OÜ Terri Kaubad hagi OÜ Tartu Valla Kommunaal vastu võlgnevuse väljamõistmiseks • Hageja: OÜ Terri Kaubad (RK: 10253819);
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • •
Viimase kohtuistungi
Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom (e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Tartu Valla Kommunaal (RK: 10290080, e-post [email protected]); Kostja esindaja: vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar
4. september 2019
toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Terri Kaubad hagi OÜ Tartu Valla Kommunaal vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista OÜ-lt Tartu Valla Kommunaal OÜ Terri Kaubad kasuks välja 250 eurot (kakssada viiskümmend eurot ja 0 senti). Ülejäänud 250 euro väljamõistmise osas jätta hagi rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
2.Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ning kulude kindlaksmääramist ei saa ka hiljem nõuda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on
Tsiviilasi nr 2-19-6894
antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Terri Kaubad esitas kohtusse hagi OÜ Tartu Valla Kommunaal vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid XX.XX.XXX.a. töövõtulepingu nr. XXX Lepingu objektiks oli Tartu valla kohalike teede talihooldus piirkonnas nr. XXX (XXX piirkond). 19.03.2019.a. esitas kostja hagejale nõude leppetrahvi 500 € tasumiseks (lisa 2). Reaalselt ei nõudnud kostja hagejalt mitte 500 € tasumist, vaid ta jättis hagejale teostatud töö eest 500 € tasumata. Oma trahvinõuet põhjendas kostja sellega, et hageja ei olevat teostanud oma tööd nõuetekohaselt 20.jaanuaril, mil Ragnar-Sells AS ei saanud prügikonteinereid tühjendada alates kella 14.00st kuni 19-ni XXX ühes talus, Tabiveres ühes majapidamises ja XXX külas. Oma väidete tõendamiseks saatis kostja hagejale fotod lumisest teest. Lumetõrjetööde eeskiri“, mille punkti 1 kohaselt oli hagejal kohustus tagada ülaltoodud kõrvalteede sõidetavus 17 tunni jooksul. Sellel päeval, 20.jaanuaril oli kogu piirkonnas olnud tihe lumesadu, mis nähtub kostja fotodelt ning hagejal ei olnud võimalik kogu teeninduspiirkinnas tagada kohene lumekoristus. Teed olid lumest puhtaks lükatud lubatud aja jooksul. Mitte ükski kohalikest elanikest ei esitanud pretensioone tee sõidetavuse suhtes. Mingit teadet teostamata või ebakvaliteetse töö kohta kostja hagejale ei saatnud. Esimene teade oli 19.märtsil 2019.a. saadetud trahviteade, mistõttu on kostja kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja leiab et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja hinnangul on tal hageja vastu leppetrahvinõue summas 500 eurot ning seetõttu on ka hageja tasunõue tasaarveldamise tulemusel lõppenud. Kostja on teavitanud hagejat klientide pretensioonidest, kuid hageja ei ole suutnud tagada teede õigeaegset lumest puhastamist. Seetõttu ei olnud prügiveoettevõttel 20.01.2019 võimalik mitme maja prügikonteinerite tühjendamine, samuti esitasid elanikud pretensioone. Olukorras, kus lumetõrje on täielikult teostamata või teostatud üksnes osaliselt (nt vaid ühel poolel teest) ei ole kohustust täidetud vähemalt keskmise kvaliteediga. 20.01.2019 ei olnud ilmastikutingimusi, mis oleksid saanud vabandada tööde mittenõuetekohase teostamise pärastlõunaks (st vahemikus 14:00-19:00). Ka leppetrahvinõude lisaks esitatud fotodelt on selgelt nähtuv, et mingisugust tihedat lumesadu pole, hooldamata teed on läbitud jalgsi ning jäljed ei ole lund uuesti täis sadanud. Ka 31.01.2019 järelevalvet teostades ilmnes, et hageja on oma kohustused korralikult täitmata jätnud. Lumesadu oli 29.01, 30-31.01 oli sademeteta, seega oleks pidanud 31.01 hommikuks teed puhtad olema.
