1.Tühistada Viru Maakohtu 5. juuli 2019 määrus täielikult ning teha uus määrus, millega rahuldada A.A. kaebus kohtutäituri 4. aprilli 2019 otsuse peale.
2.Tühistada kohtutäituri Andrei Kreki 4. aprilli 2019 otsus täiteasjas nr 066/2016/214 ja kohustada kohtutäiturit A.A. 8. märtsi 2019 kaebust uuesti läbi vaatama.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kohtutäitur Andrei Kreki kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.A. (avaldaja, täitemenetluses võlgnik) esitas kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki 4. aprilli 2019 otsuse peale täiteasjas nr 066/2016/214. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri otsus osas, milles tuvastati, et võlgnevuse suurus on 3935,71 eurot ning teha uus otsus, millega tuvastada, et võlgnevuse suurus 1. aprilli 2019 seisuga on 1875 eurot. Samuti palub avaldaja tühistada kohtutäituri otsus osas, milles täitur ei leidnud aluseid aresti muutmiseks. Kaebuse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 066/2016/214, kus võlgnikuks on avaldaja ja sissenõudjaks J.K.. Täitemenetluse käigus arestis kohtutäitur korteriomandi aadressil XXXXXXXXXXX. 27. veebruari 2019 arestimisakti kohaselt oli võlgnevus 25. veebruari 2019 seisuga 4009,11 eurot. Võlgnik ei nõustunud arestimisaktis märgitud nõude suurusega ning esitas 8. märtsil 2019 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse ning palus arestimisakt tühistada. Võlgniku tegelik võlgnevus oli kaebuse esitamise hetkel 1875 eurot. Kaebuse esitaja esitas võlgnevuse arvestuse ning esitas pangakonto väljavõtted. Kohtutäitur rahuldas 4. aprilli 2019 otsusega võlgniku kaebuse osaliselt ning tunnistas, et
25.veebruari 2019 seisuga on võlgnevus 3935,71 eurot. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri 4. aprilli 2019 otsuses toodud võlgnevuse arvestusega ning esitas oma võlgnevuse arvestuse, mille järgi on võlgnevus 1875 eurot. Võlgnevuse õige arvestus mõjutab oluliselt avaldaja kohustuste suurust täitemenetluses. Samuti mõjutab võlgnevuse suurus võlgniku varale sissenõude pööramise aluseid. Ülalpidamiskohustuse täidetus võimaldab avaldajal väita, et antud kohustust saab täita avaldaja sissetulekute arvelt varale sissenõuet pööramata. Kohtutäitur ei ole antud asjaolule vajalikku hinnangut andnud ning arestis alusetult võlgniku vara.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kohtutäituri hinnangul ei ole avaldaja kinni pidanud kohtuväliseks lahendamiseks kohustuslikust korrast ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 ja TMS § 218 lg 1 alusel. Võlgnik palus 8. märtsil 2019 kaebuses kohtutäiturile tühistada 27. veebruari 2019 kinnisasja arestimisakt. Kohtule esitatud kaebuses ei nõua võlgnik enam kinnisasja arestimisakti tühistamist, vaid esitab muud taotlused, mille kohta ei olnud kohtutäiturile kaebusi esitatud. Alternatiivselt palub täitur jätta avalduse rahuldamata. Võlgnikult on välja mõistetud elatis 119,83 eurot kuus 7. juulist 2005 kuni 30. novembrini 2015 (täiteasi nr 066/2005/3432) ning elatis 150 eurot kuus 1. detsembrist 2015 kuni 31. augustini 2016 ning igakuine elatis poole miinimumpalga ulatuses 1. septembrist 2016 kuni 13. juulini 2019 (täiteasi nr 066/2016/214). Puudub vaidlus, et täitemenetluse 066/2016/214 algatamise hetkel 20. jaanuaril 2016 oli võlgnikul täiteasjas nr 066/2005/3432 elatise võlgnevus 1671,67 eurot.
