Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-15229
Tsiviilasi
A.A. i hagi B.B. vastu täiteasjas nr 066/2020/828 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1888 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. veebruari 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B.B. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): B.B. (ik: xxxxxxxxx) Vastustaja (hageja): A.A. (ik: xxxxxxxxx), esindaja Mihhail Tuštšenko
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 18. veebruari 2022 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus B.B. kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 19.10.2020 maakohtule B.B. (kostja) vastu hagi täiteasjas nr 066/2020/828 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt alustas Narva kohtutäitur Andrei Krek kostja 03.03.2020 täitmisavalduse ja Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-894/05 alusel 30.09.2020 täitemenetluse nr 066/2020/828 hagejalt 01.03.2020 seisuga tasumata elatise võla 1888 eurot sissenõudmiseks. Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-894/05 suurendati Narva Linnakohtu 31.10.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-2134/01 väljamõistetud elatist ning mõisteti hagejalt kostja kasuks alates 07.07.2005 välja elatis alaealise lapse C.C. i ülalpidamiseks igakuiselt 1875 krooni (119,83 eurot), kuid mitte vähem seaduses ettenähtud miinimummäärast. Kostja Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsusest tulenev nõue on täies ulatuses rahuldatud täiteasjas nr 066/2005/3432. Täitemenetlus nr 066/2005/3432 lõpetati kohtutäitur A. Kreki 19.02.2019 otsusega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 3 alusel, kuna sissenõudja nõue oli kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahendusel täies ulatuses tasutud. Kohtutäituri menetluses on täiteasi nr 066/2016/214, kus täitedokumendiks on Viru Maakohtu 19.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-1567, mille esemeks on elatise väljamõistmine sama alaealise lapse kasuks. Kohtutäitur tuvastas täiteasjas nr 066/2016/214 29.01.2020 otsuses, et võlgnevuse jääk on 1875 eurot. Kohtutäitur on arvestuse tegemisel võtnud arvesse hageja makseid nii täiteasjas nr 066/2005/3432 kui ka täiteasjas nr 066/2016/214. Täitetoimiku andmetest lähtudes on hageja täitnud täiteasjas nr 066/2005/3432 elatise tasumise kohustust 19 480,29 eurot. Kostja väitel on tema nõue täiteasjas nr 066/2005/3432 18 179,24 eurot. Kohtutäiturile tehtud maksed, arvestades maha kohtutäituri tasu ja täitekulud, ületavad sissenõudja nõuet 1301,05 euro võrra. Hagejast ei sõltu, millised summad maksis kohtutäitur välja sissenõudjale. Arvestades, et täiteasjas nr 066/2005/3432 on rohkem tasutud 1301,05 eurot ja võlgnevus täiteasjas nr 066/2016/214 on kohtutäituri andmetel 01.09.2021 seisuga 1403,68 eurot, on vahe 102,63 eurot. Kostja arvestus, et hageja võlgnevus mõlemas täiteasjas kokku on 3218,75 eurot, on ebaõige.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja kohustatud Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsuse alusel maksma ajavahemikus 07.07.2005 kuni 30.11.2015 elatist 18 179,24 eurot. Täiteasjas nr 066/2005/3432 laekus alates 07.07.2005 kuni 20.12.2020 kohtutäituri ametialaselt arvelduskontolt kostja kontole 18 274,24 eurot. Viru Maakohtu 19.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1567 kinnitati hageja ja C.C. i kompromiss, millega muudeti Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsusega hagejalt väljamõistetud elatise suurust ning määrati elatise suuruseks alates 01.12.2015 kuni 31.08.2016. a 150 eurot kuus ja alates 01.09.2016 seaduses sätestatud minimaalmäär kuni C.C. i täisealiseks saamiseni. Viru Maakohtu 19.11.2015 määruse täitmiseks algatatud täitemenetluses nr 066/2016/214 oli
