Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Võlgnik ei tunnista, et temal on täitmata ja sissenõutavaks muutunud kohustus võlausaldaja ees üldsummas 142 462,49 eurot. Võlgnikule jääb arusaamatuks, kust tuleneb eelmise omaniku XXX OÜ võlgnevus võlausaldaja ees summas 104 815 eurot. Võlausaldaja poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et XXX OÜ võlgnes võlausaldajale 104 815 eurot. Võlausaldaja poolt esitatud 04.12.2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-17-2378 tuleneb, et XXX OÜ-l on võlgnevus korteriomanike ees, aga mitte võlausaldaja ees. Siinjuures on oluline, et tegemist on võlgnevusega, mis on välja mõistetud kohtuotsusega konkreetselt isikult. Isegi kui eeldada, et tegemist oleks võlgnevusega korteriühistu ees, siis antud juhul ei ole tegemist kohustustega, mille eest peab vastutama uus korteriühistu liige. Isegi kui nõustuda üldkoosoleku otsustega hooldustasu tariifi kinnitamise osas (kuigi võlgnik leiab, et hooldustasu tariif summas 1 euro/m2 on ülikõrge võrreldes analoogse tariifiga teistes korteriühistutes), siis korteriühistu nõue, mis on seotud tasumata jäänud arvetega perioodi 01.01.2015 – 31.12.2015.a. eest on seisuga 01.01.2019.a. aegunud. Samas leiab võlgnik, et ta ei pea üldse korteriühistule nn hooldustasu tasuma sel põhjusel, et tegelikult need korteriomandid, mis juriidilises mõttes kuuluvad võlgnikule, on ainult „paberil“. Korteriomandid on moodustatud ja kantud kinnistusregistrisse, kuid faktiliselt korterid puuduvad, need ei ole välja ehitatud ja tegemist on tühja pööninguga, kus ei ela ning ei saagi hetkel keegi elada. Sellest tulenebki küsimus ja võlgniku seisukoht, et kuni korterite väljaehitamiseni ei pea ta korteriühistule nn. hooldustasu tasuma, see ei ole vähemalt õiglane. Seda enam, et korteriühistu ise takistab korterite väljaehitamist, mitte soovides vastavat ehitusprojekti kooskõlastada. Võlgnik ei ole nõus ka viiviste arvestustega. Viiviste nõudmine oleks põhjendatud, kui oleks põhjendatud põhinõue ja võlgnevuse viivitatud päevad on valesti arvestatud ja sel põhjusel on valesti tehtud ka viiviste üldarvestus. Jääb arusaamatuks, kuidas on moodustatud üldvõlgnevus summas 142 462,49 eurot arvestades, et sellest summast 104 815,11 eurot on eelmiselt omanikult korteriomanike kasuks kohtuotsusega välja mõistetud summa, mille eest Tark Ehitus OÜ ei vastuta, 6 468,10 eurot on väidetav võlgnevus hooldustasu eest ja 6 806,99 eurot on viivised. Seega kokku peab olema 118 108,20 eurot (104 815,11+6 468,10+6 806,99), aga mitte 142 462,49 eurot. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõue on ebaselge ja kuulub menetlemisele hagimenetluses. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldaja kanda. Ajutise halduri aruanne Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul käesoleva hetkel vara puudub. Võlgnikule kuulus varem kolm kinnistut, mis on võõrandatud 16.08.2018 lähikondsele, kuivõrd nii uue omaniku XXX kui ka võlgniku osanikuks ja juhatuse liikmeks on sama isik K B. Tegemist on suure tõenäosusega tagasivõidetavate tehingutega. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul selge kohustus Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu ees, mis on tekkinud korterite majandamisest ja hooldamisest – koos viivistega kokku summas 13 275,09 eurot. Pankrotiavalduses märgitud teise kohustuse – seoses korteriomandite müügist saadud raha saamata jäämisega summas ca 104 tuhat eurot - osas on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et selles osas võib nõuete tunnustamisel tekkida õiguslik vaidlus, kuna kõnealuse nõude osas on võimalik aluseks võtta erinevaid teoreetilisi seisukohti.

