Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(10)

2-20-15229 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas menetluskulud kostja kanda.

nr 066/2020/828 ning jätta

Hageja väitel algatas kohtutäitur 30. septembril 2020 täitemenetluse nr 066/2020/828. Täitmisteate kohaselt tuleb hagejalt sisse nõuda kostja nõude rahuldamiseks 1888 eurot. Kostja on esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-894/05, millega kohus otsustas suurendada Narva Linnakohtu 31. oktoobri 2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-2134/01 väljamõistetud elatise suurust ning alates 07. juulist 2005 mõistis hagejalt kostja kasuks välja elatise lapse alaealise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusraha 1875 krooni (119,83 eurot). Kostja palub kohtutäituril sisse nõuda hagejalt seisuga 01. märts 2020 tasumata jäänud elatisraha võlgnevuse 1888 eurot. Hageja leiab, et sundtäitmine täitemenetluses nr 066/2020/828 tuleb tunnistada lubamatuks, kuna kostja nõue on rahuldatud. Hageja selgitab, et sama kohtutäituri menetluses oli ka täiteasi nr 066/2005/3432, kus täitedokumendiks oli samuti Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2894/05. Täitemenetlus nr 066/2005/3432 on lõpetatud kohtutäituri otsusega 19. veebruarist 2019 seoses sissenõudja nõude rahuldamisega täitemenetluses. Täitemenetluse lõpetamise otsust kostja ei vaidlustanud. Täimenetluse nr 066/2020/828 algatamise avalduses kostja hageja võlgnevuse arvestust esitanud ei ole. Hageja selgitab, et käesoleval ajal on kohtutäitur menetluses täiteasi nr 066/2016/214, milles täitedokumendiks on Viru Maakohtu 19. novembri 2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-1567, mille esemeks on elatise väljamõistmine sama alaealise lapse ülalpidamiseks. Vastavalt kohtutäituri andmetele, mis on esitatud kohtutäituri 29. jaanuari 2020 otsuses, on nõude jääk täitemenetluses 1875 eurot. Arvestus on teostatud kohtutäituri poolt, võttes arvesse hageja makseid nii täitemenetluses nr 066/2005/3432, kui ka täitemenetluses nr 066/2016/214. Kohtutäitur viitas, et kohtutäituri 29. jaanuari 2020 otsus on jõustunud ja kehtiv, võttes arvesse Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2019 määrust tsiviilasjas nr 2-19-5874, milles hageja vaidlustas võlgnevuse summa suuruse täitemenetlustes nr 066/2005/3432 ja nr 066/2016/214. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja väidab, et täitemenetluse nr 066/2020/828 algatamine on põhjendatud, kuna Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 (parandatud Narva Linnakohtu 2(10)

2-20-15229

2-20-15229 066/2016/214 kaebuse, mille kohtutäitur vaatas läbi alles 29. jaanuaril 2020. Hageja väitis kaebuses, et ajavahemikus 01. jaanuar 2016 kuni 01. märts 2019 hageja poolt tehtud maksed on tehtud täiteasja nr 066/2016/214 nõude täitmiseks, sealjuures on sellel perioodil tehtud maksete aluseks märgitud tsiviilasi nr 2-894/05, kuid maksete selgitusse oli märgitud tsiviilasja number 214-63127, mis ei puuduta ei hagejat ega kostjat. Hageja palus kaebuses arvestada ajavahemikus alates 01. jaanuar 2016 kuni 01. märts 2019 tehtud maksed täiteasja nr 066/2016/214 täitmiseks. Kohtutäitur rahuldas oma otsusega kaebuse osaliselt ja arvestas ajavahemikus 01. jaanuar 2016 kuni 01. märts 2019 tehtud makseid täitemenetluses nr 066/2016/214 tehtud makseteks. Seega muutus hageja poolt täiteasjas nr 066/2005/3432 makstud summa ning täiteasjas nr 066/2005/3432 on kostjale välja makstud mitte 18 274,24 eurot, vaid ainult 16 602,57 eurot, kuna ajavahemikus alates 01. jaanuar 2016 kuni 01. märts 2019 tehtud maksed palus hageja arvestada täitemenetluse nr 066/2016/214 täitmiseks. Kostja järeldab, et täiteasja nr 066/2005/3432 menetlemine oli lõpetatud enne kui hageja esitas taotluse arvestada ajavahemikus alates 01. jaanuarist 2016 kuni 01. märts 2019 tehtud maksed teises täiteasjas tehtud maksetena ning kostjal ei olnud seega põhjust vaidlustada kohtutäituri 19. veebruari 2019 otsust lõpetada täiteasi nr 066/2005/3432. Kostja leiab, et täiteasjas nr 066/2005/3432 on võlgnevus 1576,67 eurot, kuna peaks olema makstud 18 179,24 eurot, aga on makstud 16 602,57 eurot. Kuna hageja 08. märtsi 2019 kaebuse rahuldamise tulemusel muutus hageja poolt täiteasja nr 066/2005/3432 menetluses makstava summa arvestus, tekkis hagejal võlgnevus Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 alusel algatatud täitemenetluses, mis annab kostjale õiguse uuesti pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Kostja esitas 15. septembri 2021 kohtuistungil kohtule kirjalikud arvestused raha laekumise kohta täitemenetlustes nr 066/2005/3432 ja nr 066/2016/214. Arvestuste kohaselt moodustab võlgnevus täitemenetluses nr 066/2005/3432 kokku 1576,67 eurot perioodi eest 07. juuli 2005 kuni 30. november 2015 ning võlgnevus täitemenetluses nr 066/2016/214 kokku 1642,08 eurot perioodi eest 01. detsember 2015 kuni 31. detsember 2020. Kostja märgib kokkuvõtvalt, et Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 2-894/05 ei ole täidetud täiel määral ning see on eelduseks uuesti kohtutäituri poole pöördumiseks lõplikult täitmata kohtuotsuse täitmiseks. Hageja väited, et nõue on täidetud, mida kinnitavad hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõendid, täitetoimiku lehtede koopiad millest nähtub hageja poolt raha laekumine nõude täitmiseks ning kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamiseks seoses võlgniku poolt nõude täitmisega, on ekslikud. Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 tegelikku täitmist tõendavad ainult kostja arvelduskonto väljavõtted, kuna seal on näidatud kostja poolt täitemenetluse käigus tegelikult kätte saadud summad kohtuotsuse täitmises. Täitemenetluse lõpetamise fakt täiteasjas nr 066/2005/3424 ei tõenda, et Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 on täidetud täies mahus. Hageja eksib väites, et tal on tekkinud ülemakse täitemenetluses nr 066/2005/3424. See väide kummutatakse kostja arvestustega, mis tugineb kostja arvelduskontole kohtutäituri ametikontolt tegelikult laekunud summadele. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta Hageja teatab, et hageja ei nõustu väidetega, mis on toodud vastuses hagile.

4(10)

