Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Andrei Kalbin (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja Mihhail Tuštšenko
esindajad
Andrei Kreki täiteasjas nr
Puudutatud isikud: 1) kohtutäitur Andrei Krek 2) Jaan Kalbin (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja Elina Kalbin
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 24. aprilli 2020 määrus täies ulatuses.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Andrei Kalbini 27. veebruari 2020 kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 17. veebruari 2020 otsuse peale täiteasjas nr XXXXXXXXXXXX rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud maa -ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Andrei Kalbin (avaldaja, võlgnik) esitas 27. veebruaril 2020 kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki (kohtutäitur) 17. veebruari 2020 otsuse peale. Avaldaja palus kohtutäituri 17. veebruari 2020 otsus tühistada. Kohtutäituri menetluses on täiteasi nr XXXXXXXXXXXX, milles võlgnikuks on avaldaja ja sissenõudjaks on Jaan Kalbin. Menetluse varasem käik on järgmine:
27.veebruaril 2019 arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluva korteriomandi aadressil XXXXXXXXXXXX. Arestimisakti kohaselt võlgneb võlgnik 27. veebruari 2019 seisuga sissenõudjale 4009,11 eurot.
8.märtsil 2019 vaidlustas võlgnik kohtutäituri 27. veebruari 2019 otsuse ning palus arestimisakt tühistada ja tuvastada, et tegelik võlgnevus oli kaebuse esitamise hetkel 1875 eurot.
4.aprilli 2019 otsusega rahuldas kohtutäitur võlgniku kaebuse osaliselt ning vähendas võlgnevuse summat 3935,71 euroni. Võlgnik vaidlustas kohtutäituri 4. aprilli 2019 otsuse kohtus.
14.oktoobri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5874 kohustas Tartu Ringkonnakohus kohtutäiturit võlgniku 8. märtsi 2019 kaebust uuesti läbi vaatamata.
29.jaanuaril 2020 tegi kohtutäitur uue otsuse, millega rahuldas 8. märtsi 2019 kaebuse osaliselt ja tuvastas võlgnevuse suuruseks kaebuse esitamise aja seisuga 8. märtsil 2019 1875 eurot. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata kinnisasja arestist vabastamise osas.
7.veebruaril 2020 esitas võlgnik kohtutäituri 29. jaanuari 2020 otsuse peale kaebuse kohtutäiturile. Võlgnik palus kinnisasja 25. veebruari 2019 arestimisakt tühistada ning koostada uus kinnisasja arestimisakt, milles on toodud võlgnevuse suurus vastavalt kohtutäituri 29. jaanuari 2020 otsuses tuvastatule.
17.veebruari 2020 otsusega jättis kohtutäitur võlgniku 7. veebruari 2020 kaebuse läbi vaatamata. Kohtutäitur leidis, et kohtutäituri 29. jaanuari 2020 otsusele oleks tulnud esitada kaebus maakohtule TMS § 218 alusel. Kohtutäitur on seisukohal, et võlgnikule on kaebuse esitamise korda selgitanud.
Võlgnik ei nõustu kohtule 27. veebruaril 2020 esitatud kaebuses, et kohtutäitur selgitas võlgnikule kohtutäituri 29. jaanuari 2020 otsuse edasikaebamise korda. Kohtutäituri otsuses on viidatud nii TMS §-s 217 kui §-s 218 sätestatud edasikaebamise kordadele. Jääb arusaamatuks, millist edasikaebamise korda pidas täitur 29. jaanuari 2020 otsuse vaidlustamise puhul silmas.
Kohtutäituri 29. jaanuari 2020 otsus on eraldiseisev otsus, mistõttu kohaldub selle vaidlustamisel
TMS § 217.