Võlgniku väitel ja ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmete põhjal ei ole võlgnikul muid kohustusi peale pankrotiavalduse aluseks oleva kohustuse. Võlgnik on ise kinnitanud, et tal igasugune majandustegevus puudub, seega ei ole varalise seisukorra muutumist või paranemist võimalik tulevikuks prognoosida. Võlgnik ei ole tõendanud enda maksejõulisust või suutlikkust tasuda võlgnevus korteriühistu ees. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu vähemalt alates ajast, mil võlausaldaja asus võlga sisse nõudma. Ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Menetluse käik Menetluse käigus täpsustas võlausaldaja nõude aluseks olevaid asjaolusid ja märkis, et palub võlgniku pankroti välja kuulutada hooldustasude võlgnevuse ja viiviste osas, millest tulenev nõue on 6468,10 eurot põhinõue ja 6806,99 eurot viivis. XXX OÜ võlgnes korteriühistule 26.06.2017.a. perioodil alates 01.01.2015.a. kuni 26.06.2017.a. tasumata sihtotstarbelisi makseid 3917,30 eurot / 1093,20 + 273,30 +1639,80 + 911 /: - alates 01.01.2015 – 31.12.2015.a. kogu summas 1093,20 eurot / 182,20 x 0,50 x 12/ -alates 01.01.2016 – 31.03.2016.a. kogu summas 273,30 eurot / 182,20 x 0,50 x 3 / -alates 01.04.2016 – 31.12.2016.a. kogu summas 1639,80 eurot / 182,20 x 1,00 x 9 / - alates 01.01.2017 – 31.05.2017.a. kogu summas 911 eurot / 182,20 x 1,00 x 5 / Need XXX OÜ täitmata kohustused läksid 26.06.2017.a. võlgnikule üle. Tark Ehitus OÜ võlgnes korteriühistule 16.08.2018.a. perioodil 01.06.2017.a. kuni 13.08.2018.a. tasumata sihtotstarbelisi makseid 2550,80 eurot / 1275,40 + 1275,40 / - alates 01.06.2017.a. kuni 31.12.2017.a. 1275,40 eurot / 182,20 x 1,00 x 7 / - alates 01.01.2018 kuni 31.07.2018.a. 1275,40 eurot / 182,20 x 1,00 x 7 / Need on võlgniku enda täitmata kohustused võlausaldaja ees. Võlausaldaja nõue, Tark Ehitus OÜ majandamiskulude põhivõlgnevus kokku 6468,10 eurot / 3917,30 + 2550,80 /. Perioodil 01.01.2015 kuni 31.07.2018.a. majandamiskulude võlgnevuselt on võlausaldaja viivise nõue võlgniku vastu kogusummas 6806,99 eurot. Teistele esile toodud asjaoludele võlausaldaja enam ei tugine. Võlgnik jäi oma vastuväidete juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil ja edasises kirjalikus menetluses jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu kirjalikus vastuses toodu põhjendustel. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Tark Ehitus OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 vandeadvokaat Maire Armi, kes on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Pankrotiseaduse kohaselt on äriühing maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2) või äriühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3). PankrS § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vaidlus puudub selles, et võlgnik oli korteriomandite nr XX XX ja XXX omanik Keila linnas Haapsalu maantee 1 asuvas elumajas alates 26.05.2017 kuni 16.08.2018. Sellele eelnevalt oli antud korteriomandite omanik XXX OÜ. Võlausaldaja seisukoha kohaselt vastutab võlgnik eelmise korteriomandite omaniku võlgnevuse perioodi 01.01.2015 kuni 26.05.2017 eest põhinõudes summas 3917,30 eurot, millele lisanduvad viivised. Kohus leiab, et nimetatu tõendamist leidnud ei ole. Kuni 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Pankrotiavalduse kohaselt sisaldub antud summa XXX XXX OÜ koguvõlgnevuses võlausaldajale summas 104 815 eurot. Tsiviilasjas nr 2-17-2378 tehtud tagaseljaotsusega on tõendatud, et XXX XXX OÜ-lt on füüsilisest isikust korteriomanike kasuks välja mõistetud 104 815 eurot tulenevalt 04.01.2008 notariaalaktist. Nimetatud summa ei ole välja mõistetud võlgnikult võlausaldaja kasuks. Kohus leiab, et antud jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 alusel kohustuslik üksnes menetlusosalistele. Viidatud otsusest nähtuvalt võlgnik ega võlausaldaja selles tsiviilasjas menetlusosalised ei olnud. Isegi juhul, kui antud otsusest tuleneks XXX XXX OÜ-le kohustus võlausaldaja ees, siis puuduks see võlgnikul. 26.05.2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Sama seaduse § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Samas on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-16 selgitanud, et varasem kohtulahend kui täitedokument ei kehti majandamiskulude võlgade kohta isiku suhtes, kes on hiljem omandanud korteriomandi, millest tulenevate majandamiskulude võlgnevuse kohta kohtulahend tehti. Kui sissenõudja soovib maksma panna korteriomandi ostnud isiku KÜS § 7 lg-st 3 tulenevat solidaarvastutust, tuleb esitada tema vastu hagi. Lisaks märgib kohus, et viidatud notariaalaktist ega kohtuotsusest ei selgu kommunaalteenuste võlgnevuse olemasolu ega selle suurus. Seega on võlausaldaja nõue selles osas ebaselge. Riigikohus on 22.02.2017 määruse nr 3-2-1-163-16 p-s 13, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg-te 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (PankrS § 1 lg 2 või 3 teine eeldus). Seega tuleb hinnata võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta.