2-20-15229 Hageja leiab, et seaduse kohaselt ei või rahalise nõude sissenõudmise õnnestumise korral kohtutäitur teha täitemenetluse lõpetamise otsust enne, kui kohtutäitur on sissenõutud summa sissenõudjale üle kandnud ja võlgniku vara on aresti alt vabastatud. Seega eeldatakse, et täitemenetluse lõpetamise eeltingimuseks on asjaolu, et kohtutäitur on sissenõutud summa sissenõudjale üle kandnud. Kohtutäituri 19. veebruari 2019 otsuses täitemenetluse nr 066/2005/3432 lõpetamise kohta on kohtutäitur leidnud, et nõue on kohtutäituri ametialase аrvеldusаrvе vahendusel täies ulatuses ära tasutud. Kohtutäitur teavitas otsuses sissenõudjat õigusest vaidlustada otsus. Hagejale on teada, et kostja kohtutäituri otsust täitemenetluse lõpetamiseks vaidlustanud ei ole. Hageja selgitab, et Tartu Ringkonnakohtu määruses tsiviilasjas nr 2-19-5874 p-s 10 on toodud, et kuna jutt on elatise väljamõistmisest, on kahe eraldiseisva menetluse alustamine õigustamatu ning nende olemasolu teenib ainult üht eesmärki – kohtutäituri tulude suurendamist, seejuures selline elatise nõude täitmine toob kaasa materiaalse kahju ka võlgnikule. Käesoleval ajal jätkatakse kohtutäituri poolt täitemenetlust nr 066/2016/214, milles kohtutäitur tegi ka 29. jaanuaril 2020 otsuse ja tuvastas, et hageja võlgnevus elatise tasumisel on 1875 eurot otsuse tegemise seisuga. Võlgnevuse suurus määratletakse, võttes arvesse kahe hagejalt elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse olemasolu, s.o täitemenetlused nr 066/2005/3432 ja nr 066/2016/214, ning täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 066/2005/3432 seoses nõude täitmisega. Hageja esitas omapoolse summade arvestuse kohustuste täitmisest täitemenetluses nr 066/2005/3432, mis on teostatud kohtutäituri andmete alusel. Lähtudes kohtutäiturile laekunud maksete andmetest, mis on toodud täitetoimikus, on võlgniku, hageja kohustused täitemenetluses nr 066/2005/3432 täidetud järgmises suuruses: 2006.aastal tasutud kokku 33 904,44 krooni ehk 2166,89 eurot; 2007. aastal tasutud kokku 21 662,96 krooni ehk 1384,52 eurot; 2008. aastal tasutud kokku 29 229,88 krooni, millest tuleb maha arvata 1342,24 krooni kohtutäituri tasu ja täitekulud ning seega elatist makstud 27 887,63 krooni ehk 1782,34 eurot; 2009.aastal tasutud kokku 13 045 krooni ehk 833,73 eurot; 2010.aastal tasutud kokku 33 901,12 krooni, millest tuleb maha arvata 4896,12 krooni kohtutäituri tasu ja täitekulud ning seega elatist makstud 29 005 krooni ehk 1853,76 eurot; 2011.aastal tasutud kokku 1230 eurot, millest tuleb maha arvata 28,80 eurot kohtutäituri tasu ja täitekulud ning seega elatist makstud 1201,20 eurot; 2012.aastal makstud kokku 1536,67 eurot, millest tuleb maha arvata kohtutäituri tasu 98,33 eurot ning seega elatist makstud 1438, 34 eurot; 2013.aastal makstud kokku 2031 eurot millest tuleb maha arvata 3,16 eurot täitekulud ning seega elatist makstud 2027,84 eurot; 2014.aastal makstud kokku 2712,50 eurot; 2015.aastal makstud kokku 2407,50 eurot; 2016.aastal makstud kokku 1405 eurot; 2017.aastal makstud kokku 266,67 eurot. Kokku elatise tasumise kohustus, millest on maha arvatud kohtutäituri tasu ja täitekulud, on täitemenetluses täidetud võlgniku, hageja poolt summas 19 480,29 eurot, kuigi kostja väidab oma vastuses hagile, et kostja nõue täitemenetluses nr 066/2005/3432 on 18 179,24 eurot. Hageja poolt esitatud nõude täitmise arvestustest nähtub, et kohtutäiturile teostatud maksed, arvestades maha kohtutäituri tasud ja täitemenetluskulud, ületavad sissenõudja nõude summat. Hagejast kui võlgnikust täitemenetluses ei sõltu see, millised summad maksis kohtutäitur välja sissenõudjale. Täitemenetlus nr 066/2005/3432 on kohtutäituri otsusega lõpetatud. Vastavalt kohtutäituri tõendile, mis on väljastatud kostjale 08. detsembril 2020, on hageja kui võlgniku kohustused täitemenetluses täidetud summas 16 805,83 eurot, mis andis aluse lõpetada täitemenetlus põhjusel, et nõue on täidetud. Hageja väitel on nõue täitemenetluses nr 066/2005/214 on täidetud hageja poolt kokku (maha arvates kohtutäituri tasu ja täitekulud) summas 19 480,29 eurot. Kostja väidab vastuses hagile, et kostja nõue täitemenetluses nr 066/2005/3432 on 18 179,24 eurot. Kuna faktiliselt on kostja nõue 5(10)

