2-19-12866/9 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-19-12866 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt TsMS § 142 lg 2 tasuda kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kautsjoni tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3.01. aprill kuni 30. aprill 2016 01. mai 2016 arve nr 2015276509 summas 16,61 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18. maiks 2016 (tasutud osaliselt summas 0,01 eurot). Kokku on hageja põhinõue summas 315,42 eurot. Lisaks põhinõudele nõuab hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 242,57 eurot, sissenõudekulud 80 eurot ning jooksvad viivised kuni põhinõude tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 17.08.2019. Kostjale on hagi ja selle lisad toimetatud kätte 09.09.2019 isiklikult allkirja vastu. Kostjale oli määratud 14 päeva hagile kirjalikult vastamiseks. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kirjalikku vastust esitanud. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude osas peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Kuna kohus liitis omavahel kolm nõuet ja liidetud hagi hinnaks on 718,58 eurot, tuleb nimetatud summalt tasuda riigilõivu summas 125 eurot RLS Lisa 1 järgi. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv summas 125 eurot. Ülejäänud osas on hagejal võimalik taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et ei ole õiglane ega kuidagi põhjendatud välja mõista kostjalt liidetud nõuetelt suuremas summas, kui hageja oleks pidanud tasuma, kui nõuded oleksid esitatud ühes hagiavalduses. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude osas märgib kohus, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabi kulu summas 1260 eurot. Kohus on seisukohal, et esitatud hagide puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja võlgnevuse nõudmise perioodid ja summad. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega. Lisaks on oluline, et esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Hagejal oli võimalik esitada nõuded ühes hagiavalduses, kuna nõuded on samaliigilised ja põhinevad samadel õiguslikel alustel. Sel juhul ei oleks hagejal vaja nõudeid mitu korda põhjendada. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 360 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik