Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu avaldus Tark Ehitus OÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.10.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Tark Ehitus OÜ (pankrotis) määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Võlausaldaja (vastustaja): Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu (registrikood 80243024, asukoht Haapsalu esindajad mnt 1 Keila), lepinguline esindaja Ingrid Proos (e-post: xxx) Võlgnik (määruskaebuse esitaja): Tark Ehitus OÜ (pankrotis, registrikood 12863976, asukoht Tornimäe 5 Tallinn), lepinguline esindaja Aleksei Smelov (e-post: xxx) Võlgniku pankrotihaldur: vandeadvokaat Maire Arm (e-post:xxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta OÜ Tark Ehitus (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 11.10.2019 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Tark Ehitus (pankrotis) kanda.
Rahuldada võlausaldaja Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks osaliselt ning määrata võlausaldaja Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitise suuruseks 432 eurot. Jätta võlausaldaja taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks rahuldamata 216 euro ulatuses.
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-18-17124
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.13.11.2019 esitas Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu (võlausaldaja) Harju Maakohtule avalduse, milles palus nimetada Tark Ehitus OÜ-le (võlgnik) ajutise halduri, välja kuulutada võlgniku pankrot ja jätta menetluskulud võlgniku kanda.
2.Pankrotiavalduse kohaselt omandas võlgnik 26.05.2017 kohtutäituri avalduse alusel Keila linnas Haapsalu mnt 1 elamus kolm korteriomandit ja on 26.05.2017 kinnistusraamatusse kantud korteri nr 9 omanikuna registriossa nr 12687602, korteri nr 10 omanikuna registriossa nr 12687702 ja korteri nr 11 omanikuna registriossa nr 12687802. Samast ajast on Tark Ehitus OÜ Keila linnas Haapsalu mnt 1 korteriühistu liige. Võlgniku poolt korteriomandite omandamisel võlgnes eelmine omanik Orase Invest OÜ korteriühistule 104 815 eurot, mis on võlgnevus 04.01.2008 lepingust ja korteriühistu liikmelisusest tulenev perioodi 01.01.2015–26.05.2017 majandamiskulude võlgnevus 3917,30 eurot. Alates 26.05.2017 ei ole võlgnik mitte ühtegi makset teinud. Võlgnik võlgneb korteriühistule perioodi 01.06.201731.07.2018 majandamiskulusid summas 2 550,80 eurot. 15.08.2018 esitas võlausaldaja võlgnikule tasumiseks arve nr 15.08.2018 majandamiskulude võlgnevuste, hooldustasude ja viiviste tasumiseks summas 142 462,49 eurot hiljemalt 25.08.2018. Võlgnik ei ole võlausaldajale mitte ühtegi makset teinud. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja palub välja kuulutada võlgniku pankrot.
3.Menetluse käigus täpsustas võlausaldaja nõude aluseks olevaid asjaolusid ja märkis, et palub võlgniku pankroti välja kuulutada hooldustasude võlgnevuse ja viiviste osas, millest tulenev nõue on 6468,10 eurot (põhinõue) ja 6806,99 eurot (viivise nõue). Orase Invest OÜ võlgnes korteriühistule 26.06.2017 perioodil alates 01.01.201526.06.2017 tasumata sihtotstarbelisi makseid kogusummas 3917,30 eurot. Orase Invest OÜ täitmata kohustused läksid 26.05.2017 võlgnikule üle. Tark Ehitus OÜ võlgnes korteriühistule 16.08.2018 perioodil 01.06.2017-13.08.2018 tasumata sihtotstarbelisi makseid 2550,80 eurot (alates 01.06.2017-31.12.2017 summas 1275,40 eurot (182,20 x 1,00 x 7) ja alates 01.01.2018-31.07.2018 summas 1275,40 eurot (182,20 x 1,00 x 7). Need on võlgniku enda täitmata kohustused võlausaldaja ees. Võlausaldaja nõue on Tark Ehitus OÜ majandamiskulude põhivõlgnevus kokku 6468,10 eurot (3917,30+2550,80). Perioodil 01.01.2015-31.07.2018 majandamiskulude võlgnevuselt on võlausaldaja viivise nõue võlgniku vastu kogusummas 6806,99 eurot. Teistele esile toodud asjaoludele võlausaldaja enam ei tugine.