2-20-15229 täidetud 19 480,29 euro ulatuses, on täitemenetlustes tasutud 1301,05 eurot rohkem kui nõuab kostja. Hageja poolt toodud nõude täitmise arvestustest nähtub, et kohtutäiturile teostatud maksed, arvestades maha kohtutäituri tasud ja täitemenetluse kulud, ületab sissenõudja enda poolt nimetatud nõude summat. Hagejast kui võlgnikust täitemenetluses, ei sõltu, millised summad on kohtutäitur välja maksnud sissenõudjale. Nõude täieliku täitmist täitemenetluses nr 066/2005/3432 kinnitab hageja poolt esitatud kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamisest seoses võlgniku poolt nõude täitmisega. Samuti esitab hageja andmed nõude täitmisest täitemenetluses nr 066/2016/214. Hageja andmetel on nõude suurus täitemenetluses 9770 eurot, kostja andmetel 9763,23 eurot. Vastavalt kohtutäituri andmetele on täitemenetluses võlgnevus seisuga 01. september 2021 kokku 1403,68 eurot. Arvestades, et täitemenetluses nr 066/2005/3432 rohkem tasutud 1301,05 eurot ja võlgnevuse suurust täiteasjas nr 066/2016/214, mis moodustab 1403,68 eurot, on erinevus 102,63 eurot. Menetlus täiteasjas nr 066/2016/214 ei ole lõppenud ning hageja kavatseb nõude antud täiteasjas täies ulatuses täita. Seega kostja arvestus, et hageja võlgnevus mõlemas täiteasjas kokku on 3218,75 eurot, on ebaõige.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 066/2020/828 lubamatuks. Täitemenetlus oli alustatud 30. septembril 2020 kostja avalduse ja täitedokumendi, Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 alusel põhjusel, et kostja elatise nõuet ei olnud täiteasjas nr 066/2005/3432 rahuldatud täies ulatuses. Täiteasjas nr 066/2005/3432 oli samuti täitedokumendiks Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 2-894/05. Hageja väitel on hageja kostja nõude enne täitemenetluse nr 066/2020/828 alustamist rahuldanud täies ulatuses täiteasja nr 066/2005/3432 menetluses ning seega ei ole täiteasja nr 066/2020/828 alustamine lubatud. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et kostja nõue täiteasjas nr 066/2005/3432 on jäänud osaliselt täitmata ja seega on kostjal õigus peale täiteasja nr 066/2005/3432 lõpetamist esitada uuesti avaldus täitemenetluse nr 066/2020/828 alustamiseks Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 täitmiseks. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ei vaidle. Täitemenetlus nr 066/2005/3432 oli algatatud 02. novembril 2005, täitedokumendiks on Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 2-894/05, millega kohus mõistis hagejalt välja elatise kostja kasuks, sissenõudjaks on kostja. (t.l.-9). Täitemenetlus on lõpetatud kohtutäituri 19. veebruari 2019 otsusega, otsust vaidlustatud ei ole, täitemenetlus nr 066/2005/3432 on lõppenud. Viru Maakohtu 19. novembri 2015 kohtumäärusega sõlmiti hageja ja kostja alaealise lapse vahel kokkulepe, millega muudeti Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsust tsiviilasjas nr 2-894/05 ning hageja kohustus maksma lapsele elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Viidatud kohtumääruse alusel on alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 066/2016/124, mis ei ole veel lõpetatud.