Tsiviilasi nr 2-19-6894
Kohtuistungid
3.Esimesel, 27.06.2019 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja esindaja selgitas, et 20.01.2019 ja 31.01.2019 pretensioonid on niigi juba töötasust maha arvestatud, kokku on jaanuari kuu tasu 836 eurot, millest tahetakse 500 leppetrahvina tagasi. Kohus arutas pooltega tõendamiskoormist ja vaidluse all olevaid asjaolusid.
4.Teisel, 04.09.2019 kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistaja Diana Oja. Asjaolud ja kohtu seisukoht
5.Toimiku asjaoludest nähtub, et pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt kostja tellimusel teostatud teede talihooldus Tartumaa kolmes piirkonnas vastas lepingutingimustele või mitte. Poolte poolt kohtule avaldatust ja toimiku asjaoludest nähtub järgmist: Hageja ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX kuupäeva kandva töövõtulepingu perioodil 27.12.2019 – 30.04.2019 Tartu valla kohalikel teedel talihoolduse teostamiseks. Töövõtulepingu nr XXX esemeks olid vastavad tööd piirkonnas nr XXX (XXX - tlk 6-8, kaardid teehoolduspiirkondade kohta tlk 47-61). Hageja on pöördunud kohtusse teostatud tööde eest tasu saamiseks. Kostja keeldub hagejale tasumast, kuna kostja hinnangul on tal lepingu p 8.1.3 kohaselt õigus nõuda hagejalt leppetrahvi summas 500 eurot ning vastastikkuste kohustuste tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue lõppenud. Poolte vahel on lepingu sõlmimine tõendatud ning kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kui hageja tehtud teehooldustööd olnuks nõuetekohased, pidanuks ta hagejale nõutud 500 euro ulatuses tasu maksma. Pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas kostjal on hageja vastu lepptrahvinõue, mis annab alust töötasust vastavas summas tasaarvestuse alusel mahaarvamise teha. Seetõttu ei analüüsi kohus täpsemalt töötasu sissenõutavaks muutumise asjaolusid. Kohus kontrollib üksnes seda, kas kostjal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud leppetrahvinõue, mis annaks aluse tasaarvestuse tegemiseks. Lepingu p 8.1.3. kohaselt „Töö teostamata jätmisel või mittenõuetekohasel teostamisel võib tellija nõuda Töövõtjalt leppetrahvi tasumist summas 500 eurot. Kohus nõustub pooltega, et tegemist on leppetrahviga VÕS § 158 mõistes. Selleks, et kostja saaks hagejalt lepptrahvi nõuda, peab hageja VÕS § 158 lg 1 kohaselt olema lepingut rikkunud ning VÕS § 159 lg 2 kohaselt peab kostja olema leppetrahvinõude esitanud mõistliku aja jooksul. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Puudub vaidlus, et hageja teostas talviseid teehooldustöid. VÕS § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega peab kostja leppetrahvi nõudmiseks ja hiljem tasunõude leppetrahviga tasaarvestamiseks tõendama, et hageja on lepingut rikkunud ning et kostja on hagejale mõistliku aja jooksul leppetrahvinõude esitanud. Seda, et tee seisukord ei vastanud lepingutingimustele (näiteks oli seal lumetõrjetööde eeskirja p-s 4 märgitud 10 cm-st paksem lumikate), peab tõendama kostja kui lepingurikkumisele tuginev pool. Seega peab kostja leppetrahvi nõude rahuldamiseks tõendama, et teede talihoolduse tööd ei olnud teostatud vastavalt töövõtulepingus või lumetõrjetööde eeskirjas kokkulepitule või kokkuleppe puudumisel VÕS § 77 lg 1 kohaselt vähemalt keskmise kvaliteediga. Hagejal on seejärel vastutusest vabanemiseks võimalik tõendada, et (1) ta on tegelikult lepingut nõuetekohaselt täitnud, kuna ei olnud möödunud veel lepingu p 2 märgitud hooldustsükli kestvus 17 tundi; või (2) esines vääramatu jõud või muu rikkumist vabandav asjaolu.