2.Kohtutäitur palus kohtul jätta võlgniku 27. veebruari 2020 kaebus läbi vaatamata TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel koostoimes TMS § 218 lg-ga 1. Alternatiivselt palus kohtutäitur jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur ei ole pädev läbi vaatama võlgniku 7. veebruari 2020 kaebust, sest tegemist on võlgniku kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse edasikaebamisega. Seega tulnuks võlgnikul esitada
7.veebruari 2020 kaebus maakohtule. Kohtutäitur selgitas 29. jaanuari 2020 otsuses lisaks TMS § 218 lg 1 sisule ka TMS § 217 sisu, sest täitur teeb kaebuse läbivaatamisel terve rea täitetoiminguid (nt kutsub menetlusosalised kaebuse läbivaatamisele), mis on TMS § 217 korras vaidlustatavad. Kohtutäituril on TMS §-st 8 tulenev kohustus selgitada menetlusosalistele nende õigusi. TMS § 217 kaebeõiguse selgitamine ei tohiks võlgnikule segadust tekitada, sest otsuses on selgelt eristatud kaebuse kohta tehtud otsuse ja muude täitetoimingute edasikaebamise korrad. Võlgniku vaidlustatud kohtutäituri 17. veebruari 2020 otsus ei ole kaebuse kohta tehtud otsus, vaid tegemist on kohtutäituri poolt täitetoimingu tegemisest keeldumisega. Sellist otsust tulnuks vaidlustada TMS § 217 lg 1 korras esmalt kohtutäiturile kaebuse esitamisega. Seega pole võlgnik pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätetatud kohustuslikust korrast (TsMS § 371 lg 1 p 3).
3.Sissenõudja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur jättis õigesti 17. veebruari 2020 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur lahendas 29. jaanuari 2020 otsusega võlgniku 8. märtsi 2019 kaebuse. Võlgnikku esindab juriidilise haridusega isik, kes pidi teadma kohtutäituri otsuse vaidlustamise korda.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri 17. veebruari 2020 otsuse peale TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Kohtutäitur jättis 17. veebruari 2020 otsusega võlgniku 7. veebruari 2020 kaebuse läbi vaatamata. Kohtutäitur selgitas samas otsuses võlgnikule, et kaebus tuleb esitada TMS § 217 alusel kohtutäiturile. Võlgnik esitas 27. veebruaril 2020 kaebuse kohtutäituri otsuse peale maakohtusse. Seadusandja on TMS §-des 217 ja 218 ette näinud kohustusliku kohtueelse menetluse kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebamisel. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur on oma TMS § 7 lg-st 2 tulenevad kohustused täitnud ning 17. veebruari 2020 otsuse võlgnikule kätte toimetanud ja edasikaebamise korda selgitanud. Seega ei ole võlgnik pidanud kinni täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuste peale kaebuse esitamise kohustuslikust kohtuvälisest korrast, kuna ta ei ole kohtutäituri 17. veebruari 2020 otsust kohtuväliselt vaidlustanud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Nii kohtutäitur kui ka maakohus on kohaldanud ebaõigesti täitemenetluse seadustiku norme. Kohtutäituri 29. jaanuari 2020 otsusele võis võlgnik esitada kaebuse TMS § 217 lg 1 alusel. Võlgnik
ei nõustu, et täitur selgitas vaidlustatavas otsuses edasikaebamise korda. Kohtutäitur viitas nii TMS §-le 217 kui ka §-le 218. 6.Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastanud. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja teeb uue määruse, millega jätab võlgniku 27. veebruari 2020 kaebuse kohtutäituri 17. veebruari 2020 otsuse peale rahuldamata (TsMS § 667 lg 2 esimene lause).
8.Võlgnik esitas TMS § 218 lg 1 alusel 27. veebruaril 2020 kaebuse kohtutäituri 17. veebruari 2020 otsusele, millega kohtutäitur jättis võlgniku 7. veebruari 2020 kaebuse kohtutäituri 29. jaanuari 2020 otsuse peale läbi vaatamata. Maakohus jättis võlgniku 27. veebruari 2020 kaebuse TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata leides, et võlgnik ei ole läbinud TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et võlgniku poolt vaidlustatud kohtutäituri 17. veebruari 2020 otsus võlgniku 7. veebruari 2020 kaebuse läbi vaatamata jätmiseks on tehtud menetluslikus olukorras, kus ringkonnakohus on kohustanud kohtutäiturit võlgniku 8. märtsi 2019 esitatud kaebust uuesti läbivaatama. Võlgnik ei nõustu 8. märtsi 2019 kaebuse uuel läbivaatamisel tehtud kohtutäituri 29. jaanuari 2020 otsusega ja sellest on tekkinud võlgniku ja kohtutäituri vahel vaidlus edasise kaebemenetluse üle. Kohtutäitur leiab, et võlgnik pidi 29. jaanuari 2020 kohtutäituri otsuse vaidlustama otse kohtus. Võlgnik on seisukohal, et kaebus tuli ikkagi esmalt esitada TMS § 217 lg 1 alusel kohtutäiturile. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri tegevuse peale kaebamise kord on reguleeritud TMS §-des 217 ja 218 kaheastmelisena eesmärgil anda kohtutäiturile endale võimalus oma toiming või selle tegemisest keeldumine uuesti üle kontrollida ning parandada avastatud viga. Tegemist on kohtusse pöördumisest kiirema ja ökonoomsema õiguskaitsevahendiga, mille käigus on võimalik kaebajale täiendavalt selgitada toimingu tegemise või sellest keeldumise põhjuseid ning kaebaja õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Antud juhul on võlgniku kaebus juba kohtueelse kontrolli läbinud ning kohtuliku kontrolli tulemusena saatis kohus võlgniku 8. märtsi 2019 kaebuse kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 alusel uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kui menetlusosaline (käesoleval juhul võlgnik) ei nõustu kaebuse uuel läbivaatamisel kohtutäituri otsusega, siis on tal õigus vaidlustada see kohtutäituri otsus koheselt kohtus TMS § 218 lg 1 sätestatud korras. Seega on kohtutäitur 17. veebruari 2020 otsuses asunud põhjendatud seisukohale, et tal puudub pädevus vaadata läbi võlgniku 7. veebruari 2020 kaebust kohtutäituri 29. jaanuari 2020 otsusele ja on jätnud õigesti võlgniku 7. veebruari 2020 kaebuse
17.veebruari 2020 otsusega läbi vaatamata.