6(10)

2-20-15229 Kohtutäitur algatas 30. septembril 2020 täitemenetluse nr 066/2020/828 kostja 04. märtsi 2020 avalduse alusel, täitedokumendiks oli esitatud Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 2-894/05. Sissenõudjaks oli kostja. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Vaidlust ei ole, et hagejalt on täitedokumendi, Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-894/05 välja mõistetud elatis kostja kasuks kostja alaealise lapse ülalpidamiseks. Seega on hageja võlgnikuks Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 täitmisel ning õigustatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitama. Samuti ei ole vaidlust, et Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 täitmisel on sissenõudjaks kostja, kuna kostja kasuks on Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-894/05 välja mõistetud elatis alaealise lapse ülalpidamiseks. Vaidlusalune täitemenetlus nr 066/2020/828 on alustatud samuti Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 täitmiseks põhjusel, et kostja kui täiteasjas nr 066/2005/3432 sissenõudja väitel ei ole nõue täiteasjas nr 066/2005/3432 täies ulatuses täidetud, kuigi täitemenetlus selles asjas on juba lõpetatud. Lähtuvalt TMS § 49 lg 2 ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud või täitemenetlus sama nõude kohta on nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud. Seega on kostja kui täiteasjas nr 066/2005/3432 sissenõudja poolt täiteasjas nr 066/2020/828 täitemenetluse alustamise avalduse esitamine õiguspärane. Kuigi täitemenetluste nr 066/2005/3432 ja nr 066/2020/828 vahelisel ajal muudeti perekonnaseadust (PKS) - kuni 30. juunini 2010 kehtinud PKS § 61 lg 1 järgi oli elatise hagi esitamise õigus teisel lapsevanemal (kostjal) ning käesoleval ajal kehtiv PKS sellist sätet ei sisalda, kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on elatist õigustatud saama alaealine laps, ei mõjuta see enne seaduse muutmist kehtima hakanud täitedokumendi täitmist ega ka sissenõudja õiguseid. TMS § 23 lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur ei saa ise muuta menetlusosalisi, õigustatud või kohustatud isikuid ega sissenõudjaid. Lähtudes TMS § 2 ja TMS § 23 lg 1 sätestatud täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest alustas kohtutäitur täitemenetluse nr 066/2020/828 õiguspäraselt. Seega on hagi esitatud õige kostja kui täitemenetluses nr 066/2020/828 sissenõudja vastu. Hagi rahuldamiseks peab hageja tooma kohtu ette väited ja tõendid, et hageja on peale Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 jõustumist kostja nõude täitnud täies ulatuses. Esmalt peab hageja tõendama kohustuse rahalist suurust, mida hageja pidi täitma kogu Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-894/05 välja mõistetud elatise maksmise perioodil, mis oli antud täitmisele täiteasja nr 066/2005/3432, s.o ajavahemikul 07. juulist 2005 kuni 30. novembrini 2015. Seejärel peab hageja tõendama, et selle perioodi eest kohtutäituri poolt hagejalt sisse nõutud summad katavad täitmisel oleva kohustuse summa täies ulatuses. Hageja ei ole vaatamata kohtu poolt antud juhistele kohtule täiteasjas nr 066/2005/3432 täitmisele kuuluvate kohustuste suurust nimetanud ega tõendanud. Kohus lähtub seega kohustuste määramisel kostja vastuväites (t.l.-157-160) toodud arvestustest. Viidatud arvestuse kohaselt oli hagejal kohustus tasuda kostjale täiteasjas nr 066/2005/3432 perioodi eest 07. juuli 2005 kuni 30. 7(10)