Täiteasjas nr 066/2016/214 on võlgnevus 25. veebruari 2019 seisuga 8570 eurot. Võlgnevused kahes täiteasjas kokku 10 241,67 eurot. Võlgnik on tasunud kohtutäituri ametikonto kaudu kokku 6565 eurot (25. veebruari 2019 seisuga). Seega kokku elatise võlgnevus mõlemas täiteasjas 3935,71 eurot (10 241,67 – 6565). Antud juhul ei oma tähtsust, millise täiteasja raames võlgnik elatist tasus. Kohtutäitur lähtus üldreeglist, et sissenõutud summad arvestatakse varasema nõude katteks. Võlgnevus on igal juhul olemas ning seda ei ole võimalik muul viisil sisse nõuda. Seetõttu on sissenõude pööramine võlgniku varale põhjendatud.
3.Sissenõudja palub jätta kaebus rahuldamata. Avaldaja on teinud oma arvutustes vähemalt kaks viga. Esiteks on avaldaja jätnud tähelepanuta, et tal oli ka ajavahemikus 1. detsember 2015 kuni 31. detsember 2015 kohustus tasuda elatist 150 eurot kuus. Samuti väidab avaldaja, et maksis 2019. aastal 560 eurot, samas arvelduskontolt nähtub, et ajavahemikus 1. jaanuar 2019 kuni 1. märts 2019 on makstud ainult 280 eurot. Seega jõudis kohtutäitur õigele järeldusele, et avaldaja võlgnevus on 3935,72 eurot.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus jättis avaldaja kaebuse aresti tühistamise osas rahuldamata. Võlgnevuse kindlaksmääramise taotluse jättis maakohus läbivaatamata. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. Maakohtu hinnangul on põhjendatud kohtutäituri väide, et kohtusse esitatud kaebuses saab nõuda üksnes seda, mida nõuti varem kaebuses kohtutäiturile. 8. märtsi 2019 kaebuses täiturile väitis võlgnik võla suuruseks 1875 eurot ja nõudis vara arestimisakti tühistamist. Selles kaebuses võlgnik võlasumma tuvastamist ei nõudnud. Kohtule esitatud kaebuses kohtutäituri 4. aprilli 2019 otsusele nõudis võlgnik nii võlgnevuse suuruse tuvastamist kui arestimisakti tühistamist. Seega tuleb jätta võlgnevuse suuruse tuvastamise osas avaldaja kaebus läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel. Võlgniku taotlus aresti tühistamiseks tuleb jätta kaebus rahuldamata, kuna aresti tühistamiseks ei ole alust. Võlgnikul on elatisevõlg, mida ta ei ole pika aja jooksul kustutanud. Puudub vaidlus, et võlgnikul ei ole muud vara, mille alusel võlga kustutada. Seega esinevad alused vara arestimiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada täies ulatuses ning saata uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus ei ole välja selgitanud asja lahendamiseks kõike vajalikku. Maakohus ei ole selgitanud, millised asjaolusid peavad pooled esitama ja tõendama. Ebaõige on kohtu järeldus, et puudub alus arestimisakti tühistamiseks. Kohus keeldus põhjendamatult istungil täiendavate tõendite vastuvõtmisest, millest nähtub, et võlgnik täidab elatise maksmise kohustust. Sissenõuet pööratakse võlgniku varale, mis on tema ja tema pere ainus eluruum. Avaldaja ei nõustu, et võlgnevuse määratlemisel on vajalik lugeda õigeks kohtutäituri võlgnevuse arvestus. Korteriomandi arestimisaktis ei selgu, et võlgnevuse suuruse arvutamisel on võetud arvesse võlgnevust teises täitemenetluses.
6.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
Kohtutäitur jääb oma varasema seisukoha juurde. Kohus jättis põhjendatult võlgniku tõendid istungil asja materjalide juurde võtmast. Võlgnik tugineb asjaoludele, mis tekkisid pärast kohtutäituri otsuse tegemist. Need asjaolud ei ole kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks.
1.augusti 2019 seisuga on võlgnevuse suurus 3789,15 eurot, millele lisandub täituri tasu 709,54 eurot.
