korralduse skaneerida hageja kliendi dokumendid ja saata need koheselt epostiga kliendile, et klient saaks need edastada sama tööpäeva lõpuks Riia kohtule. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kostja taotlenud tunnistajate ülekuulamist. Tunnistaja M. K. ütlustest nähtuvalt (protokoll tl.150-159, I kd) nägi ta, kuidas vandeadvokaat Tarmo Pilv andis kostjale nimetatud korralduse 16. veebruari 2017. a hommikul pärast seda, kui M.K. tuli tööle, so pärast 8:00 või 8:10. Seejärel T.Pilv ja T. M. lahkusid advokaadibüroost, et sõita Tallinnasse koolitusele. Korralduse andmise täpset aega ei osanud M. K. öelda, kuid ta selgitas, et koolitused algavad tavaliselt kella 9 ja 10 paiku. T.Pilve sekkumisel tunnistaja ülekuulamisse märkusega, et koolitus algas kell 12, väidab tunnistaja, et teda koolituse alguse aeg ei huvitanud.
Tunnistaja T. M. ütlustest nähtub samuti, et Tarmo Pilv andis kostjale käsitletava korralduse
16.veebruari 2017. a hommikul kuskil enne üheksat ja enne seda, kui Tarmo Pilv ja T. M. siirdusid Tartust Tallinnasse koolitusele. T.M. kinnitas, et koolitus algas ilmselt 10 paiku ja lõppes kuskil kell 14:00.
7.Kohtu hinnangul on tunnistajate M. K. ja T. M. ütlused Tarmo Pilve poolt kostjale korralduse andmise kohta vastuolulised. Eluliselt ei ole usutav, et Tarmo Pilv andis kella 8 ja 9 vahel Tartus kostjale korralduse ja oli kell 10 Tallinnas koolitusel, kuivõrd nimetatud ajavahemiku jooksul ei ole võimalik Tartust Tallinnasse jõuda. Hageja esindaja on M. K. ülekuulamisel nimetatud vastuolule reageerinud, märkides, et koolitus algas kell 12. Samas nähtub hiljem ärakuulatud T.M. ütlustest, et koolitus algas ikkagi kella 10 paiku. Tunnistajad ega hageja, kelle esindaja ka ise koolitusel käis, ei ole esile toonud, et koolitusele oleks jõutud hilinemisega. Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt (protokoll tl.150-159, I kd.) jõudis tema 16. veebruari 2017. a hommikul tööle kella 9 paiku ning ei Tarmo Pilve ega T. M. ei olnud sel päeval advokaadibüroos. Kostja väitel ei andnud Tarmo Pilv temale 16. veebruaril 2017. a käsitletavat korraldust. Arvestades M. K. ja T. M. ütlustes olevat vastuolu kostjale korralduse andmise asjaolude kohta ning kostja vande all antud ütlusi, ei ole kohtu hinnangul tõendatud Tarmo Pilve poolt 16. veebruari 2017. a hommikul kostjale korralduse andmine kliendi dokumentide skaneerimiseks. ja nende sittamiseks e-postiga hageja kliendile, et klient saaks need edastada sama tööpäeva lõpuks Riia kohtule.