2-20-15229 november 2015 kokku 18 179,24 eurot. Kohus kontrollis, et kostja arvestused vastavad elatise määrale, mis oli hagejalt välja mõistetud Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-894/05. Seega peab hageja hagi rahuldamiseks tõendama, et hageja tasus täiteasjas nr 066/2005/3432 kohtutäiturile vähemalt 18 179,24 eurot. Hageja esitatud kohtutäituri toimiku täiteasjas nr 066/2005/3432 väljavõtte alusel (t.l.-135-143) tuvastas kohus, et hageja on tasunud kohtutäiturile elatise kohustuse täitmise katteks perioodil 13. veebruarist 2006 kuni 26. veebruar 2017 kokku 18 274,24 eurot (ei sisalda kohtutäituri tasusid ega täitemenetluse kulusid), s.o 95 eurot rohkem kui kostja nõue täiteasjas nr 066/2005/3432. Täitemenetluse lõpetamise otsusega 19. veebruarist 2019 on kohtutäitur lõpetanud täiteasja nr 066/2005/3432 elatise nõude täitmisega. Kohus järeldab, et hageja on täiteasja nr 066/2005/3432 kostja nõude täitnud täies ulatuses. Kostja esitas vastuväite, et kostja nõue on täiteasjas nr 066/2005/3432 osaliselt rahuldamata. Kostja esitas täitemenetluse alustamiseks avalduse täiteasjas nr 066/2020/828, milles märkis Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 alusel täiteasjas nr 066/2005/3432 täitmata nõude suuruseks 1888 eurot (t.l.-10). Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Kostja arvestused põhinevad kahes erinevas täiteasjas täitmisel olevatel nõuetel, s.o täiteasi nr 066/2005/3432 ja täiteasjas nr 066/2016/124, mis on alustatud erinevate täitedokumentide alusel, täiteasi nr 066/2005/3432 Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 alusel ja täiteasi nr 066/2016/124 Viru Maakohtu 19. novembri 2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-1567 alusel. Kohus ei tuvastanud, et need täiteasjad oleks liidetud, lisaks on täiteasi nr 066/2005/3432 lõpetatud kohtutäituri 19. veebruari 2019 otsusega. Seega ei ole kostja arvutused õiged. Kostja väitel on tal kahes täitemenetluses kokku saamata 3218,75 eurot (t.l.-164), millest täiteasjas nr 066/2005/3432 on saamata 1809,52 eurot. Samas dokumendis (t.l.-163 pöördel) on kostja märkinud, et kostjale on täiteasjas nr 066/2005/3432 kohtutäituri kontolt laekunud 18 274,24 eurot, mis vastab hageja kohustusele täiteasjas nr 066/2005/3432. Kohus kontrollis kostja pangakontode väljavõtetes toodud kohtutäituri makseid kostjale täiteasjas nr 066/2005/3432 ning leidis, et kohtutäituri poolt on kostjale täiteasjas nr 066/2005/3432 üle kantud perioodil 2005 kuni 2019 kokku 15 565,23 eurot, peaks olema 18 179,24. Kohus ei arvesta pangakontodel märgitud maksetega, mis on tehtud kostjale täiteasjas nr 066/2016/124, kuna need ei ole vaidluse esemega seotud, vaidlustatud täiteasi nr 066/2020/828 on alustatud Narva Linnakohtu 30. septembri 2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 täitmisel täitmata jäänud nõuete alusel, mis ei puuduta täiteasjas nr 066/2016/124 esitatud nõuet. Kohus tuvastas samuti, et hageja on täiteasjas nr 066/2005/3432 kohustused täitnud ja kostja nõude täies ulatuses rahuldanud, täitemenetlus on nõude rahuldamisega ka lõpetatud. Kostja vastuväide, et kohtutäitur on hageja avalduse alusel osa täiteasja nr 066/2005/3432 makseid arvestanud täiteasja nr 066/2016/124 võlgnevuse kustutamiseks, ei ole tõendatud. Kohtutäituri toimikutest ei täiteasjas nr 066/2005/3432 ega täiteasjas nr 066/2016/124 ei ole maksete ülekannete kohta midagi märgitud, ka ei tõenda seda kohtutäituri otsused, avaldust ennast kohtule esitatud ei ole. Kostja pangakontode väljavõtted ei tõenda, et kohtutäitur oleks täiteasjas nr 066/2005/3432 maksnud kohtutäituri kontole laekunud summasid välja täiteasjas nr 066/2016/124. Pangakontodel on märgitud kohtutäituri maksete juures nii maksja kui ka täiteasja number, milles makse on teostatud. Hagi rahuldamiseks peab kohus TMS § 221 lg 1 kohaselt tuvastama, et hageja on täitemenetluses kostja nõude rahuldanud, s.o et hagejalt on täitedokumendis märgitud summad kohtutäituri poolt 8(10)

2-20-15229 sisse nõutud. Maksete edastamise eest sissenõudjale hageja ei vastuta, kuna TMS § 43 kohaselt korraldab võlgnikult sisse nõutud summade sissenõudjale ülekandmise kohtutäitur. Seda, kas kohtutäitur on täiteasjas nr 066/2005/3432 eksinud raha kostjale ülekandmisel, käesolevas menetluses tuvastada ei saa. Kui kostja leidis, et kohtutäitur on talle täitemenetluses vähem raha üle kandnud kui seda oli kohtutäitur kohustatud tegema, oli kostjal õigus esitada vastav kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 066/2005/3432. Kostja väide, et oli suuline kohtutäituri ja hageja ja kostja osalusel, tõendatud ei ole. Ka ei näe TMS ette võimalust juba lõpetatud täitemenetluses sisse nõutud maksete edasikandmist teise täitemenetlusse. Kohus järeldab, et hageja on täiteasjas nr 066/2005/3432 kostja nõude täies ulatuses kohtutäiturile täitnud ning seega puudub täiteasjas nr 066/2005/3432 täitmata nõue, mis omakorda tähendab, et täitmata nõue puudub ka täiteasjas nr 066/2020/828 ning täiteasjas nr 066/2020/828 tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Kohus rahuldab hagi ja tunnistab täiteasjas nr 066/2020/828 sundtäitmise lubamatuks. Hagi hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 123 kohaselt määratakse hagi hind hagi esitamise aja seisuga. Hageja nõudeks vastavalt 19. oktoobri 2020 hagiavaldusele on tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 066/2020/828. Hagi rahuldamise korral vabaneb hageja kohustusest tasuda täitemenetluses sissenõudjale, kostjale 1888 eurot. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Sama § lg 1 kohaselt, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Kohus selgitab, et erinevalt TsMS § 132 lg-s 4 toodud nõuetest ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudel fikseeritud hagihinda, vaid hagihinna määramisel tuleb lähtuda TsMS § 132 lg-test 1 ja 2, st hagihind 3500 eurot on eelduslik, kuid seda võib sõltuvalt asjaoludest muuta. Erinevalt tavalistest mittevaralistest nõuetest on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuetele kehtestatud hagihinna maksimummäär 6000 eurot, millest kõrgemat hinda ei või kohus määrata. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on üldjuhul selgelt ja täpselt määratletav hageja rahaliselt hinnatav huvi, mis võrdub nõude suurusega, mille sundtäitmist hageja palub lubamatuks tunnistada. Käesoleva hagi rahuldamise korral on nõude suuruseks, mille sundtäitmisest hageja vabaneb, 1888 eurot. Kohus leiab, et hagi hind on 1888 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Viru Maakohtu 13. novembri 2020 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi hagiavalduse esitamisel ning hageja vabastati hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225 euro tasumisest osaliselt 9(10)

2-20-15229 125 euro ulatuses. Kohus kohustas hagejat tasuma ülejäänud riigilõivu osa 100 eurot kahe osamaksena 2 kuu jooksul hiljemalt 30. detsembriks 2020. Hageja on tsiviilasja menetluses maksnud 19. oktoobril 2020 riiglõivu hagi tagamise avalduselt 50 eurot ning Viru Maakohtu 13. novembri 2020 kohtumääruse alusel hagiavalduse sitamsielt 50 eurot 30. novembril 2020 ja 50 eurot 23. detsembril 2020, kokku hagiavalduse esitamiselt 100 eurot. Hagi esitamiselt on tasumata 125 eurot riigilõivu, mille osas anti hagejale menetlusabi. Kohus lahendab menetluskulude kohustatud poolelt väljamõistmise eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Hagi tagamine Viru Maakohtu 01. detsembri 2020 kohtumäärusega kohus tagas hagi ja peatas täitemenetluse Narva kohtutäituri Andrei Krek menetluses olevas täiteasjas nr 066/2020/828 kuni tsiviilasja nr 220-15229 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Vastavalt TsMS § 445 lg 2, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hagi on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Kohus rahuldas hagi, hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu, täitemenetluse peatamine, tuleb jätta jõusse, kuna see on vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.