4.Võlgnik pankrotiavaldust ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlgnik ei tunnista, et temal on täitmata ja sissenõutavaks muutunud kohustus võlausaldaja ees üldsummas 142 462,49 eurot. Jääb arusaamatuks, kust tuleneb eelmise omaniku Orase Invest OÜ võlgnevus võlausaldaja ees summas 104 815 eurot. Võlausaldaja poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit selle võlgnevuse kohta. Võlausaldaja poolt esitatud 04.12.2017 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-17-2378 tuleneb, et Orase Invest OÜ-l on võlgnevus korteriomanike ees, aga mitte võlausaldaja ees. Isegi kui nõustuda üldkoosoleku otsustega hooldustasu tariifi kinnitamise osas (kuigi võlgnik leiab, et hooldustasu tariif summas 1 euro/m2 on ülikõrge võrreldes analoogse tariifiga teistes korteriühistutes), siis korteriühistu nõue, mis on seotud tasumata jäänud arvetega perioodi 01.01.2015 – 31.12.2015 eest on seisuga 01.01.2019 aegunud. Samas leiab võlgnik, et ta ei pea üldse korteriühistule nn hooldustasu tasuma, kuna korteriomandid, mis juriidilises mõttes kuuluvad
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-18-17124 võlgnikule, on ainult „paberil“. Korteriomandid on moodustatud ja kantud kinnistusregistrisse, kuid faktiliselt korterid puuduvad, neid ei ole välja ehitatud ja tegemist on tühja pööninguga, kus ei ela ning ei saagi hetkel keegi elada. Sellest tulenebki võlgniku seisukoht, et kuni korterite väljaehitamiseni ei pea ta korteriühistule nn hooldustasu tasuma, see ei ole õiglane, kuna korteriühistu ise takistab korterite väljaehitamist. Võlgnik ei ole nõus ka viiviste arvestustega. Viiviste nõudmine oleks põhjendatud, kui oleks põhjendatud põhinõue, võlgnevuse viivitatud päevad on ka valesti arvestatud. Jääb arusaamatuks, kuidas on moodustatud üldvõlgnevus summas 142 462,49 eurot, arvestades, et sellest summast 104 815,11 eurot on eelmiselt omanikult korteriomanike kasuks kohtuotsusega välja mõistetud summa, mille eest Tark Ehitus OÜ ei vastuta, 6 468,10 eurot on väidetav võlgnevus hooldustasu eest ja 6 806,99 eurot on viivised. Seega kokku peab olema 118 108,20 eurot (104 815,11+6 468,10+6 806,99), aga mitte 142 462,49 eurot. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõue on ebaselge ja kuulub menetlemisele hagimenetluses.
5.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul käesoleva hetkel vara puudub. Võlgnikule kuulus varem kolm kinnistut, mis on võõrandatud 16.08.2018 lähikondsele, kuivõrd nii uue omaniku SPC OÜ kui ka võlgniku osanikuks ja juhatuse liikmeks on sama isik CC. Tegemist on suure tõenäosusega tagasivõidetavate tehingutega. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul selge kohustus Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu ees, mis on tekkinud korterite majandamisest ja hooldamisest – koos viivistega kokku summas 13 275,09 eurot. Pankrotiavalduses märgitud teise kohustuse, seoses korteriomandite müügist saadud raha saamata jäämisega summas ca 104 tuhat eurot, osas on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et selles osas võib nõuete tunnustamisel tekkida õiguslik vaidlus, kuna kõnealuse nõude osas on võimalik aluseks võtta erinevaid teoreetilisi seisukohti. Võlgniku väitel ja ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmete põhjal ei ole võlgnikul muid kohustusi peale pankrotiavalduse aluseks oleva kohustuse. Võlgnik on ise kinnitanud, et tal igasugune majandustegevus puudub, seega ei ole varalise seisukorra muutumist või paranemist võimalik tulevikuks prognoosida. Võlgnik ei ole tõendanud enda maksejõulisust või suutlikkust tasuda võlgnevus korteriühistu ees. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu vähemalt alates ajast, mil võlausaldaja asus võlga sisse nõudma. Ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus tegi 11.10.2019 määruse, millega mh rahuldas võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, kuulutas välja võlgniku pankroti, nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Armi, määras võlausaldaja menetluskulude suuruseks 1167 eurot ja mõistis need võlgnikult võlausaldaja kasuks välja.
7.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Tark Ehitus OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Maakohus tugines PankrS § 1 lg-le 2, lg-le 3, § 10 lg-le 1 ja § 31 lg-le 1.
8.Vaidlus puudub selles, et võlgnik oli korteriomandite nr 9, 10 ja 11 omanik Keila linnas Haapsalu maantee 1 asuvas elumajas alates 26.05.2017-16.08.2018. Sellele eelnevalt oli antud korteriomandite omanik Orase Invest OÜ. Võlausaldaja seisukoha kohaselt vastutab võlgnik eelmise korteriomandite omaniku võlgnevuse perioodi 01.01.2015-26.05.2017 eest põhinõudes summas 3917,30 eurot, millele lisanduvad viivised. Kohus leidis, et nimetatu tõendamist leidnud ei ole.
9.Kuni 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud,
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-18-17124 kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks.
10.Pankrotiavalduse kohaselt sisaldub antud summa Orase Invest OÜ koguvõlgnevuses võlausaldajale summas 104 815 eurot. Tsiviilasjas nr 2-17-2378 tehtud tagaseljaotsusega on tõendatud, et Orase Invest OÜ-lt on füüsilisest isikust korteriomanike kasuks välja mõistetud 104 815 eurot tulenevalt 04.01.2008 notariaalaktist. Nimetatud summa ei ole välja mõistetud võlgnikult võlausaldaja kasuks. Kohus leidis, et antud jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 alusel kohustuslik üksnes menetlusosalistele. Viidatud otsusest nähtuvalt võlgnik ega võlausaldaja selles tsiviilasjas menetlusosalised ei olnud. Isegi juhul, kui antud otsusest tuleneks Orase Invest OÜ-le kohustus võlausaldaja ees, siis puuduks see võlgnikul. 26.05.2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Sama seaduse § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
11.Samas on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-16 selgitanud, et varasem kohtulahend kui täitedokument ei kehti majandamiskulude võlgade kohta isiku suhtes, kes on hiljem omandanud korteriomandi, millest tulenevate majandamiskulude võlgnevuse kohta kohtulahend tehti. Kui sissenõudja soovib maksma panna korteriomandi ostnud isiku KÜS § 7 lg-st 3 tulenevat solidaarvastutust, tuleb esitada tema vastu hagi. Lisaks märgib kohus, et viidatud notariaalaktist ega kohtuotsusest ei selgu kommunaalteenuste võlgnevuse olemasolu ega selle suurus. Seega on võlausaldaja nõue selles osas ebaselge.
12.Riigikohus on 22.02.2017 määruse nr 3-2-1-163-16 p-s 13, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg-te 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (PankrS § 1 lg 2 või 3 teine eeldus). Seega tuleb hinnata võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta.
13.Võlausaldaja on esitanud majanduskulude hüvitamise nõude summas 2550,80 eurot, millele lisanduvad viivised, ka perioodi 26.05.2017-16.08.2018 eest, mil võlgnik oli kolme korteriomandi omanik. Võlausaldaja poolt kohtule esitatud korteriühistu 02.08.2006 üldkoosoleku otsusega kinnitatud põhikirja p-st 4.2.6 nähtub, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras.
14.Korteriühistu 30.03.2016 üldkoosoleku otsusega on alates 01.04.2016 hoolduskulude suuruseks määratud iga ruutmeetri kohta üks euro. Võlgniku omandis on kolm korteriomandit 182,2 m2, seetõttu tuli võlgnikul tasuda korteriühistule elamu hoolduskuludeks 182,20 eurot igakuiselt. Vaidlus puudub selles, et võlgnik ei ole võlausaldajale ühtegi makset teinud. Seega võlgneb võlgnik võlausaldajale perioodi 01.06.2017-31.07.2018 majandamiskulusid summas 2 550,80 eurot. Võlausaldaja vastavat arvestust võlgnik vaidlustanud ei ole.