7.Sissenõudja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus on esitatud hilinemisega. Maakohtu määrus on põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning tühistab maakohtu määruse materiaal- ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu täielikult (TsMS 667 lg 2). Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale ning tühistab kohtutäituri 4. aprilli 2019 otsuse. Ringkonnakohus kohustab kohtutäiturit uuesti läbi vaatamata võlgniku 8. märtsi 2019 kaebust. Määruskaebuses vaidlustatakse maakohtu määrust tervikuna, s.o nii kaebuse läbi vaatamata kui ka rahuldamata jätmise osas. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha arestimisakti tühistamise taotluse osas ning seejärel võlgnevuse suuruse tuvastamise osas.
9.Võlgnik vaidlustas 8. märtsi 2019 kaebuses kohtutäiturile 27. veebruari 2019 arestimisakti nii arestimise osas kui ka arestimisaktis märgitud elatise võlgnevuse suuruse osas. 27. veebruari 2019 arestimisakti (tl 5) kohaselt on võlgnevuse suurus 4009,11 eurot ning täitedokumendiks 19. novembri 2015 määrus. 4. aprilli 2019 otsuses selgitas kohtutäitur võlgnevuse kujunemist ning vähendas summat 3935,71 euroni, s.o rahuldas kaebuse osaliselt. Kohtutäitur viitas 4. aprilli 2019 otsuses täiteasjades nr 066/2016/214 ja 066/2005/3432 kogunenud elatise võlgnevusele ning selgitas, et lähtus võlgnevuse arvutamisel mõlema täiteasja võlgnevusest kokku. Kohtutäituri selgituste kohaselt on täiteasjas nr 066/2005/3432 täitedokumendiks Narva Linnakohtu
30.septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 2-894/05 (tl 32-33) ning sissenõudjaks J.J. . Viru Maakohtu
19.novembri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1567 kinnitati kompromiss, millega muudeti linnakohtu 30. septembri 2005 otsust elatise suuruse osas. 19. novembri 2015 määrus on täitedokumendiks täiteasjas nr 066/2016/214, sissenõudjaks J.K. . Väidetavalt on kohtutäitur lähtunud võlgnevuse arvutamisel põhimõttest, et esmalt arvestatakse sisse nõutud summad varasema nõude katteks. Samas sellekohaseid kontrollitavaid arvutusi kohtutäitur kohtutele esitanud ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et olukorras, kus ühe nõude osas on algatatud kaks eraldi täitemenetlust, ei oma tähtsust, millise täiteasja raames võlgnik elatist tasus. TMS § 114 lg 1 p 3 kohaselt peab nõude arestimisaktis olema märgitud viide täitedokumendile.
27.veebruari 2019 arestimisakt viitab vaid Viru Maakohtu 19. novembri 2015 määrusele. Arestimisakt, milles võlgnevuse summa kindlaks määrati, on koostatud üksnes täiteasjas nr 066/2016/214. Seetõttu ei võinud kohtutäitur täiteasjas nr 066/2016/214 võlgnevuse arvestamisel lähtuda täiteasja nr 066/2005/3432 võlgnevusest. Järelikult ei ole kohtutäituri arestimisakt nõuetekohane, kuivõrd on sisuliselt tehtud kahe täiteasja võlgnevuse täitmiseks. Seega jättis kohtutäitur põhjendamatult võlgniku 8. märtsi 2019 kaebuse arestimist puudutavas osas rahuldamata. Eeltoodule tuginedes tuleb tühistada kohtutäituri 4. aprilli 2019 otsus täielikult ning kohustada kohtutäiturit võlgniku 8. märtsi 2019 kaebust uuesti läbi vaatama,
