Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ei ole esitatud. Hageja on seisukohal, et kostja on käitunud õigusvastaselt ja see tekitab hagejale pöördumatut kahju. Hagejal ei ole üheski teises krediidiasutuses pangakontot. Hageja on AS-SEB Pank pikaajaline klient. Hageja põhitegevusala on erinevate kaupade hulgimüük, kuid selles valdkonnas ei ole edu olnud, mistõttu ei ole esinenud müügitulu. Hageja on varasemalt väljastanud laene erinevatele äriühingutele ja laenusaajatel on kohustus laenud tagastada. Sellega seoses peab olema hagejal vältimatult pangakonto, millele saaksid laekuda vastavad tagasimaksed. Kui hagejal ei ole võimalik pangakontot kasutada, siis katkeb hageja äritegevus. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud ei lõppe, sest kostjal ei ole õigust lepingut 11.02.2025 erakorraliselt üles öelda. Hageja palub tuvastada, et lepingu erakorralise ülesütlemise teade on toimetu ja see, et too kaasa lepingute (arvelduskonto, internetipanga lepingu) lõppemist. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Ärisuhte lõpetamine oli õiguspärane. Kostjal tekkis ärisuhte analüüsi tulemusel kohustus hagejaga sõlmitud lepingud erakorraliselt üles öelda. Hageja palub oma 06.02.2025 esitatud hagiavalduses p 3 kohtul tuvastada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud „ei lõppe 11.02.2025.a AS SEB Pank poolt erakorralise ülesütlemise alusel“. Hageja ei ole taotlenud lepingute kehtivuse tuvastamist ega ka selle tuvastamist, et lepingud ei ole 05.02.2025 tehtud ülesütlemisavalduse alusel ülesütlemisega lõppenud. Hageja taotleb oma 06.02.2025 hagiavalduses sisuliselt seda, et kohus tuvastaks etteulatuvalt, et lepingud ei lõppe tulevikus (s.o 11.02.2025) aset leidva ülesütlemise tulemusel. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Kuivõrd käesolevaks hetkeks (01.04.2025) on lepingud ülesütlemise tulemusel 11.02.2025 lõppenud, ei ole kohtul võimalik tuvastada, et lepingud ei lõppe 11.02.2025, sest see sündmus on juba aset leidnud. Hagiavalduses esitatud nõuet ei ole kohtul õiguslikult võimalik rahuldada, hageja nõuab võimatut. Perspektiivitu hagiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Kostja taotleb mh. menetlusökonoomilistel kaalutlustel hagiavalduse läbi vaatamata jätmist. Kostja taotleb menetluse jätkumisel menetluse kinniseks kuulutamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduse resolutsiooni punkt 3 kohaselt palub hageja: „Rahuldada Dairy Trading House OÜ hagiavaldus ja tuvastada, et AS SEB Pank ja Dairy Trading House OÜ vahel sõlmitud arvelduskonto leping ja Ärikliendi internetipanga leping ei lõppe 11.02.2025.a AS SEB Pank poolt erakorralise ülesütlemise alusel.“. Hageja tõi 21.04.2025.a menetlusdokumendis välja, et hagi punktis 14 on hageja defineerinud oma selge nõude, mille tuvastamist ta kohtult soovib – hageja soovib kohtumenetluse raames, et kohus tuvastaks, et kostjal ei olnud seaduslikku alust arvelduskonto lepingut ja internetipanga lepingut 11.02.2025 erakorraliselt üldtingimuste punkt 118.3 alusel ülesse öelda, et selline ülesütlemine on toimetu st lepingud kehtivad. Samuti leiab hageja, et kohtuasi lahendatakse kohtuotsuse resolutsiooniga, mitte hagiavalduse resolutsiooni alusel. Kohus selgitab, et kohtulahendi resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest (vt Riigikohtu lahend 2-16708 p 20). Seega puudub kohtul ka õigus hagimenetluses hageja taotletut omaalgatuslikult muuta ning kohus lähtub hagimenetluses kohtule esitatust st. kohtule esitatud hagiavalduse resolutsioonist. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud nõue täidetav, kuivõrd kostja ütles lepingud 11.02.2025.a erakorraliselt üles. Lepingute vahepealse lõppemise tõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, et lepingud ei lõppe 11.02.2025 nagu nõuab hageja, sest see sündmus on juba aset

leidnud. Hagiavalduses esitatud nõuet ei ole kohtul õiguslikult võimalik rahuldada. Hageja ei ole esitanud nõuet lepingute kehtivuse tuvastamiseks ega ka nõuet selle tuvastamiseks, et lepingud ei ole 05.02.2025 tehtud ülesütlemisavalduse alusel ülesütlemisega lõppenud. Hageja 21.04.2025 seisukohast nähtub, et hageja on seisukohal, et ta ei pea oma nõuet ümber formuleerima, seega ei ole põhjendatud talle selleks ka eraldi tähtaega anda. Perspektiivitu hagiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Eeltoodust tuleneval jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel Dairy Trading House OÜ hagi AS SEB Pank vastu lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse toimetuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja esitas taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks TsMS § 38 lg 1 p 6 alusel. Kuivõrd kohus jätab käesoleva menetluse läbi vaatamata, puudub vajadus nimetatud taotluse lahendamiseks. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.