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-18-17124
15.Kuni 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseaduse § 13 lg 4 alusel olid korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ja lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Juhul, kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult nii põhinõude kui ka viiviste tasumist.
16.Võlgnik on märkinud, et võlausaldaja on teinud talle korterite väljaehitusel takistusi ehitusprojekti kooskõlastamata jätmisega. Võlgnik on leidnud ka, et hooldustasu tariif 1 euro/m2 on ülikõrge võrreldes analoogse tariifiga teistes korteriühistutes. Kohus leidis, et võlgnik oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Võlgnik ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks. Seega on antud väited paljasõnalised ja tõendamata. Kohus leidis, et võlgnik ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, mis annaks võlgnikule aluse jätta majanduskulude eest tasumata.
17.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul rohkem võlgnevusi ei ole. Võlausaldaja põhinõue summas 2550,80 eurot, millele lisanduvad viivised, on sissenõutavaks muutunud ja täitmata. Võlgnikul puudub igasugune vara.
18.Eeltoodu alusel leidis kohus, et on tuvastatud, et võlgnikul on kohustus võlausaldaja ees, mida ta ei suuda täita, mistõttu on tõendamist leidnud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus leidis, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, kuivõrd võlgnikul puudub nii vara kui ka majandustegevus.
19.Võlausaldaja 21.01.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad võlausaldaja menetluskulud 732 eurot, millest 300 eurot on pankrotiavalduse eest tasutud riigilõiv ja 432 eurot õigusabikulu. Võlausaldajale on osutatud õigusabi 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingulise esindaja ajakulu sisaldab materjalidega tutvumist, pankrotiavalduse koostamist ja kohtule esitamist, kohtumääruste vastuvõtmist ja tutvumist, ajutise halduri aruandega tutvumist ja 21.01.2019 kohtuistungil osalemist. 23.09.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja teinud täiendavaid kulusid õigusabile summas 432 eurot. Võlausaldajale on osutatud õigusabi täiendavalt 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingulise esindaja ajakulu sisaldab võlgniku 16.01.2019 määruskaebusega tutvumist ja sellele vastuse koostamist, ringkonnakohtu 12.06.2019 kohtumääruse vastuvõtmist ja sellega tutvumist, 14.06.2019 kohtunõude täitmist, e-kirjavahetust võlausaldaja ja kohtuga ning võlgniku ja ajutise halduri täiendavate seisukohtadega tutvumist.
20.Võlgnik võlausaldaja menetluskulude suurust vaidlustanud ei ole. Kohus, leidis, et esindaja toimingud õigusabi osutamiseks ja vastav ajakulu on arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust vajalik ja põhjendatud. Õigusabi tunnihind on tavapärane ja vastab
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-18-17124 turuhinnale. Võlgnik on vastavalt TsMS § 174 lg 10 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Võlausaldaja õigusabikulu summas 867 eurot tuleb võlgnikult välja mõista. Samuti kuulub väljamõistmisele pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, seega kokku 1167 eurot. Määruskaebus
21.Võlgnik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta pankrot välja kuulutamata.
22.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtumäärus ekslik, vastuoluline ja ebaseaduslik. Tark Ehitus OÜ pankroti kuulutamiseks puudub seaduslik ja faktiline alus.
23.Pankrotiavaldus oli esitatud seoses sellega, et 15.08.2018 esitas võlausaldaja võlgnikule tasumiseks arve nr 15.08.2018 majandamiskulude võlgnevuste, hooldustasude ja viiviste tasumiseks summas 142 462,49 eurot hiljemalt 25.08.2018. Võlgnevuse mitte tasumine ei tähenda automaatselt, et võlgnik on pankrotis.
24.Suuremas osas on maakohus võlgniku vastuväidetega nõustunud. Ainuke nõue, mis võiks olla põhjendatud, on seotud avaldaja võlgnikule esitatud arvetega perioodi 01.06.2017-31.07.2018 eest summas 2 550,80 eurot.