6.Muuhulgas on tekkinud poolte vahel vaidlus selle üle, milliste omadustega pidi olema või millisele kvaliteedistandardile vastama hageja poolt tehtud teede talihoolduse töö, et seda saaks lugeda lepingutingimustele vastavaks ja nõuetekohaseks. Lepingute p 4.2.1 kohaselt kohustub
Tsiviilasi nr 2-19-6894
hageja tegema lepingu punktis 1.2 kokku lepitud töö, rakendades oma oskusi ja kogemusi ning arvestades lumetõrje eeskirjas sätestatuga. Lepingu p 4.2.4 kohaselt kohustus hageja tagama töö ja muude tööga seotud ühekordsete korralduste täitmise tähtaegselt, kvaliteetselt ja täpselt. Viidatud lumetõrjetööde eeskirja (tlk 90-94) p 2 kohaselt on hooldustsükli aeg maksimaalselt 17 tundi, kuid tuleb arvestada sellega, et elanikud jõuaksid tööle hommikul kella kaheksaks. Eeskirja p-i 4 kohaselt on tee tavaseisund, mis hooldust ei nõua, kui teed katva lumekihi paksus on vähem kui 10 cm (p 4.1), lörtsi või sulalume keskmine paksus vähem kui 6 cm (p 4.2).
7.Töövõtulepingu nr XXX, mille esemeks olid teede talihoolduse tööd piirkonnas nr XXX (XXX), osas on kostja esitanud 19.03.2019 leppetrahvinõude (tlk 9-10). Leppetrahvinõude kohaselt esinesid tööl järgmised puudused: 1) 20. jaanuaril 2019 – XXX talu, XXX, kell 14:00. XXX talu, XXX, kell 16:03. XXX talu, XXX kell 16:08. XXX talu, XXX kell 16:08. XXX talu, XXX kell 16:25. XXX talu, XXX kell 16:30. XXX talu, XXX kell 18:56 läbimatud teeolud, seetõttu jäi Ragn- Sells AS teenus tegemata. 2) 31. jaanuaril 2019 kontrollsõit - tuisust oli möödas 42h XXX küla, kell 09:20 enamus teed lükkamata. 20.01.2019 etteheite tõendamiseks on kohtule esitatud elanike poolt edasi saadetud e-kirjad, mille kohaselt jäätmekäitlusettevõttel ei olnud võimalik läbimatute teeolude tõttu prügikaste tühjendada 20.01.2019 kell 14.00 – 18.56 vahemikus (tlk 11-17). Kirjadele on lisatud fotod teeoludest (tlk102, 107, 108, parema kvaliteediga fotod kättesaadavad elektrooniliselt e-toimikus ja kohtuinfosüsteemis). E-kirjade ja neid toetavate fotode põhjal peab kohus selles osas kostja lepptrahvinõuet põhjendatuks. Sellega on kostja tõendanud, et 20.01.2019 esines teede talihooldusega probleeme. Eelduslikult oli hageja ülesanne hoida teeolud sellistena, et mh ka prügiautol oleks võimalik teed läbida ja elanikele vajalikke teenuseid osutada. Tee, mida ei saa läbida suur prügiauto, ei ole hooldatud vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 mõttes. Kui tee on koristamata lume tõttu läbimatu, pöörab see kohtu hinnangul tõendamiskoormise ümber ning annab alust eeldada, et teel on lumikate paksem kui 10 cm. Hageja saaks vastutusest vabanemiseks tõendada muuhulgas, et tema tehtud töö vastas siiski lepingu tingimustele. Näiteks, et lepingu kohaselt ei pidanudki selleks ajaks tee prügiautole läbitav olema. Selles osas on tõendamiskoormis hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et tee oleks olnud prügiautole tegelikult läbitav või et tegelikult oleks lumikatte paksus olnud vähem kui 10 cm ning tee seega hooldust mittevajav. Hageja väited, mille kohaselt tee oleks tegelikult pidanud olema prügiautole läbitav, on tõendamata ja ka eluliselt ebausutavad. Samuti ei ole hageja suutnud tõendada oma väidet, et lumesajust oli möödas vähem kui 17 tundi ning seetõttu ei olnud 17tunnine hooldustsükkel veel möödunud. Kohtule ei ole teada, millal lund sadas. Hageja väidab, et eelpool viidatud fotodelt nähtub lumesadu, mistõttu on ilmselge, et selleks ajaks ei saanud hooldustsükli aeg veel möödas olla. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Viidatud fotodelt lumesadu selgelt ei nähtu. On küll arusaadav, et on mõnevõrra halvem nähtavus, kuid ei ole aru saada, kas see on lume, udu, tiheda pilvisuse, hämara aja vms põhjusel. Samuti ei ole kohtule esitatud ilmavaatluse ega muid andmeid, millest nähtuks lumesaju lõppemise aeg ning seeläbi järelduks asjaolu, et lumesaju lõppemisest oli möödas vähem kui hooldustsükli kestvus 17 tundi. Seega on 20.01.2019 rikkumisele tuginevalt kostja leppetrahvinõue õigustatud.