hageja kohustatud tasuma alates 01.12.2015 kuni 13.07.2019 elatist 9763,23 eurot. Täiteasjas nr 066/2016/214 on alates 01.12.2015 kuni hagi esitamise ajani kohtutäituri ametialaselt arvelduskontolt kostja kontole laekunud 6449,48 eurot. Seega pidi kostja kahes täiteasjas, nr 066/2005/3424 ja 066/2016/214, maksma elatist 27 942,47 eurot, hageja on saanud kohtutäiturilt kätte 24 723,72 eurot. Kostja elatisevõlg kahe kohtulahendi järgi on 3218,75 eurot. Kuna hageja väidab, et tal ei ole võlgnevust täiteasjas nr 066/2005/3424, peaks täiteasjas nr 066/2016/214 olema võlgnevus 3218,75 eurot. Samas kohtutäituri 08.12.2020 tõendi kohaselt on võlgnevus täiteasjas nr 066/2016/214 01.12.2020 seisuga 1409,23 eurot. Erinevus 1809,52 eurot on tekkinud sellest, et hageja esitas täiteasjas nr 066/2016/214 08.03.2019, s.o peale täiteasja nr 066/2005/3432 menetluse lõpetamist, kaebuse, milles palus arvestada tema 2016. ja 2017. aastal tehtud maksed täiteasja nr 066/2016/214 täitmiseks. Kohtutäitur rahuldas oma otsusega kaebuse osaliselt. Kostja arvestuse kohaselt moodustab pärast ümberarvestust hageja võlgnevus täiteasjas nr 066/2005/3432 perioodi 07.07.2005 kuni 30.11.2015 eest 1576,67 eurot (kostjale on välja makstud 16 602,57 eurot, peaks aga olema 18 179,24 eurot) ja võlgnevus täiteasjas nr 066/2016/214 perioodi 01.12.2015 kuni 31.12.2020 eest 1642,08 eurot. Kuna hageja kaebuse rahuldamise tulemusel muutus hageja poolt täiteasjas nr 066/2005/3432 makstud summa ja hagejal tekkis uuesti võlgnevus Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsuse alusel, oli kostjal õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 18. veebruari 2022 otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 066/2020/828 lubamatuks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja riigituludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrustega peale kohtuotsuse jõustumist. Maakohus jättis jõusse Viru Maakohtu 1. detsembri 2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse Narva kohtutäituri A. Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 066/2020/828 kuni tsiviilasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Hageja ei ole nimetanud ega tõendanud täiteasjas nr 066/2005/3432 täitmisele kuuluvate kohustuste suurust. Kostja arvestuse kohaselt oli hagejal kohustus tasuda kostjale täiteasjas nr 066/2005/3432 perioodi 07.07.2005 kuni 30.11.2015 eest 18 179,24 eurot. Kostja arvestused vastavad Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsusega hagejalt välja mõistetud elatise määrale. Seega peab hageja hagi rahuldamiseks tõendama, et ta tasus täiteasjas nr 066/2005/3432 kohtutäiturile vähemalt 18 179,24 eurot. Kohus tuvastas hageja esitatud täiteasja nr 066/2005/3432 toimiku väljavõtte alusel, et hageja on tasunud kohtutäiturile elatise kohustuse katteks perioodil 13.02.2006 kuni 26.02.2017. a 18 274,24 eurot (ei sisalda kohtutäituri tasu ega täitekulusid), s.o 95 eurot rohkem kui kostja nõue täiteasjas nr 066/2005/3432. Kohtutäitur lõpetas 19.02.2019 otsusega täiteasja nr 066/2005/3432 nõude täitmisega. Kohus järeldas, et hageja on täiteasjas nr 066/2005/3432 kostja nõude täitnud täies ulatuses. Kostja vastuväitega kohus ei nõustunud. Kostja väitel on tal kahes täitemenetluses saamata kokku 3218,75 eurot, sellest täiteasjas nr 066/2005/3432 1809,52 eurot. Samas menetlusdokumendis on kostja märkinud, et kostjale on täiteasjas nr 066/2005/3432 kohtutäiturilt laekunud 18 274,24 eurot, mis vastab hageja kohustusele täiteasjas