mh tuleb kohtutäituril kaebuse uuel läbivaatamisel täiteasjas nr 066/2016/214 võlgnevuse arvestamisel lähtuda üksnes selle täiteasja võlgnevusest.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kahe eraldi täiteasja algatamine elatise nõude puhul käesoleval juhul põhjendatud. TMS § 33 lg 4 kohaselt, kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. TMS § 33 lg 4 eesmärk on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13; 29. jaan uari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 17). Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4 sätestatut ja seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13). Käesoleval juhul ei ole tegemist mitme rahalise nõudega, vaid ühe elatise nõudega, vaatamata sellele, et on kaks täitedokumenti. Viru Maakohtu 19. novembri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1567 üksnes muudeti varasema otsusega väljamõistetud elatise nõude suurust. Nõue ise jäi samaks (elatis alaealisele lapsele) vaatamata sellele, et täiteasjas nr 066/2005/3432 on sissenõudjaks lapse seaduslik esindaja ja täiteasjas nr 066/2016/214 laps ise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kahe eraldi täiteasja alustamine olukorras, kus täiteasjade aluseks on esialgne ning hilisema määrusega muudetud täitedokument, milles tulenev rahaline nõue on sisult sama ning mille täitmine toimub samal viisil sama võlgniku suhtes. Selline lahendus ei teeni ei võlgniku ega sissenõudja huve, vaid on üksnes kohtutäituri huvides. Võlgniku jaoks toob see kaasa menetluse alustamise tasu kahekordse maksmise. Kui võlgnik peab tasuma suuremas summas kohtutäituri tasusid, laekub sissenõudjale vähem raha elatise võlgnevuse katteks. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab kohtutäituri 4. aprilli 2019 otsuse, tuleb kaebuse uuel lahendamisel kohtutäituril kaaluda täiteasjade ühendamist. TMS § 33 lg 4 kohaldamisel on oluline sissenõudja seisukoht. Käesolevas asjas on laps, kelle kasuks tuleb võlgnikul elatist maksta, saanud täisealiseks
13.juulil 2019, st pärast maakohtu määruse tegemist. Kohtutäituril tuleb edasises menetluses selgitada sissenõudja seisukoht nõuete summeerimise osas ja sellega arvestada täitetoimingute tegemisel. Kui edasises menetluses täiteasju ei ühendata ja kohtutäitur võlgniku kaebuse lahendamise käigus jääb seisukohale, et kinnisasja arestimine täiteasjas nr 066/2016/214 on vajalik, on võimalik täiteasjas nr 066/2005/3432 täitmise tagamiseks sundtäitmisega ühinemine (TMS § 149). Kinnisasja arestimisel teist arestimisakti ei koostata.
11.Avaldaja palus lisaks arestimise tühistamisele tühistada kohtutäituri 4. aprilli 2019 otsus osas, millega tuvastati võlgnevuse suuruseks 25. veebruari 2019 seisuga 3935,71 eurot ning tuvastada, et võlgnevuse suurus 1. aprilli 2019 seisuga on 1875 eurot. Maakohus jättis selles osas avalduse läbivaatamata. Kuigi kohtutäituri 4. aprilli 2019 otsus tühistatakse eelnevalt toodud põhjendustel täies ulatuses, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Põhjendamatud on nii kohtutäituri ja maakohtu seisukohad, et võlgnik ei ole vaidlustanud 27. veebruari 2019 arestimisakti võlgnevuse suuruse osas. Avaldaja on selgesõnaliselt vaidlustanud võlgnevuse suurust. Ka kohtutäitur ise on tõlgendanud oma
4.aprilli 2019 otsuse p-s 1.2. võlgniku 8. märtsi 2019 kaebust selliselt, et vaidlustamisele kuulus võlgnevuse jääk arestimisaktis toodud seisuga. Seda kinnitab mh see, et kohtutäitur rahuldas osaliselt võlgniku kaebuse ning korrigeeris 4. aprilli 2019 otsuses võlgnevuse suurust.
Seega jättis maakohus ebaõigesti võlgniku kaebuse selles osas läbi vaatamata. 8. märtsi 2019 kaebuse uuel lahendamisel tuleb kohtutäituril vaadata kaebus läbi võlgnevuse suurust puudutavas osas.
12.Määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Määruskaebuse ja avalduse rahuldamise tõttu, tuleb jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirjade esitamiseks 4. oktoobrini 2019. Menetluskulude nimekirju kohtule ei esitatud. Järelikult puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.