8.Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt palus M. K. tal edastada juba arvutisse skaneeritud dokumendid Läti poolele, mida kostja ka tegi. Kostja väitel ilmnes probleem M. K. poolt tehtud skaneeringuga, kuna vastaspool väitis, et nad ei saanud dokumentide viimast lehekülge vandetõlgi allkirjaga. M.K. ütlused kostjale korralduse andmise asjaolude kohta on vastuolulised. Teiste tunnistajate ütlustest ei nähtu, et nad oleksid dokumentide skaneerimist näinud. Kohtul ei ole seega alust kahelda kostja vande all antud ütlustes, et ta ei pidanud dokumente skaneerima, vaid pidi need üksnes e-postiga edastama. Kostja on vande all kinnitanud, et on tööülesande, mis seisnes skaneeritud dokumentide edastamises e-postiga Läti poolele, täitnud. Hageja poolt kohtule esitatud e-kirjade väljatrükkide (tl 164 – 184, I kd ) põhjal ei saa kohtu hinnangul järeldada, et kostja ei ole dokumente e-postiga Lätti saatnud. Tegemist on hageja e-posti aadressilt saadetud ja sinna saabunud e-kirjade sisu väljavõtetega, mitte hageja e-posti aadressilt saadetud ja sinna saabunud kirjade logi väljavõttega. E-kirjade väljavõtted kajastavad üksnes neid kirju, mille saamist või edastamist on hageja soovinud kohtule näidata, ent mitte kõiki kirju, mis hageja e-postile tegelikult saabusid või mis sealt välja saadeti. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kostja ei saatnud dokumente e-postiga Lätti. Samas on tunnistajate ütlused kostjale korralduse andmise osas vastuolulised ning hageja ei ole esitanud kohtule ka muid tõendeid, millest võiks järeldada, et kostja ei oleks dokumente e-postiga Lätti saatnud, kuigi nimetatud tõendid on eelduslikult hageja valduses ja kohus on andnud hagejale nende esitamiseks võimaluse. Hageja poolt esitatud tõendid ei lükka seega ümber kostja vande all antud ütlusi, et M. K. palus tal edastada juba arvutisse skaneeritud dokumendid Läti poolele, mida kostja tegi.
9.Kostja ütluse kohaselt ei kontrollinud ta temale edastamiseks antud dokumentide sisu ega skaneeringu terviklikkust. Ta töötas advokaadibüroos XXX ametikohal ning ka tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei koostanud vaidlusaluseid dokumente. Tegemist oli dokumentide vandetõlgi poolt teostatud tõlgetega läti keelde. Asja materjalidest, sealhulgas tunnistajate poolt kostja tööülesannete sisu kohta antud ütlustest ei nähtu, et kostja tööülesannete hulka oleks kuulunud lätikeelsete tõlgete tegemine või teiste töötajate tööülesannete täitmise üle kontrolli teostamine. Kohtu hinnangul ei tulene nimetatud kohustuste täitmine ka kostja töö iseloomust. See, et kostja ei kontrollinud talle edastamiseks antud dokumentide sisu ega ka seda, kas dokumendid olid terviklikult skaneeritud, ei saa pidada töölepingu rikkumiseks kostja poolt.
10.Tunnistajate ja kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt toimetas dokumentide originaalid I.S.-P. K. R. Tunnistaja M.K. ei osanud öelda, kelle mõte oli originaaldokumendid I. S.-P. viia, tunnistaja on märkinud, et kostja ütles talle, et andis dokumendid K. R.. I.S.-P. on kinnitanud, et kostja helistas ja uuris temalt, kas ta läheb Riiga ja K. R. tõi hiljem dokumendid talle. Tunnistaja I.S.-P. ei olnud sel päeval büroos ega saanud seetõttu näha, kelle korraldusel dokumendid talle Riiga viimiseks edastati. Ka tunnistaja T.M. ei olnud sel ajal advokaadibüroos ega saanud seetõttu samuti näha, kes andis korralduse dokumendide Riiga toimetamiseks I.S.P. vahendusel. Kostja vande all antud ütlustest kohaselt olid sel ajal büroos tema, M.K. ja K.R. ning tema ei andnud K.R.. korraldust viia dokumendid I.S.-P. Korralduse võis anda M.K. või otsustas K.R. selle ise. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei viinud ise dokumentide originaale I.S.-P., kostja on vande all korralduse andmist K.R. dokumentide viimiseks eitanud ja tunnistajad ei ole näinud, et kostja oleks palunud seda K.R. teha, ei saa lugeda tõendatuks, et kostja on rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi sellega, et ta korraldas originaaldokumentide Riiga toimetamiseks nende I. S.-P.e edastamise. Eeltoodu alusel on võimalik teha järeldus, et kostja ei ole rikkunud töölepingust, sh TLS § 15 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
