Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

OÜ Rokip on asutatud 08.05.2018 ja registreeritud Äriregistris registreerimisnumbri 14484556 all. Äriühing on asutatud sissemakset tegemata. Majandustegevuse registris andmed puuduvad. OÜ Rokip ei ole esitanud Äriregistrile 2018 majandusaasta aruannet. Äriühingu juhatus liikmeks on alates asutamisest R P. OÜ Rokip osakapitali suuruseks on 2500 eurot, mis koosneb osast nimiväärtustega 2500 eurot. Äriühingu ainuosanikuks on seisuga 27.09.2019 R P. Võlgniku teadaolevad kohustused on kogusummas 111 267,22 eurot: -

OÜ Oravapoisid 2 (pankrotiavalduse esitaja) xxx OÜ (OÜ xxx loovutatud nõue) 41 601,12 eurot xxx OÜ Maksu-ja Tolliamet xxx OÜ

18 087,80 eurot 6 204,02 eurot 42 792,02 eurot 2 582,26

Võlgniku suhtes on algatatud üks täitemenetlus, kus sissenõudjaks on OÜ xxx. Kohustuste summa ei ole lõplik, kuna võlgnevuse põhisummale võivad lisanduda lepingulised viivised, maksuvõla intress jms. Muude äriühingu võlakohustuste kohta andmed puuduvad, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt oli võlgniku konto jääk Swedbank AS-s 56,56 eurot. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Andmed debitoorsete võlgnevuste kohta puuduvad, kuna võlgnik ei ole täitnud teabe andmise kohustust. Kuna võlgnik kassa dokumente ja kassaarvestust ei ole esitanud, on ajutisele haldurile kassa jääk teadmata. OÜ Rokip AS Swedbank pangakonto väljavõttest nähtub, et juhatuse liige R P on võtnud kontolt välja sularaha perioodil 31.05.201826.08.2019 kokku summas 33 175 eurot. Sularaha kasutuse kohta andmed puuduvad. Kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Kokku on ajutisel pankrotihalduril tuvastatud võlgniku varana rahalisi vahendeid väärtuses 56,56 eurot, muude varade kohta täpsed andmed puuduvad, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Kassa jääk ja suurus pole teada, kuna kassa-, ja raamatupidamisdokumente võlgnik ei ole pankrotimenetluse käigus esitanud. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ Rokip mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates 2019. aasta augustist rahaliste vahendite laekumist pangakontole ei ole toimunud. Äriühingule oli väljastatud AS Swedbank poolt pangakaart nr xxx juhatuse liikmele R Pile. OÜ Rokip AS Swedbank pangakonto väljavõttest nähtub, et äriühing on tagastanud laene alates 26.09.2018-26.08.2019 juhatus liikmele R. Pile summas 22 750 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on antud laenu summas 15 265 eurot, kuid tagastatud laene summas 22 750 eurot. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed laenu andmise kohta sularahas. OÜ Rokip pangakonto väljavõttest nähtub, et juhatuse liikmele väljastatud pangakaardiga on regulaarselt välja võetud sularaha perioodil 31.05.18 kuni 26.08.19 kokku summas 33 175 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on OÜ Rokip tasunud perioodil 31.05.18-18.06.18 OÜ-le xxx arvete eest kokku 9 859,82 eurot. Tegemist on äriühinguga, mille juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks antud perioodil oli OÜ Rokip juhatuse liige ja ainuosanik R. P. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-6525 07. juunist 2018 on äriühing sundlõpetatud ning kustutatud Äriregistrist 25.06.2018. Kuna võlgniku poolt ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente, ega muid rahaliste vahendite liikumisi kajastavaid dokumente, ei ole võimalik anda hinnangut äriühingu rahaliste vahendite sihipärase kasutamise kohta majandustegevuses. Pärast kassaja raamatupidamisdokumentide esitamist on võimalik anda hinnang tehingutele sularahas. Ajutine pankrotihaldur ei saa anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Maksejõuetuse tekke põhjusena ei ole välistatud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, kuna võlgniku endine juhatuse liige R. P on äriühingu kontolt võtnud välja sularaha, tagastanud endale laenu suuremas summas kui on antud

laenu. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 111 000 eurot, millele võivad lisanduda intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul on vara summas 56,56 eurot, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg. 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Haldur leiab, et käesolevas pankrotimenetluses on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, raamatupidamisarvestuse korrastamiseks, et selgitada välja võimalikud debitoorsed võlgnevused ning võlgnevuse mittetasumisel hagide esitamine võlgnike vastu. Kohtusse pöördumisel eeldatakse riigilõivu tasumist vähemalt osaliselt menetlusest huvitatud võlausaldajate poolt, mis oleks samuti põhjendatud tasuda deposiidi arvelt. Kuna võlgniku poolt ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente, ega muid rahaliste vahendite liikumisi kajastavaid dokumente, ei ole võimalik anda hinnangut äriühingu rahaliste vahendite sihipärase kasutamise kohta majandustegevuses. Ajutise pankrotihaldur on arvamusel, et äriühing oli maksejõuetu juba 2019. aasta esimeses pooles. OÜ Rokip osanik ei ole juhindunud Äriseadustikus sätestatust. Pankrotiavalduse esitaja Oravapoisid 2 OÜ on tasunud kohtu nõudel kohtu deposiiti summa 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub ajutine haldur lõpetada OÜ Rokip registrikood 14484556 pankrotimenetlus raugemise tõttu; välja mõista ajutise halduri tasu summas 810 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud kulutused summas 34,61 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid kasuks, Purje tn 9-105, Tallinn. Konto nr xxx Swedbank; määrata OÜ Rokip dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige R P, isikukood xxx, elukoht xxx. Ajutise halduri tasu ja kulud summas 1000 eurot (lisandub käibemaks) mõista välja võlausaldaja poolt makstud kohtu deposiidist, ülejäänud osa võlgnikult. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuuluvad rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ Rokip pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 111 000 eurot, kuid vara vaid 56,56 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole välistanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei välista, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo

tunnustega tegu PankS § 28 mõttes. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot kohtu deposiiti hiljemalt 14.10.2019. Võlausaldaja ORAVAPOISID 2 OÜ on tasunud 11.10.2019 kohtu deposiitkontole 1000 eurot ning võlausaldaja xxx OÜ 11.10.2019 1000 eurot, kokku 2000 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud Rokip OÜ juhatuse liige R P (isikukood xxx). PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 34,61 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 34,61. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlausaldaja poolt deposiiti kantud vahendite arvelt, puuduolevas osas jätta võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.