Võlausaldaja on esitanud majanduskulude hüvitamise nõude summas 2550,80 eurot, millele lisanduvad viivised, ka perioodi 26.05.2017 kuni 16.08.2018 eest, mil võlgnik oli kolme korteriomandi omanik. Võlausaldaja poolt kohtule esitatud korteriühistu 02.08.2006 üldkoosoleku otsusega kinnitatud põhikirja punktist 4.2.6 nähtub, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Korteriühistu 30.03.2016 üldkoosoleku otsusega on alates 01.04.2016 hoolduskulude suuruseks määratud iga ruutmeetri kohta üks euro. Võlgniku omandis on kolm korteriomandit 182,2 m2, seetõttu tuli võlgnikul tasuda korteriühistule elamu hoolduskuludeks 182,20 eurot igakuiselt. Vaidlus puudub selles, et võlgnik ei ole võlausaldajale ühtegi makset teinud. Seega võlgneb võlgnik võlausaldajale perioodi 01.06.2017 kuni 31.07.2018 majandamiskulusid summas 2 550,80 eurot. Võlausaldaja vastavat arvestust võlgnik vaidlustanud ei ole. Kuni 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseaduse § 13 lg 4 alusel olid korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ja lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Juhul, kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult nii põhinõude kui ka viiviste tasumist. Võlgnik on märkinud, et võlausaldaja on teinud talle korterite väljaehitusel takistusi ehitusprojekti kooskõlastamata jätmisega. Võlgnik on leidnud ka, et hooldustasu tariif 1 euro/m2 on ülikõrge võrreldes analoogse tariifiga teistes korteriühistutes. Kohus leiab, et võlgnik oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Võlgnik ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks. Seega on antud väited paljasõnalised ja tõendamata. Kohus leiab, et võlgnik ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, mis annaks võlgnikule aluse jätta majanduskulude eest tasumata. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul rohkem võlgnevusi ei ole. Võlausaldaja põhinõue summas 2550,80 eurot, millele lisanduvad viivised, on sissenõutavaks muutunud ja täitmata. Võlgnikul igasugune vara. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tuvastatud, et võlgnikul on kohustus võlausaldaja ees, mida ta ei suuda täita, mistõttu on tõendamist leidnud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, kuivõrd võlgnikul puudub nii vara kui ka majandustegevus.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 12.02.2019 määrusega Tark Ehitus OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot hiljemalt 25.02.2019. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa on tasutud võlausaldaja poolt 22.02.2019. Eeltoodust tulenevalt esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 18.01.2019 esitatud aruande täienduse kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri töötasuks kokku 969 eurot. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutine haldur on palunud tasu välja mõista võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt ja kanda see Maria Mägi Advokaadibüroo pangakontole XXX. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu tuleb hüvitada võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu arvelt. Võlausaldaja 21.01.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad võlausaldaja menetluskulud 732 eurot, millest 300 eurot on pankrotiavalduse eest tasutud riigilõiv ja 432 eurot õigusabikulu. Võlausaldajale on osutatud õigusabi 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. Lepingulise esindaja ajakulu sisaldab materjalidega tutvumist, pankrotiavalduse koostamist ja kohtule esitamist, kohtumääruste vastuvõtmist ja tutvumist, ajutise halduri aruandega tutvumist ja 21.01.2019 kohtuistungil osalemist. 23.09.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja teinud täiendavaid kulusid õigusabile summas 432 eurot. Võlausaldajale on osutatud õigusabi täiendavalt 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. Lepingulise esindaja ajakulu sisaldab võlgniku 16.01.2019 määruskaebusega tutvumist ja sellele vastuse koostamist, ringkonnakohtu 12.06.2019 kohtumääruse vastuvõtmist ja sellega tutvumist, 14.06.2019 kohtunõude täitmist, e-kirjavahetust võlausaldaja ja kohtuga ning võlgniku ja ajutise halduri täiendavate seisukohtadega tutvumist. Võlgnik võlausaldaja menetluskulude suurust vaidlustanud ei ole. Kohus, tutvunud võlgniku menetluskulude nimekirjaga, leiab, et see on põhjendatud. Kohus leiab, et esindaja toimingud õigusabi osutamiseks ja vastav ajakulu on arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust vajalik ja põhjendatud. Õigusabi tunnihind on tavapärane ja vastab turuhinnale. Võlgnik on vastavalt TsMS § 174 lg 10 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Võlausaldaja õigusabikulu summas 867 eurot tuleb võlgnikult välja mõista. Samuti kuulub väljamõistmisele pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, seega kokku 1167 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.