nr 066/2005/3432. Kohus tuvastas, et hageja on täiteasjas nr 066/2005/3432 kohustused täitnud ja kostja nõude täies ulatuses rahuldanud, täitemenetlus on nõude rahuldamisega ka lõpetatud. Kostja vastuväide, et kohtutäitur on hageja avalduse alusel osa täiteasja nr 066/2005/3432 makseid arvestanud täiteasja nr 066/2016/124 võlgnevuse kustutamiseks, ei ole tõendatud. Täiteasjade nr 066/2005/3432 ja 066/2016/124 toimikutes ei ole maksete ülekannete kohta midagi märgitud, ka ei tõenda seda kohtutäituri otsused, avaldust kohtule esitatud ei ole. Kostja pangakontode väljavõtted ei tõenda, et kohtutäitur oleks täiteasjas nr 066/2005/3432 maksnud kohtutäiturile laekunud summasid välja täiteasjas nr 066/2016/124. Kontodel on märgitud kohtutäituri maksete juures nii maksja kui ka täiteasja number, milles makse on teostatud. Hagi rahuldamiseks peab kohus TMS § 221 lg 1 kohaselt tuvastama, et hageja on täitemenetluses kostja nõude rahuldanud, s.o et hagejalt on täitedokumendis märgitud summad kohtutäituri poolt sisse nõutud. Maksete sissenõudjale edastamise eest hageja TMS §-st 43 tulenevalt ei vastuta. Seda, kas kohtutäitur on täiteasjas nr 066/2005/3432 eksinud raha kostjale ülekandmisel, käesolevas menetluses tuvastada ei saa. Kui kostja leidis, et kohtutäitur on talle täitemenetluses vähem raha üle kandnud kui ta kohustatud oli, oli kostjal õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 066/2005/3432. Ka ei näe TMS ette võimalust juba lõpetatud täitemenetluses sisse nõutud maksete edasikandmiseks teise täitemenetlusse. Kohus järeldas, et hageja on täiteasjas nr 066/2005/3432 kostja nõude täies ulatuses kohtutäiturile täitnud, seega puudub täiteasjas nr 066/2005/3432 täitmata nõue, mis tähendab, et sundtäitmine täiteasjas nr 066/2020/828 tuleb tunnistada lubamatuks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.B.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18. veebruari 2022 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja täiteasjas nr 066/2005/3432 täitnud kostja nõuet täies ulatuses. Kohus hindas kostja tõendeid valesti, leides, et kostja vastuväide, et kohtutäitur on hageja avalduse alusel osa täiteasja nr 066/2005/3432 makseid arvestanud täiteasja nr 066/2016/124 võlgnevuse kustutamiseks, ei ole tõendatud. Hageja viitab täiteasjas nr 066/2016/214 kohtutäituri tegevuse peale 08.03.2019 esitatud kaebuses, et tema 2016. aastal tehtud maksed 1405 eurot tuleb arvestada täiteasja nr 066/2016/214 täitmiseks. Kohtutäitur väidab kaebuse suhtes vastu võetud otsuses, et 2016. a maksed on täiteasja nr 066/2016/214 täitmiseks tehtud maksed. 2016. aastal laekus kostja kontole kohtutäituri ametialaselt arvelduskontolt 1405 eurot, s.o summa, mida on arvestatud täiteasjas nr 066/2016/214. See tähendab, et täiteasjas nr 066/2005/3432 2016. aastal väljamakseid ei olnud, kuid kohus arvestas 2016. aastal tehtud maksed täiteasja nr 066/2005/3432 kogusummasse; 2) pidi hageja täiteasjade nr 066/2005/3424 ja 066/2016/214 raames maksma elatist 27 942,47 eurot, kostja on saanud kohtutäiturilt 24 723,72 eurot. Hageja võlg kahe kohtulahendi järgi on 3218,75 eurot. Kuna hageja väidab, et tal ei ole võlgnevust täiteasjas nr 066/2005/3424, peaks täiteasjas nr 066/2016/214 olema võlgnevus 3218,75 eurot. Samas kohtutäituri 08.12.2020 tõendi järgi on võlgnevus täiteasjas nr 066/2016/214 01.12.2020 seisuga 1409,23 eurot. 1809,52 euro suurune erinevus on tekkinud sellest, et kohtutäitur rahuldas 04.04.2019 otsusega hageja 08.03.2019 kaebuse, milles hageja väitis, et tema 2016. ja 2017. a maksed tuleb arvestada täiteasja nr 066/2016/214 kohustuse kustutamiseks. Kostja konto väljavõtetest nähtub, et kõik kohtutäituri 2016. a maksed ja üks 2017. a makse kannavad selgitust „A.A. , elatise võlg, NLK 30.09.05 otsus nr 2-894/05, täiteasi nr 066/2005/3432“. See tähendab, et 2016. a maksed ja üks 2017. a makse on arvele võetud täiteasja nr 066/2005/3432
täitmisena. Nii tekkis seoses hageja kaebuse rahuldamisega kohtutäituri poolt 04.04.2019 (täiteasi nr 066/2005/3432 oli lõpetatud 19.02.2019) olukord, et täiteasjas nr 066/2005/3432 tekkis võlgnevus, mille suhtes algatati uus täitemenetlus.
5.A.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt tuvastas kohus õigesti, et hageja täitis nõude täiteasjas nr 066/2005/3432 täielikult, väikese ülemaksega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 18.02.2022 otsus muutmata.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
7.1.Tsiviilasjas on sisuliselt vaidluse all hagejalt alaealise lapse C.C. i ülalpidamiseks välja mõistetud elatise nõude täitmine. Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-894/05 suurendati Narva Linnakohtu 31.10.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-2134/01 väljamõistetud elatist ning mõisteti hagejalt kostja kasuks alates 07.07.2005 välja elatis alaealise lapse C.C. i ülalpidamiseks igakuiselt 1875 krooni, s.o 119,83 eurot, kuid mitte vähem seaduses ettenähtud miinimummäärast. Viru Maakohtu 19.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1567 kinnitati hageja ja C.C. i kompromiss, millega muudeti Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsusega hagejalt väljamõistetud elatise suurust ning määrati elatise suuruseks alates 01.12.2015 kuni 31.08.2016. a 150 eurot kuus ja alates 01.09.2016 seaduses sätestatud minimaalmäär kuni C.C. i täisealiseks saamiseni. Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsuse täitmiseks oli algatatud täitemenetlus nr 066/2005/3432 ja Viru Maakohtu 19.11.2015 määruse täitmiseks täitemenetlus nr 066/2016/214. Täitemenetlus nr 066/2005/3432 lõpetati kohtutäituri 19.02.2019 otsusega TMS § 48 lg 1 p 3 alusel, kuna sissenõudja nõue oli kohtutäituri ametialase arvelduskonto vahendusel täies ulatuses tasutud. Nimetatud otsust ei ole vaidlustatud. 03.03.2020 esitas kostja kohtutäiturile uue täitmisavalduse Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsuse täitmiseks (vaidlusalune täitemenetlus nr 066/2020/828) hagejalt nimetatud otsuse alusel 01.03.2020 seisuga tasumata elatise võla 1888 eurot sissenõudmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on tegemist ühe elatise nõudega, vaatamata sellele, et selle kohta on kaks täitedokumenti. Viru Maakohtu 19.11.2015 määrusega üksnes muudeti varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust. Nõue ise jäi samaks (elatis alaealisele lapsele) vaatamata sellele, et täiteasjas nr 066/2005/3432 on sissenõudjaks lapse seaduslik esindaja ja täiteasjas nr 066/2016/214 laps ise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kahe eraldi täiteasja alustamine olukorras, kus täiteasjade aluseks on esialgne ja hilisema määrusega muudetud täitedokument, millest tulenev rahaline nõue on sisult sama ning mille täitmine toimub samal viisil sama võlgniku suhtes. Eeltoodut on juba selgitatud Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-19-5874 (A.A. i kaebus kohtutäitur A. Kreki 04.04.2019 otsuse peale täiteasjas nr 066/2016/214), kus menetlusosaliseks oli lisaks A.A. ile ja kohtutäiturile ka alaealine laps C.C. oma seadusliku esindaja B.B. (käesoleva asja kostja) kaudu. Nimetatud tsiviilasjas märkis ringkonnakohus ka, et kohtutäituril tuleb kaebuse uuel lahendamisel kaaluda täiteasjade nr 066/2005/3432 ja 066/2016/124 ühendamist ning selgitada välja sissenõudja seisukoht nõuete summeerimise osas.
Olukord, kus ühe ja sama elatisenõude sissenõudmiseks oli algatatud kaks täitemenetlust (s.o nr 066/2005/3432 ja nr 066/2016/214), on põhjustanud segaduse ka nõude jäägi arvestamisel.