25.Maakohus ei selgitanud võlgnikule, et oma vastuväiteid peab ka pankrotimenetluses tõendama. Kaebaja on seisukohal, et pankrotimenetluse ülesanne ja eesmärk ei vaidluse võlgnevuse üle lahendamine. Kui kohus hakkab pankrotiavalduse läbivaatamisel analüüsima ja hindama tõendeid, siis tegemist ei ole pankroti-, vaid hagimenetlusega. Avaldaja nõue võlgniku vastu ei ole selge ega põhjendatud.
26.Maakohus ei ole kohtumääruses seisukohta avaldanud järgmise kaebaja väite osas: korteriomandid kuuluvad juba ammu teisele isikule (SPC OÜ), kes on valmis ja võimeline vajadusel (kui vastava hagimenetluse käigus tuvastatakse võlgnevuse summa) kustutama võlgnevuse.
27.Kaebaja rõhutab, et maakohus on jätnud tähelepanuta järgmise võlgniku argumendi: võlgnik ei pea üldse korteriühistule nn. hooldustasu tasuda sel põhjusel, et tegelikult need korteriomandid, mis juriidilises mõttes kuuluvad võlgnikule on ainult „paberil“. So. korteriomandid on moodustatud ja kantud kinnistusregistrisse, kuid faktiliselt korterid puuduvad, need ei ole välja ehitatud ja tegemist on tühja pööninguga, kus ei ela ning ei saagi hetkel keegi elada. Sellest tulenebki võlgniku seisukoht, et kuni korterite väljaehitamiseni ei pea ta korteriühistule nn. hooldustasu tasuma, see ei ole vähemalt õiglane.
28.Kohus kuulutas pankroti välja tulenevalt sellest, et on olemas enam-vähem põhjendatud nõue summas 2 550,80 eurot, mis tähendab antud, et ka selle summa üle on olemas vaidlus ja sõltuvalt vaidluse tulemusest on olemas konkreetne isik (praegune korteriomanik SPC OÜ), kes on valmis võla kustutama.
29.Ebaõiglane olukord on seotud ka menetluskulude jaotamisega. Maakohus nõustus suuremas osas võlgnikuga nõude põhjendatuse osas. Isegi kui nõustuda määrusega, siis summast 142 462,49 eurot luges maakohus põhjendatuks 2 550,80 eurot, ehk ainult 1,79%, kuid jättis kõik menetluskulud võlgniku kanda. Antud olukorras pidi kohus jaotama menetluskulud proportsionaalselt: 1,79% on võlgniku osa ja 98,21% avaldaja osa või tuleks jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
30.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks võlausaldajale ja võlgniku pankrotihaldurile.
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-18-17124
31.Võlasaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Võlgniku omandis oli kolm korteriomandit kogupinnaga 182,2 m2, mistõttu tuli võlgnikul tasuda korteriühistule elamu hoolduskuludeks 182,20 eurot igakuiselt. Võlgnik ei ole võlausaldajale ühtegi makset teinud ja teatanud mittemaksmise põhjustest. Pankrotiavalduse läbivaatamisel kohus tuvastas, et võlgnik võlgneb võlausaldajale perioodi 01.06.2017-31.07.2018 majandamiskulusid summas 2 550,80 eurot. Võlausaldaja vastavat arvestust võlgnik vaidlustanud ei ole. Samuti ei ole võlgnik esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, mis annaks võlgnikule aluse jätta majanduskulude eest tasumata. Asjaolu, et võlgniku omandis olevad korteriomandi reaalosad on faktiliselt välja ehitamata ei anna võlgnikule alust korteriomandi kaasomandiosa majandamiskulude eest mitte tasumiseks. KOS § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kolme korteriomandi uueks omanikuks 28.08.2018 kinnistusraamatusse kantud SPC OÜ (registrikood 12199001) ei tasu samuti võlausaldajale majandamiskulusid, mistõttu võlgniku väide nagu oleks uus omanik valmis ja võimeline võlgnevuse tasuma on paljasõnaline, millega kohus ei saanudki arvestada. Kohus on õigesti jaganud menetluskulud. Võlausaldaja menetluskulude suurust, põhjendatust ja vajalikkust on kohus hinnanud ja põhjendanud. Võlausaldaja menetluskulusid võlgnik ka ise vaidlustanud ei ole ja on vastuväidete puudumist 11.02.2019 kohtuistungil kinnitanud. Menetluskulud on pankrotimenetluse kulud, mis pankrotiavalduse rahuldamisel jäävad võlgniku kanda. Kohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust ja pankrotiavalduse läbivaatamisel hagita menetluse uurimispõhimõtteid.
32.Pankrotihaldur leidis, et pankroti väljakuulutamine on olnud põhjendatud. Tuginemine võlausaldaja algsele nõudele ja väited selle ebaselguse osas ei ole kaebuses asjassepuutuvad. Käesolevas menetluses on võlgnik esitanud vastuväiteid, mis on väljatoodud nõude summa osas ilmselgelt põhjendamatud. Võlasumma, mida võlgniku suhtes kohus on pidanud selgeks, on 2550,80 eurot, millele lisanduvad viivised. Ajutisele haldurile antud selgituste kohaselt puudub võlgnikul tegevus ja igasugune vara. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud mingisuguseid andmeid oma maksejõulisuse kohta. Võlgnik avaldas kaebuses, et kuna korteriomandid kuuluvad ammu teisele isikule (võlgniku juhatuse liikmele kuuluv äriühing), on nimetatud kolmas isik valmis ja võimeline vajadusel võlgnevust kustutama. Ometi ei ole ka viidatud kolmas isik pidanud vajalikuks võlgnevust kustutada. Pankrotihaldur jäi seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
33.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
34.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru nõnda, et võlgniku hinnangul on maakohtu poolt pankroti väljakuulutamine ebaseaduslik ainuüksi põhjusel, et võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele tervikuna vastu. Ringkonnakohus võlgniku seisukohaga ei nõustu.
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-18-17124
36.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 tulenevalt jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 6 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks.
37.Riigikohus on sedastanud, et PankrS § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 kohustab kohut kuulutama püsivalt maksejõuetu juriidilise isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja kohus leiab, et nõue ei ole selge. Võlausaldaja nõude olemasolu ja selle ulatus ning selgus ei ole pankroti väljakuulutamise otsustamise staadiumis siiski tähtsusetud. Nimelt tuleb olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või lg 3 tähenduses, kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.06.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-14, p-d 16 ja 18). Hilisemas Riigikohtu praktikas on kõrgem kohus asunud seisukohale, et juhul, kui ringkonnakohus leiab, et võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu, tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata võlausaldaja väidetava nõudeta (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.02.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16, p 17).
38.Eeltoodust tuleneb ringkonnakohtu hinnangul see, et nii nagu ajutise halduri nimetamisel saab kohus ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 tulenevalt nimetamata jätta ainult juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, tuleb kohtul ka pankrotiavalduse läbivaatamisel ja võlgniku maksejõulisuse hindamisel kõrvale jätta ainult see võlausaldaja nõue (või osa sellest), millele võlgnik kohtu hinnangul põhjendatult vastu vaidleb.
39.Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, on TsMS § 475 lg 1 p-st 122 tulenevalt hagita asjad. TsMS § 5 lg-st 3 ja § 477 lg-st 5 tulenevalt kohaldub hagita asjas uurimispõhimõte. TsMS § 477 lg-st 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajal tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsus, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 10 kohaselt peab võlausaldaja põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
40.Eelnevast tulenevalt ei ole maakohtule etteheidetav käesolevas asjas tõendite hindamine, menetlusosaliste ärakuulamine ja võlausaldaja pankrotiavalduses sisalduvate nõuete kontrollimine. Maakohus pidigi seadustest tulenevalt seda tegema, et tuvastada, kas võlausaldaja esitatud avaldus kuulub rahuldamisele või mitte. Tegemist ei ole hagimenetluse läbiviimisega nagu võlgnik ekslikult aru saanud on.
