Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ hagi V.K. vastu 2900 euro saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2900 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Advokaadibüroo Tarmo apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. märts 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ (registrikood 12348292), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (kostja): V.K. (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Karin Ploom
Pilv
ja
Partnerid
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2019 otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
OÜ
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ kanda.
Välja mõista AdvokaadibürooTarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt V.K. kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 840 eurot.
4.Kohustada Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 840 eurot V.K.le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ (hageja) esitas 4. oktoobril 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.K.lt (kostjalt) 2900 euro väljamõistmiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas kohus 24. oktoobril 2017 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27. novembril 2017 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 2900 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22. detsembril 2016 töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juurde tööle jurist-assistendi ametikohale. 16. veebruari 2017 hommikul andis hageja esindaja vandeadvokaat T. Pilv kostjale korralduse skaneerida hageja kliendi dokumendid ja saata need koheselt e-postiga kliendile, et viimane saaks dokumendid edastada määratud ajaks (sama tööpäeva lõpuks) Riia kohtule. Kostja ei skaneerinud dokumente ega edastanud neid kliendi e-postile, vaid korraldas dokumentide saatmise Riiga paberkandjal. Ta andis dokumendid kolleegile, kes sõitis Riiga Tartust kl 19 väljuva bussiga. Buss saabus Riiga kl 23 ning hageja klient ei jõudnud seetõttu dokumente vormistada ega kohtule tööpäeva lõpuks esitada. Klient kaotas võimaluse tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ning loobus seetõttu hagejale kahe arve tasumisest (kokku 2900 eurot). Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel 29. märtsil 2017. Kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi ning on tekitanud hagejale kahju. Hageja tugines töölepingu seaduse (TLS) §-le 72, § 74 lg-le 1, § 78 lg-le 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-le 4.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole ta oma tööülesandeid rikkunud. Kostja ei ole 16. veebruari 2017 hommikul T. Pilvega kokku puutunud. Kostjale andis korralduse juba skaneeritud dokumentide edastamiseks kliendile M.K.. Selle korralduse kostja täitis.
Kostja ei skaneerinud dokumente ega saa seega vastutada dokumentide skaneerimise võimalike puuduste eest. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega põhjuslikku seost kostjale etteheidetava rikkumise ja hageja kahju vahel. Töölepingu lõpetamisel on hageja kinnitanud, et tal puuduvad töölepingust tulenevad pretensioonid ja nõuded.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 21. oktoobri 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2239 eurot 20 senti ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitatud tööleping allkirjastatud, seega ei saa kirjaliku töölepingu sõlmimist jaatada. Samas ei vaidle pooled selle üles, et kostja töötas hageja juures alates 23. detsembrist 2016 kuni 29. märtsini 2017 jurist - assistendi ametikohal. TLS § 4 lg 2 teise lause kohaselt oli hageja ja kostja vahel nimetatud ajavahemikul seega kehtiv tööleping. Maakohus leidis, et tunnistajate M.K. ja T.M. ütlused T. Pilvelt kostjale korralduse andmise kohta on vastuolulised. Ei ole eluliselt usutav, et T. Pilv andis kl 8 -9 vahel Tartus kostjale korralduse ja oli kl 10 Tallinnas koolitusel. Hageja esindaja on M.K. ülekuulamisel sellele vastuolule reageerinud, märkides, et koolitus algas kl 12. Samas nähtub hiljem ärakuulatud T.M. ütlustest, et koolitus algas ikkagi kl 10. Tunnistajad ega hageja, kelle esindaja ka ise koolitusel käis, ei ole esile toonud, et koolitusele oleks jõutud hilinemisega. Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt jõudis tema 16. veebruari 2017 hommikul tööle kl 9 paiku, T. Pilv ega T.M. sel päeval büroos ei olnud. Kostja väitel ei andnud T. Pilv talle korraldust. Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud 16. veebruari 2017 hommikul kostjale korralduse andmine kliendi dokumentide skaneerimiseks ja nende saatmiseks e-postiga hageja kliendile, et viimane saaks need edastada sama tööpäeva lõpuks Riia kohtule. Maakohtu arvates ei ole alust kahelda kostja vande all antud ütlustes, et ta ei pidanud dokumente skaneerima, vaid pidi need üksnes e-postiga edastama. Kostja on vande all kinnitanud, et ta on selle ülesande täitnud. Hageja esitatud e-kirjade väljavõtete põhjal ei saa järeldada, et kostja ei ole dokumente e-postiga Läti Vabariiki saatnud. E-kirjade väljavõtted kajastavad üksnes neid kirju, mille saamist või edastamist on hageja soovinud kohtule näidata, ent mitte kõiki kirju, mis hageja e-postile tegelikult saabusid või mis sealt välja saadeti. Tunnistajate ütlustest nähtub, et kostja ei saatnud dokumente e-postiga Läti Vabariiki. Samas on tunnistajate ütlused kostjale korralduse andmise osas vastuolulised ning hageja ei ole esitanud kohtule ka muid tõendeid, millest võiks järeldada, et kostja ei oleks dokumente e-postiga Läti Vabariiki saatnud. Hageja esitatud tõendid ei lükka seega ümber kostja vande all antud ütlusi, et M.K. palus tal edastada juba arvutisse skaneeritud dokumendid, mida kostja tegi. Kostja ütluse kohaselt ei kontrollinud ta temale edastamiseks antud dokumentide sisu ega skaneeringu terviklikkust. Asja materjalidest (sh tunnistajate ütlustest) ei nähtu, et kostja tööülesannete hulka oleks kuulunud lätikeelsete tõlgete tegemine või teiste töötajate tööülesannete täitmise üle kontrolli teostamine. Selliste kohustuste täitmine ei tulene ka kostja töö iseloomust. Seda, et kostja ei kontrollinud talle edastamiseks antud dokumentide sisu ega ka seda, kas dokumendid olid terviklikult skaneeritud, ei saa pidada töölepingu rikkumiseks. Tunnistajate ja kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt toimetas dokumentide originaalid I. Svarpstina-Pilvele K. Rauk. Kostja on vande all korralduse andmist K. Raugile dokumentide viimiseks eitanud. Tunnistajad ei ole näinud, et kostja oleks palunud K. Raugil seda teha. Seega ei
saa lugeda tõendatuks, et kostja on rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi sellega, et ta korraldas originaaldokumentide Riiga toimetamiseks nende I. Svarpstina-Pilvele edastamise. Hageja on töölepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 4 kinnitanud, et tal puuduvad töölepingu alusel kostja vastu igasugused pretensioonid ja nõuded. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt sai hageja dokumentide edastamisega seotud probleemidest teada samal päeval, s.o 16. veebruaril 2017. Hageja antud kinnitus kinnitab koostoimes muude tõenditega kohtu järeldust, et kostja ei ole rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus meelevaldselt tõlgendanud tunnistajate ütlusi. Tunnistajad ei eksinud väitega, et koolitus algas kl 10. Koolituse ajakavast tulenevalt algas selle esimene pool kl 10 ja teine pool pärast kohvipausi kl 12. Hageja esindaja ei ole väitnud, et ta oleks läinud koolitusele selle algusajaks. Seda, et koolitusele algusasjaks ei mindud, ei ole hageja pidanud vajalikuks põhjendama hakata. Tähtis on see, et hageja esindaja andis kl 9 paiku kostjale korralduse ning seejärel asus koos T.M.ga teele Tallinna poole koolitusele, kuhu jõuti täpselt kl 12-ks koolituse teiseks poolajaks. Lisaks sellele, et maakohus on tunnistajate ütlustes ebaõigesti tuvastanud vastuolu, on ta lugenud alusetult nende ülejäänud ütlused korralduse andmise osas ebausaldusväärseks. Täpse kellaja mittemäletamine rohkem kui kaks aastat tagasi toimunud sündmuste osas on inimlik. Praegusel juhul on kohtul muuhulgas võimalik nõuda teleoperaatorilt välja kostja, T. Pilv ja T.M. logifailid, millest on võimalik tuvastada, et 16. veebruaril 2017 kl 9 paiku viibisid nad ühiselt Tartus sama telemasti läheduses ning kl 12 viibisid T. Pilv ja T.M. juba Tallinna telemasti läheduses. Maakohus on tuvastanud, et ei ole tõendatud, et keegi oleks kostjal palunud dokumente füüsiliselt Riiga toimetada. Seega saab sellest vaid järeldada, et kostja on tegutsenud omavoliliselt ehk teinud TLS § 15 lg 2 p 1 mõttes tööd, mille osas tal puudus hagejaga kokkulepe. Maakohtu seisukoht hageja kinnituse kohta on kummastav. Tsiviilasjas nr 2-17-16826 tehtud otsuses on maakohus leidnud sama kokkuleppe kohta, et see on tühine. Meelevaldne on maakohtu seisukoht, nagu näitaks sellise kokkuleppe sõlmimine, et hageja teadis ka ise, et kostja ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Nagu tuleneb viidatud tsiviilasja otsusest, oli sellise kokkuleppe eesmärk tasaarvestada just praeguse tsiviilasja aluseks olev hageja nõue kostja vastu kostja töötasu nõudega hageja vastu.