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu ja kohtutäituriga, et 17. veebruari 2020 otsuse peale ei võinud võlgnik esitada TMS § 218 lg 1 alusel 27. veebruari 2020 kaebust otse maakohtule ning et kaebus tulnuks esitada TMS § 217 lg 1 alusel kõigepealt kohtutäiturile. Kuna tegemist oli kohtutäituri poolt kohtu korraldusel võlgniku 8. märtsi 2019 kaebuse uuel läbivaatamisel tekkinud vaidlusküsimusega, oli võlgnikul õigus pöörduda TMS § 218 lg 1 alusel koheselt kaebusega maakohtu poole. Maakohtu poolne tõlgendus ei tagaks võlgniku kaebuse efektiivset menetlemist ning oleks vastuolus seadusega sätestatud kaebuste lahendamise kaheetapilise korra eesmärkidega, sh kaebuse kiire ja ökonoomse läbivaatamise põhimõttega.
Eeltoodu tõttu kuulub maakohtu määrus tühistamisele osas, milles maakohus jättis võlgniku
27.veebruari 2020 kaebuse läbi vaatamata asja kohustusliku kohtuvälise lahendamise korrast mitte kinnipidamise tõttu (TsMS § 423 lg 1 p 1).
11.Kuivõrd maakohus jättis põhjendamatult võlgniku kaebuse läbi vaatamata, tuleb ringkonnakohtul võtta sisuline seisukoht võlgniku 27. veebruari 2020 kaebuse väidete osas, st hinnata kohtutäituri
17.veebruari 2020 otsuse põhjendatust. Käesoleva määruse p-s 9 esitatud põhjendusi arvestades leiab ringkonnakohus, et kohtutäitur jättis vaidlustatud 17. veebruari 2020 otsusega kaebuse õigesti läbi vaatamata põhjusel, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale tulnuks võlgnikul esitada kaebus maakohtule TMS § 218 lg 1 alusel. Võlgniku 27. veebruari 2020 kaebus kohtutäituri
17.veebruari 2020 otsuse peale tuleb jätta rahuldamata.
12.Olukorras, kus võlgnik esitas 7. veebruaril 2020 kaebuse ekslikult kohtutäiturile, on kohtutäituri
29.jaanuari 2020 otsuse peale kaebuse esitamise kümnepäevane tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud (TMS § 218 lg 1). Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et kohtutäitur eksitas 29. jaanuari 2020 otsuses võlgnikku edasikaebamise korra osas, mistõttu esitas võlgnik ekslikult kaebuse otse kohtutäiturile.
29.jaanuari 2020 otsuses on kohtutäitur viidanud kaebekorra osas nii TMS §-le 217 kui ka §-le 218. Seega ei olnud kohtutäituri 29. jaanuari 2020 otsus kaebekorra osas üheselt arusaadav. Riigikohtu praktika kohaselt võib eksitamine kaebeõiguse osas olla mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 alusel kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (Riigikohtu 12. märtsi 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-13, p 9).
13.Eeltoodule tuginedes rahuldab ringkonnakohus võlgniku määruskaebuse osaliselt. Kuivõrd võlgniku kaebus jääb lõpptulemusena rahuldamata, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause ja lg 10 alusel menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Erkki Hirsnik
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.