41.Määruskaebuse kohaselt on maakohus täitmata jätnud selgitamiskohustuse vastuväidete tõendamise osas. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnev etteheide
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-18-17124 maakohtule asjakohatu, arvestades, et võlgnik ei ole määruskaebusele mingisuguseid tõendeid lisanud, ringkonnakohtult tõendite esitamiseks tähtaja määramist taotlenud ega kaebuses ka selgitanud, millised on need tõendid, mis maakohtu menetluses kohtu väidetava eksimuse tõttu vastuväidetega seonduvalt esitamata jäid.
42.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnikku esindanud juriidilise kõrgharidusega lepinguline esindaja (I kd, tlk 63-65), kes on ringkonnakohtu hinnangul eelduslikult teadlik nii PankrS § 15 lg 3 p-s 1 kui TsMS §-s 235 sätestatud põhimõtetest. TsMS §-s 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohtu seisukohtade kohaselt ei võta hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751/34, p 14).
43.Võlgnik heidab maakohtule ette ka kahe vastuväite osas seisukoha võtmata jätmist. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole maakohus seda tõepoolest teinud, kuid on kokkuvõtlikult leidnud, et võlgnik ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, mis annaks võlgnikule aluse majanduskulude eest tasumata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud seisukohaga ja leiab, et eelnev eksimus maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks alust ei anna.
44.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt väitis võlgnik 21.01.2019 kohtuistungil, et uus omanik on valmis tasuma võlausaldajale need summad, mis on põhjendatud ja ei ole aegunud (I kd, tlk 111). Samas ei ole asjas esitatud selle kohaseid tõendeid. Vastuses määruskaebusele toob võlausaldaja välja, et uus omanik ei ole võlgniku majandamiskulude võlgnevust tasunud ega tasu ka ise majandamiskulusid. Võlgnik ei ole eelnevale vastu vaielnud. Ringkonnakohtu järelepärimise tulemusena selgus pankrotihalduri 26.05.2020 vastusest see, et nõuete kaitsmisele esitati võlausaldaja nõue tervikuna. Seega on maakohtu seisukoht, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, mis annaks võlgnikule aluse majanduskulude eest tasumata jätmiseks, õige.
45.Põhimõtteliselt samale järeldusele asub ringkonnakohus ka seonduvalt argumendiga, et võlgnik ei pea üldse korteriühistule nn hooldustasu tasuma, kuna korteriomandid on väljaehitamata ning seal ei saa elada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik olnud Harjumaal, Keila linnas, Haapsalu mnt 1 asuva kolme korteriomandi omanik (I kd, tlk 14-16) ning korteriühistu Haapsal põhikirja punktist 4.2.6 (I kd, tlk 129 pöördel) tulenevalt kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Korteriühistu Haapsal 30.03.2016 üldkoosoleku protokolli p 5 kohaselt on alates aprillist 2016 majandamise kulu seniselt 0,50 eurolt ruutmeetri kohta tõstetud 1-le eurole (I kd, tlk 120 pöördel). Arvestades, et asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et korteriühistu liikmed oleksid sõlminud majandamise kulutuste osas muid kokkuleppeid, sh näiteks sellist, mis lubaks üldreeglist kõrvale kalduda juhul, kui korteriomand ei ole sihipärases kasutuses, ka ei ole võlgnik väitnud, et 30.03.2016 üldkoosoleku otsus oleks kehtetuks tunnistatud, ei saanudki maakohus selle võlgniku vastuväitega arvestada. Selline võimalus puudub ka ringkonnakohtul.
46.On õige määruskaebuses avaldatud seisukoht, et võlgnevuse mittetasumine ei tähenda automaatselt, et võlgnik on pankrotis. Samas ei ole maakohtule põhjendamatu pankroti väljakuulutamine ette heidetav, kuna vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus tsiviilasjas esitatud tõendite alusel võlausaldaja pankrotiavaldust menetledes jõudnud
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-18-17124 seaduslikule ja põhjendatud järeldusele, et võlausaldaja nõue summas 2550,80 eurot, millele lisanduvad viivised, on selge ja muutunud sissenõutavaks ning kuna võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt eelnimetatud kohustusi täita ja see suutmatus ei ole ajutine, on võlgnik püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot.
47.Võlgnik ei ole ringkonnakohtu hinnangul võlausaldaja nõudele osas, mida maakohus pidas selgeks ja sissenõutavaks muutunuks, põhjendatult vastu vaielnud, mistõttu sai maakohus selle nõudega võlgniku maksejõuetuse hindamisel arvestada. Maakohus on võlausaldaja nõude selgust ning võlgniku maksevõimet hinnanud õigesti, ületamata diskretsiooni piire ning on esitatud tõendeid hinnates jõudnud põhjendatud järeldusele võlgniku pankroti väljakuulutamise õiguspärasuse osas. Võttes arvesse, et võlausaldaja esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt ei ole võlgnik majanduskuludega seonduvaid arveid kordagi tasunud, ajutine haldur on välja selgitanud võlgnikul igasuguse vara puudumise (I kd tlk 173 pöördel) ning ka võlgnik ise on kinnitanud, et ei ole tegutsev ettevõte, pangakontod ja kassa puuduvad, 2018 aastal majandustegevusega ei ole tegelenud (I kd, tlk 169 pöördel), on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuivõrd ka määruskaebuses ei ole võlgnik välja toonud uusi asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis lubaksid veenduda võlgniku maksevõimelisuses, puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ja esitatud määruskaebuse rahuldamiseks.
48.Maakohtule ei ole ette heidetav ka diskretsiooni piiride ületamine menetluskulude jaotamisel. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist ei ole hagiasjaga, mistõttu ei saanud maakohus lähtuda TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud võimalusest jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagita menetluses reguleerib menetluskulude jaotamist TsMS § 172, mille lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et maakohus võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks rahuldas, on menetluskulud jäetud õigesti võlgniku kanda.
49.Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise osas võlgnik sisulisi vastuväiteid määruskaebuses esitanud ei ole ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka selles osas diskretsiooni piire ületanud, jääb maakohtu määrus muutmata. Menetluskulude jaotus, kindlaks määramine ja edasikaebeõigus
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
51.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks pankrotimenetluses võlausaldajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
52.Võlausaldaja 22.05.2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja võlausaldajale õigusabi järgnevalt: 12.11.2019 võlgniku määruskaebusega tutvumine, analüüs - 1 tund; 13.11.2019 määruskaebusele vastuse projekti koostamine - 2 tundi; 14.11.2019 vastuse lõplik koostamine, kohtule esitamine - 1 tund; 21.11.2019 halduri vastusega tutvumine - 0,5 tundi, kogu aja kulu
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-18-17124 kokku 4,5 tundi. Ühe tunni maksumus on 120 eurot käibemaksuta, millele lisandub käibemaks 20%, so kokku 648 eurot. Võlausaldaja kinnitab, et kulud on kantud käesoleva asja menetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa kantud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
53.Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja taotlus määruskaebusmenetluses kantud menetluskulude kindlaks määramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
54.Võlgnik ei ole võlausaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on võlausaldaja esindaja tunnihind 120 eurot (millele lisandub käibemaks) vaidluse kestust, keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik ja põhjendatud.
55.Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsiks kulunud aeg, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, põhjendatud ainult 0,5 tunni ulatuses. Samuti on määruskaebusele vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud aeg, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, sh asjaolu, et see sisaldab seisukohtade kordusi, põhjendatud ainult 2 tunni ulatuses. Halduri vastusega tutvumisele kulunud aeg on põhjendatud terves 0,5 tunni ulatuses. Eelnevast tulenevalt on võlausaldajale osutatud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ringkonnakohtu hinnangul kokku 3 tundi. Ringkonnakohus määrab võlausaldaja menetluskulud kindlaks summas 432 eurot (3 h x 120 eurot + käibemaks 20%). Võlausaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb seega rahuldamata summas 216 eurot.
56.Võlausaldaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude tema kasuks väljamõistmist. Pankrotimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamist reguleerivad TsMS-i sätete suhtes pankrotiseaduses sätestatud erinormid. Menetluskulude hüvitamine toimub sõltuvalt pankrotivara suurusest pankrotiseaduse sätete alusel pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi ning seda on pädev tegema haldur (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.04.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13, p 12).
57.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
58.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt PankrS §-st 32 ja TsMS §-st 178.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik