Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kuu möödumisel pankroti väljakuulutamisest. Tunnistada käesolev määrus viivitamata täidetavaks. Saata määrus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile ning ajutise halduri tasu väljamaksmise osas pärast määruse jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu kindlaksmääramine

Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Määrata Kristi Prii ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot), millest xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa xxxxxxxxxxx eurot (millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX SEB Pank), mille kaudu haldur tegutseb.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.

Sisulised asjaolud 23.09.2019 esitas Kristi Prii pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohutustest vabastamise avalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on Kristi Prii muutunud maksejõuetuks ja ta ei suuda täita oma kohustusi pikema ajaperioodi jooksul. Maksejõuetuse selgituste kohaselt töötab võlgnik 2016 alates Xxxxxxxxxxx-s ja tema sissetulek on ca xxxxxxxxxxx eurot kuus. Lisaks saab võlgnik lapsetoetust xxxxxxxxxxx eurot kuus ja lapse isalt elatist lapse ülalpidamiseks xxxxxxxxxxx eurot kuus. Võlgnik on lahutatud ja tal on xxxxxxxxxxx. Võlgnik elab xxxxxxxxxxx. Läbimõtlematult võetud laenukohustuste tõttu on võlgnik jõudnud olukorda, kus ta ei suuda oma kohustusi täita. Võlgnik puudub vara, mille arvelt oleks võimalik

2-19-14724 kohustusi täita. Võlausaldajad ei ole nõus kohustusi ajatama. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu alates 2019 algusest. Laene refinantseerida ei ole võimalik, kuna tal on maksehäired. 30.09.2019 võttis kohus avalduse menetlusse ja määras avaldaja ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. 07.10.2019 esitas ajutine haldur kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt summas 32 919,37 eurot. Võlgnikule vara ei kuulu, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Võlgniku pangakontol on 982,74 eurot, kuid hetkel ei ole teada, kas tegemist on arestitava summaga. Võlgniku töötasu on ca xxxxxxxxxxx eurot kuus neto. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks juba 2018 keskel ja hilisemate laenude võtmine vaid süvendas maksejõuetust. Aruande esitamise seisuga ei olnud haldur tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses olevat vara. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS tähenduses. Ajutise halduri tööperioodil ei tuvastatud võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo toimepanemist. 08.10.2019 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise pankrotihalduri aruandes välja toodud võlgnevuste suurusega. Võlgnik selgitas, et ajutise halduri aruandes näidatud pangakonto suurus on eelmise kuu töötasu, mida võlgnik kasutab enda igapäeva kulude katteks. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks järelemõtlematult võetud laenude tõttu, mida võlgnik maksta ei suuda. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada Kristi Prii pankrot. Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 32 919,37 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt kohustusi täita. Võlgniku igakuine sissetulek on võlgnevuste likvideerimiseks ebapiisav. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikul pole vahendeid, et tasuda ka ajutise halduri tasu ja kulusid. Võlgnik on esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus. Esitatud asjaoludel ei näe kohus pankroti välja kuulutamata jätmiseks alust tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku suutmatus täita oma kohustusi vara ja piisava sissetuleku puudumise tõttu. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 sätetele. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele.

2-19-14724

Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud 13 tundi, mille eest xxxxxxxxxxx tunnitasu (maksimummäär 96 eurot) puhul on tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ja PankrS § 23 lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks PankrS § 171 lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.