11.Lisaks eeltoodule on hageja XX.XX.XXXX allkirjastatud töölepingu lõpetamise kokkuleppe (tl.50, I kd) punktis 4 kinnitanud, et tal puuduvad poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud töölepingu alusel kostja vastu igasugused pretensioonid ja nõuded. Tunnistajate M. K. ja T. M. ütlustest nähtuvalt sai hageja dokumentide edastamisega seotud probleemidest teada samal päeval, so 16. veebruaril 2017. a, so üle kuu aja enne kinnituse andmist. Hagejale pidi olema teada ka dokumentide edastamise tähtaeg ja otstarve, kuivõrd dokumente edastati hageja kliendile kliendi poolt eelnevalt saadud suuniste alusel. Hagejale oli väidetav rikkumine ja sellest võimalik kahju tekkimine seega teada. Sellele vaatamata on hageja andnud kinnituse nõuete ja pretensioonide puudumise kohta kostja vastu. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja poolt antud kinnitus kinnitab koostoimes ülal analüüsitud tõenditega kohtu järeldust, et kostja ei ole rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, kuivõrd hageja on ise, olles dokumentide edastamisega seotud probleemidest ja nende tagajärgedest teadlik, kinnitanud, et tal ei ole kostja vastu pretensioone. Seega kuivõrd hageja nõude rahuldamise esimene eeldus, so töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine ei ole tõendatud, tuleb hagi jätta rahuldamata.
IV. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt seisnevad kostja menetluskulud esindajatasus summas 2707,20 eurot (koos käibemaksuga). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kostja vastu hagi töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Pooled vaidlesid põhiliselt faktilise asjaolu - rikkumise toimumise üle ning mõningal määral ka kahju suuruse ja rikkumise ning kahju vahelise põhjuslikku seose üle. Tegemist ei olnud seega õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades tsiviilasja keerukust, hageja poolt esitatud menetlusdokumentide, sh kirjalike tõendite, ja kostja poolt esitatud dokumentide mahtu, on kostja esindaja poolt kohtuistungiga mitte seotud toimingute tegemisele kulunud aeg kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud 10 tunni ulatuses. Kohus on siinjuures arvestanud ka seda, et kostja esindaja on mõningates hilisemates dokumentides oma varasemaid seisukohti korranud, ja sellest tulenevat väiksemat ajakulu.
13.Asjas on toimunud kolm kohtuistungit, sealhulgas esimene istung kestis hageja esindaja haigestumise tõttu ainult 10 minutit. Kuna hageja esindaja teatas kohtule haigestumisest 40 minutit enne istungi algust, ei olnud see kostja esindajale enne istungit ette näha. Kostja esindaja poolt esimeseks istungiks ettevalmistamisele ja sellel osalemisele kulunud aeg on kohtu hinnangul seega põhjendatud. Teine istung kestis 28 minutit. Kostja esindaja poolt teiseks istungiks ettevalmistamisele ja sellel osalemisele kulunud aeg on kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Kolmas istung kestis 2 tundi ja 33 minutit. Kolmandal istungil kuulati ära kolm hageja tunnistajat ja vande all kostja. Tunnistajate ja kostja vande all ärakuulamise ettevalmistamine nõuab täiendavat aega. Samas kuna kostja esindaja oli kolmanda istungi toimumise ajaks siiski vaidluse asjaoludega juba tuttav, on kolmandal istungi ettevalmistamisele ja sellel osalemisele kulunud aeg kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik üksnes nelja tunni ulatuses. Kostja esindaja ajakulu on seega vajalik ja põhjendatud kokku 15,55 (10 + 0,75 + 0,8 + 4) tunni ulatuses.
14.Kostja esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Selline tunnitasu ei ole kõrgem tavapärasest samalaadse õigusteenuse eest makstavast tunnitasust ning on seega põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb hagejal hüvitada kostja lepingulise esindaja kulu 1866 (15,55 tundi x 120 eurot) euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 373,20 eurot, kuna kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Arvestades kostja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/
Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.