8.Järgnevalt võtab kohus seisukoha 31.01.2019 kontrollsõidu alusel tehtud etteheidete osas. Need etteheited ei anna kohtu hinnangul alust lepptrahvi väljamõistmiseks. Seda, et tee seisukord ei vastanud lepingutingimustele (nt teel oli lumetõrjetööde eeskirja p 4 märgitust paksem lumikate), peab tõendama kostja kui lepingurikkumisele tuginev poole. Kui lepingu 20.01.2019 olukorra puhul oli teede läbimatus ja seega ka lepingutingimustele mittevastavus tõendatud jäätmekäitlusettevõtte e-kirjadega, siis 31.01.2019 hommiku osas ei ole
Tsiviilasi nr 2-19-6894
kostja üheselt ja veenvalt hagejapoolset lepingurikkumist (tee oli läbimatu või teel oli rohkem kui lumetõrjetööde p-s 4.1. märgitud 10 cm lund) kohtule tõendanud. Kohtule esitatud Tarmo Raudsepa e-mail (tlk 62) ei seondu konkreetse rikkumisega, vaid sisaldab üldisemaid etteheiteid. Kohus leiab, et lepptrahvi nõudmiseks peab saama tugineda konkreetsele lepingurikkumisele, ei piisa umbmäärastest etteheidetest, et lepinguperioodil olid tööd kohati halvasti tehtud. Teostatud tööde aktid ja tabelid (tlk 63-75) ei seostu otseselt konkreetse rikkumisega, vaid puudutavad veebruarit 2019. 31.01.2019 kontrollaktis (tlk 96) ega ka lisatud fotodelt (tlk 97-100) ning samuti ka 01.02.2019 kontrollaktist ja sellele lisatud fotodelt (tlk 112119) ei nähtu, et teed oleks olnud läbimatud või et lumikatte paksus oleks rohkem kui 10 cm. Ühelgi fotol ei ole juures joonlauda ega mõnda muud teadaolevate mõõtmetega vahendit, mille alusel saaks lumikatte paksust hinnata. Lumikatte paksus ei ole ka piltidelt nähtuvalt selline, et see ilma igasuguste kahtlusteta ületaks silmnähtavalt 10 cm. Samuti ei ole kohtule esitatud kirjavahetust ja pretensioone selle kohta, et tee oleks olnud läbimatu, selliste pretensioonide esitamine annaks alust eeldada, et lumikatte paksus oli rohkem kui 10 cm. Ka tunnistaja ütlustest 04.09.2019 kohtuistungil nähtub, et ta ei olnud lume paksuses täiesti veendunud „...ei saa päris nii väita, et oli 10 cm lund...; joonlauaga vaevalt juhatuse liige mõõtmas käis....“ Juhatuse liikme enda vande all ülekuulamist ei ole hageja juhtumi asjaolude täpsemaks tõendamiseks kostja taotlenud. Seega ei ole kohtu hinnangul 31.01.2019 hommikul teehooldusnõuete rikkumine piisavalt tõendatud ning sellele tuginedes leppetrahvi nõudmise õigust ei ole.
9.Hageja on esitanud taotluse leppetrahvi vähendamiseks kohtu äranägemisel. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Arvestades, et kohtu hinnangul ei ole mitte kõik kostja väljatoodud hageja rikkumised tõendatud, tuleb VÕS § 162 alusel rahuldada hageja taotlus leppetrahvi vähendamiseks. Kuna pooled ei ole täpsemat arvestuskäiku ega omapoolseid seisukohti selles osas kohtule esitanud, peab kohus põhjendatuks vähendada leppetrahvi iga töövõtulepingu puhul proportsionaalselt tõendatud rikkumiste arvuga. Eelnevalt leidis kohus, et esile toodud juhtumistest on kohtu hinnangul leppetrahvi alused täidetud 20.01.2019 juhtumi puhul ning on täitmata 31.01.2019 juhtumi puhul. Seega tuleb lepptrahvi proportsionaalselt vähendada poole võrra. Väide, et kostja nõudis 20.01.2019 eest korraga nii leppetrahvi kui alandas hinda või nõudis tööde ümbertegemist, ei anna alust lepptrahvi väljamõistmata jätmiseks, kuna võlaõigusseadus ei välista hinna alandamise, heastamise ja leppetrahvi nõudmise õiguskaitsevahendite korraga kasutamist. Kohus nõustub kostjaga selles, et kuna leppetrahvinõue on esitatud enne lepingu perioodi lõppu, on see tähtaegselt esitatud. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et võimalusest leppetrahvi nõuda hoiatati hagejat suuliselt ka varem (tlk 155 pöördel). Arvestades, et poolte vahel on nende selgitustest ja tunnistajate ütlusest tulenevalt niigi osa lepinguga seonduvat suhtlust toimunud suuliselt (nt konkreetseks päevaks töö tellimine), loeb kohus sellise hoiatamise piisavaks. Hageja heidab korduvalt kostjale ette, et 20.01.2019 rikkumise kohta pole kontrollakti koostatud ega hagejale edastatud. Pooltevahelisest lepingust vastavasisulist kohustust ka ei tulene. Hageja ei ole esitanud kostja tasaarvestusavaldusele muid vastuväiteid, kui üksnes seda, et kostja leppetrahvinõue on osaliselt põhjendamatu. Seega puudub kohtul vajadus muus osas tasaarvestuse lubatavust kontrollida. Kohus leidis, et kostja lepptrahvinõue hageja vastu on põhjendatud 250 euro ulatuses. Poolte vahel on lepingu sõlmimine tõendatud ning kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tasaarvestusõiguse puudumisel pidanuks ta hagejale nõutud 500 euro ulatuses tasu maksma. Seega ei analüüsi kohus täpsemalt töötasu sissenõutavaks muutumise asjaolusid, sellekohaseid väiteid ei ole ka pooled esitanud.
Tsiviilasi nr 2-19-6894
VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõppevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kostjal on hageja vastu leppetrahvinõue summas 250 eurot ning hagejal kostja vastu töötasunõue summas 500 eurot. Tasaarvestuse tulemusena kostja leppetrahvi nõue hageja vastu lõppeb ning hageja töötasu nõue kostja vastu väheneb 250 euro võrra. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning hageja töötasu nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele 250 euro ulatuses (500-250 = 250).
10.Kohtu hinnangul ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, et ta ei saanud aru, millistelt teedelt peab lund lükkama, kuna joonised ja kaardid ei ole alati üheselt mõistetavad. Hagejal oleks sellisel juhul olnud võimalik küsida kostjalt selgitusi. Kohus märgib, et mõlema poole seisukohad on olnud kohati ebatäpsed ja üldsõnalised. Samuti on esitatud kohtule asjasse mittepuutuvat materjali. Käesolevas otsuses mainimata tõendid ei tõenda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid ning kohus jätab need seetõttu tähelepanuta. Sh näiteks ei ole enamikult fotodelt lume sügavus tuvastatav. Samuti ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohased hageja tõendid selle kohta, et kostja on talle niigi osa raha maksmata jätnud. Ka hageja esitatud tabelid (tlk 131-140) ei ole asjakohased, kuna puudutavad kas piirkonda nr 15 või veebruari kuud, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kohus ei analüüsi lähemalt hageja esindaja väiteid, mille kohaselt võib kostja olla fotodel kuupäevadega manipuleerinud, mistõttu on fotod ebausaldusväärsed. Hageja väited on üldsõnalised. Hageja ei ole põhjendanud, milliste konkreetsete fotode osas tal selline kahtlus on ja millele see täpsemalt rajaneb. Vajadusel ja konkreetsemate etteheidete korral oleks hageja saanud taotleda ekspertiisi. Menetluskulud
11.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi pooles ulatuses, on otstarbekas ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus ka TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kulude rahalist kindlaksmääramist ei saa ka hiljem nõuda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vajalik võtta seisukohta menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotluse osas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.