7.2.TMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. TMS § 50 lg 11 järgi rahalise nõude sissenõudmise õnnestumise korral ei või kohtutäitur teha täitemenetluse lõpetamise otsust enne, kui kohtutäitur on sissenõutud summa sissenõudjale üle kandnud ja võlgniku vara on aresti alt vabastatud. Seega ehkki TMS § 49 lg 2 esimese lause järgi täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata, saab täitemenetluse nr 066/2005/3432 lõpetamise otsuse, mida sissenõudja ei vaidlustanud, alusel eeldada, et sissenõudja nõue oli täitemenetluse nr 066/2005/3432 TMS § 48 lg 1 p 3 alusel lõpetamisel täidetud. 03.03.2020 täitmisavaldusest sissenõudja nõude (1888 eurot) arvestust ei nähtu. Sissenõudja (kostja) on oma arvestused esitanud käesolevas menetluses. Maakohus on teinud kindlaks, et hagejal oli Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsuse alusel kohustus tasuda kostjale täiteasjas nr 066/2005/3432 perioodi 07.07.2005 kuni 30.11.2015 eest elatist 18 179,24 eurot. Selline on ka kostja hagivastuses esitatud arvestus (tl 96 pöördel). Kostja on hagivastuses ühtlasi kinnitanud, et täiteasjas nr 066/2005/3432 on talle alates 07.07.2005 kuni 20.12.2020 kohtutäiturilt laekunud 18 274,24 eurot. Maakohus tuvastas ka hageja esitatud täiteasja nr 066/2005/3432 toimiku väljavõtte alusel, et hageja on tasunud kohtutäiturile elatise kohustuse katteks perioodil 13.02.2006 kuni 26.02.2017. a 18 274,24 eurot (ei sisalda kohtutäituri tasu ega täitekulusid), s.o 95 eurot rohkem kui kostja nõue täiteasjas nr 066/2005/3432. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kostja Narva Linnakohtu 30.09.2005 otsusest tulenev nõue on täies ulatuses rahuldatud täiteasjas nr 066/2005/3432 ja seega puudub täiteasjas nr 066/2020/828 täitmata nõue ning maakohus on õigesti tunnistanud sundtäitmise täiteasjas nr 066/2020/828 lubamatuks.
7.3.Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga ka seda, et kostja väide, et kohtutäitur on osa hageja täiteasjas nr 066/2005/3432 tehtud makseid peale täitemenetluse nr 066/2005/3432 lõppu arvestanud hageja 08.03.2019 kaebuse alusel tehtud otsusega ümber täiteasja nr 066/2016/214 makseteks, on tõendamata ja alusetu. Sellist maksete ümberarvestust pärast täitemenetluse lõpetamist seadus ette ei näe ja see ei nähtu arusaadavalt ka kohtutäituri 29.01.2020 otsusest täiteasjas nr 066/2016/214. Kohtutäituri 04.04.2019 otsus täiteasjas nr 066/2016/214, millele viidatakse määruskaebuses, on tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5874. Samas ei oma nimetud väide asjas sisulist tähtsust. Vaidlust ei ole selles, et alaealise lapse C.C. i ülalpidamiseks välja mõistetud elatise nõude täitmiseks on jätkuvalt kohtutäituri menetluses täiteasi nr 066/2016/214. Kuivõrd tegemist on ühe elatise nõudega vaatamata sellele, et elatise väljamõistmise kohta on olemas kaks täitedokumenti, millest esimest täideti täiteasjas nr 066/2005/3432, tuleb täitemenetluse nr 066/2016/214 läbiviimisel pidada silmas, et kokkuvõttes saaks täidetud elatisenõue kogu perioodi ulatuses, s.o alates 07.07.2005 kuni C.C. i täisealiseks saamiseni, s.o 13.07.2019. Ringkonnakohus märgib, et TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäituril muu hulgas kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. See tähendab, et vaatamata elatisenõude sissenõudmiseks kahe täitemenetluse algatamisest tulenevale võimalikule segadusele summade arvestuses, on sissenõudjal kokkuvõttes õigus kogu alaealise lapse C.C. i
ülalpidamiseks väljamõistetud elatis kahe kohtulahendi järgi täies ulatuses kätte saada. Seda pidanuks menetlusosalistele selgelt ja üheselt mõistetavalt selgitama juba kohtutäitur.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.