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2019 otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
8.Asja materjalide kohaselt oli poolte vahel 22.12.2016 kuni 29.03.2017 töösuhe. Hageja väite kohaselt rikkus kostja töölepingust tulenevat kohustust ning selle rikkumise tulemusena tekkis hagejal kahju summas 2900 eurot. Kostja rikkumine seisnes selles, et ta jättis täitmata hageja
esindaja vandeadvokaat T. Pilve poolt 16. veebruari 2017 hommikul antud korralduse skaneerida hageja kliendi dokumendid ja saata need koheselt e-postiga kliendile. Kostja vastuväite kohaselt ei andnud hageja esindaja vandeadvokaat T. Pilv talle 16. veebruari 2017 hommikul korraldust skaneerida hageja kliendi dokumendid ja saata need koheselt e-postiga kliendile, vaid juba skaneeritud dokumentide edastamiseks Läti vabariigis asuvale kliendile andis korralduse M.K. ning selle korralduse ka kostja täitis, s.o ta edastas e-postiga kliendile skaneeritud dokumendid.
9.Lähtudes kostja vastuväitest saab asuda seisukohale, et talle töösuhte raames antud korralduse kohaselt pidi ta saatma 16. veebruaril 2017 hageja Läti Vabariigis asuvale kliendile e-postiga dokumendid. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas vastava korralduse andis vandeadvokaat T. Pilv või M.K., sest kostja ei vaidle vastu, et talle korraldus dokumentide saatmiseks e-posti teel anti. Samuti ei oma tähtsust see, kas kostja pidi ise dokumendid skaneerima või sai ta edastamiseks juba skaneeritud dokumendid, sest antud juhul on poolte vahel eelkõige vaidlus selles, et kostja ei edastanud üldse 16. veebruaril 2017 hageja Läti Vabariigis asuvale kliendile e-postiga dokumente. Eeltoodu alusel ei ole vaidluse lahendamiseks vajalik tuvastada 16. veebruaril 2017 Tallinnas toimunud koolituse alguskellaaega ning seda, mis kellaajal lahkusid T. Pilv ja T.M. Tartust, et osaleda Tallinnas toimunud koolitusel.
10.Seega tunnistajate T.M. ja M.K. ütlused, mis on antud seoses 16. veebruaril 2017 Tallinnas toimunud koolitusega, ei ole asjakohased, s.o nende alusel ei ole võimalik tuvastada, kas kostja rikkus talle töösuhte raames antud korraldust või mitte. Siinkohal ringkonnakohus märgib, et arusaamatu ja ka asjakohatu on hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohtul oli võimalik nõuda teleoperaatorilt välja kostja, T. Pilve ja T.M. logifailid, millest on võimalik tuvastada nende viibimine 16. veebruaril 2017 kella 9.00 paiku Tartus sama telemasti läheduses ning kella 12.00 ajal T. Pilve ja T.M. viibimine Tallinna telemasti läheduses.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt töölepingut tuleneva kohustuse rikkumist (s.o talle antud korralduse mittetäitmist) ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Hageja poolt maakohtule esitatud e-kirjade väljatrükkidest (I kd tl 164-184) ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada, et kostja ei täitnud talle antud korraldust ning ei saatnud 16. veebruaril 2017 hageja Läti Vabariigis asuvale kliendile e-postiga skaneeritud dokumendid. Tegemist on hageja e-posti aadressilt saadetud ja sinna saabunud e-kirjade sisu väljavõtetega, mitte hageja e-posti aadressilt saadetud ja sinna saabunud kirjade logi väljavõttega. Hageja esitatud e-kirjade väljavõtted kajastavad üksnes neid kirju, mille saamist või edastamist on hageja soovinud kohtule näidata, kuid mitte kõiki kirju, mis hageja e-postile tegelikult saabusid või mis sealt välja saadeti. Seda, kas kostja saatis (või ei saatnud) 16. veebruaril 2017 hageja Läti Vabariigis asuvale kliendile e-postiga skaneeritud dokumendid, ei ole võimalik tõendada tunnistajate ütlustega, sest kuna on tegemist e-kirjaga, siis peaks selle saatmine või mittesaatmine nähtuma vaidlusaluse päeva kogu e-kirjavahetuse väljatrükist (s.o e-posti aadressilt saadetud ja sinna saabunud kirjade logi väljavõttest), kuid hageja ei ole seda esitanud.
12.Hageja seisukoha kohaselt on maakohus tuvastanud, et keegi ei palunud kostjal dokumente füüsiliselt Riiga toimetada ning seetõttu saab järeldada, et kostja on tegutsenud omavoliliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole see, et kostja oleks korraldanud originaaldokumentide Inese Svarpstina-Pilvele edastamise nende Riiga toimetamiseks. Isegi kui möönda, et kostja korraldas originaaldokumentide Inese Svarpstina-
Pilvele edastamise nende Riiga toimetamiseks, ei toonud selline kostja tegevus kaasa hagejal kahju tekkimise. Hageja väidetav kahju tekkis tema väitel seetõttu, et kostja jättis 16. veebruaril 2017 saatmata hageja Läti Vabariigis asuvale kliendile e-postiga skaneeritud dokumendid ning seetõttu keeldus klient kahe arve, summas 2900 eurot, maksmisest. Kahju tekkimise alusena ei ole hageja viidanud asjaolule, et originaaldokumendid edastati Inese Svarpstina-Pilvele nende Riiga toimetamiseks.
13.Kuna hageja ei ole tõendanud kostja poolt töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist (s.o talle antud korralduse mittetäitmist), siis on välistatud kostja vastutus hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest ning maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et töölepingu lõpetamise lepingu p-s 4 märgitud kinnitus, et lepingupooltel puuduvad üksteise suhtes igasugused pretensioonid ja nõuded töölepingu ja muudel alustel (I kd tl 50) ei välista tööandja nõuet töötaja vastu töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (TLS § 74 lg 1 ja 2). Samas kuna kostja ei ole töölepingut rikkunud, siis puudub hagejal TLS § 74 lg-test 1 ja 2 tulenev nõue kostja vastu. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus, kas hagejal üldse tekkis kahju ja kui suures ulatuses.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 2100 eurot (koos käibemaksuga; menetluskulude nimekirjas märgitud 1932 eurot, millele lisandub kohtuistungil esindamise tasu 168 eurot (1 h x 140 eurot/ h x 1,2)). Hageja on kostja menetluskuludele vastu vaielnud ning leidnud, et need on ülepaisutatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu (140 eurot, millele lisandub käibemaks) on mõistliku suurusega. Hageja viidatud Riigikohtu praktika puudutab 2013. aastal põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnitasu suurust. 2020. aastal võib asuda seisukohale, et ka 140 euro suurune tunnitasu, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik. Samas nõustub ringkonnakohus hagejaga selles, et kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Maakohtus esindas kostjat vandeadvokaat Tõnu Mets ja ringkonnakohtus vandeadvokaadi abi Karin Ploom. Kuigi menetlusosalisel on õigus esindajat igas menetlusetapis vahetada, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vahetamise tõttu tekkinud täiendavate menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmine. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et tegemist ei olnud keerulise õigusliku vaidlusega, vaid eelkõige tõendite hindamise vaidlusega. Nii maa- kui ringkonnakohtus vaidlesid pooled samade asjaolude üle (eelkõige selle üle, kas kostja sai hageja seaduslikult esindajalt vastava töökorralduse). Ringkonnakohtus uusi asjaolusid ega õiguslikke käsitlusi ei esitatud. Võrdluseks tuleb märkida, et hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus oli kokku 6 tundi. Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kostja esindaja põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus on 5 tundi. See hõlmab apellatsioonkaebusega tutvumist, vastuse koostamist kui ka kohtuistungiks ettevalmistamist ja sellel esindamist. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus on seega 840 eurot (5 h x 140 eur/h x 1,2). See summa tuleb hagejalt välja mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et hagejal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.