2-25-5831/14 - Muud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Varanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus 700 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks olev korter väärtusega 10 000 eurot ning sõiduauto väärtusega 1700 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 500 eurot. Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 12 761,14 eurot. Usaldusisiku hinnangul tuleks menetlus lõpetada kuna võlgnik ei esita usaldusisikule nõutud dokumente (pangakonto väljavõte), mis tema rahalist olukorda tõendaks. Samuti ei ole võlgnik usaldusisiku viimaseid kõnesid vastu võtnud (viimane kontakt oli 08.06.2025). Usaldusisikul ei ole võimalik hinnata, kas võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetlust ja oleks üldse võimeline võlgade ümberkujundamise kava täitma. Pankrotimenetluses on võimalik võõrandada võlgnikule kuuluv korter ja sõiduk ning seeläbi rahuldada võlausaldajate nõuded peaaegu täielikult. Pankrotimenetluseks ei ole võlgnik nõusolekut ise esitanud. Pankrotimenetlust ei ole taotlenud ka võlausaldajad. Seega tuleks menetlus lõpetada. Kohus kuulas võlgniku ära 10.06.2025. Võlgnik selgitas, miks ta pangakonto väljavõtet ei esitanud ega võtnud usaldusisiku kõnesid vastu. Võlgnik avaldas, et tahaks ikkagi tööle minna, kas selle kuu keskel või uue kuu alguses. Võlgnik ütles, et tal pole raha usaldusisiku ettemaksu maksmiseks. Võlgniku abikaasa ka ei tööta, aga tal pole võlgasid. Võlgnik oli nõus, et tema vara müüakse ära. Võlgnik avaldas, et soovib pankrotimenetlust ja kohustustest vabastamise menetlust. Kohtu põhjendused Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Võlgnik taotles algselt võlgade ümberkujundamise menetlust, kuid istungil on arutlusel ka pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FIMS § 18 lg 2 p 2). FIMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. FIMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu, leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku ainsaks varaks on töövõimetoetus, korter ja sõiduauto. Võlgniku kohustused on üle 12 000 euro. Võlgnikul puudub muu vara ning eeldatavalt tagasivõidetavaid tehinguid pole. Võlgnik ei suuda tasuda usaldusisiku ettemaksu ega täita võlgade ümberkujundamise kava. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada tema pankrot. Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FIMS § 45 lg 1 alusel võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlus. FIMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest keeldumiseks ei esine.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 15.07.2025 algusega kell 9.45 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist kohtule teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel vabastab kohus usaldusisiku, sest tal puudub pädevus tegutseda pankrotihaldurina. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale (FIMS § 48). - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FIMS § 47 lg 2).

Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46). Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 3). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lõiked 1 ja 2). Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lõige 9). Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud FIMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 441 eurot (km-ta). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama määr kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 5,25 h, millest 3h on võlgniku külastus Tartu-Karksi-Nuia-Tartu. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66€/tund (võlgniku külastus, teabenõuete koostamine) ja 120€/h (kohtudokumentidega tutvumine, 2 võlausaldaja päringute vastuste analüüs, aruande koostamine). Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et osaliselt on põhjendamatu ajakulu 3 h võlgniku külastusele, sh sõidule, taotluses märgitud viisil. Kohus on seisukohal, et lepingulistele esindajatele ning riigi õigusabi korras määratud esindajatele määratakse sõidule kulunud aja tasu vastavalt justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale (vt Riigikohtu lahendi nr 2-14-63261 p-i 12). Kohtu hinnangul pole ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks usaldusisiku sõidule kulunud aega tasustama teistsugusel viisil ehk tegema usaldusisikule erandit võrreldes advokaadist õigusabi osutajaga. Seega tuleb lähtuda korra §st 151 lg-st 1. Taotlusest nähtuvalt on usaldusisik võlgnikku külastanud Tartust ning eeldavalt büroost, sest täpsemalt polnud märgitud. Usaldusisik külastas võlgnikku tema elukohas Viljandis. Üks suund on umbes 94 km. Korra § 151 lg 1 p 2 kohaselt on hüvitavaks sõiduaja kuluks 20 eurot. Seega on usaldusisiku sõiduaja hüvitis 20 eurot. Tartust võlgniku elukohta sõidab umbes 1h 15 min, kokku 2,5h. Võlgniku külastusaeg on põhjendatud seega 0,5h. Kohus loeb põhjendatuks usaldusisiku ajakulu kokku 2,75h. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu ei ole osaliselt vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Usaldusisik on oma tunnitasuks märkinud 66€/tund (võlgniku külastus, teabenõuete koostamine) ja 120€/h (kohtudokumentidega tutvumine, 2 võlausaldaja päringute vastuste analüüs, aruande koostamine). Kohus leiab, et põhjendatud on tasumäär 66€/h võlgniku

külastusele ja teabenõuete koostamisele. Ülejäänud tasumäär on põhjendamatult kõrge. Kohtu hinnangul polnud käesolev tsiviilasi keerukas ega mahukas, mis tinginuks tasu 120€/ h. Võlgnikul oli ainult kaks võlgnevust. Võlausaldaja ei pidanud isegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollima, kuna võlgniku krediidilepingutest tekkinud kohustused tulenevad kohtulahenditest. Kuna võlgnik ei esitanud enda pangakonto väljavõtteid, ei pidanud usaldusisik ka neid üle vaatama. Kohus leiab, et kohtudokumentidega tutvumise tunnitasu mõistlik määr on samuti 66€/h. Päringute vastuste analüüs ja aruande koostamise tasumäär on põhjendatud 100€/h, kuna need toimingud vajasid sisulist tööd ning selline määr on keskmine tavapärane usaldusisiku tasumäär sarnastes asjades. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 224 eurot (100€/h x 1,25h ja 66€/h x 1,5h), millele lisandub sõidule kulunud aja tasu 20 eurot ehk kõik kokku 244 eurot (km-ta). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna võlgnik ega usaldusisik ei ole esitanud taotlust usaldusisiku tasu välja maksmiseks menetlusabina riigi vahenditest, siis saab usaldusisik oma tasu nõude esitada pankrotihaldurile ja see hüvitatakse pankrotivarast PanrS § 150 lg 2 alusel. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik