lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-4836/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-4836/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1944
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2021-10-26
Kinnituskiri
Riigi IT Keskus · Väljaminev kiri · 2025-12-16
Saldoteatis
Riigi IT Keskus · Sissetulev kiri · 2025-01-12
Kaebus
Prokuratuur · Sissetulev kiri · 2026-05-12
Kaebus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-07-01
Päring
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-07-12

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 401 lg 1KrediidivahenduslepingTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 165 lg 3Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Citadele banka Eesti filiaal11971924(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

8.10.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-4836

Tsiviilasi

AS Citadele banka hagi W M OÜ ja I H vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

426 755,76 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu (registrikood 11971924), volitatud esindaja Eveli Kaunispaik Kostja 1 W M OÜ (registrikood xxxx) Kostja 2 I H (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.09.2019

RESOLUTSIOON

1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista W M OÜ-lt ja I H solidaarselt AS Citadele banka Eesti filiaali kasuks põhivõlgnevus 147 336,18 eurot ja seisuga 25.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 199 861,45 eurot, kokku 347 197,63 eurot.
3.Välja mõista W M OÜ-lt ja I H solidaarselt AS Citadele banka kasuks viivis 54% aastas põhivõla 147 336,18 eurot tasumata osalt alates 26.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-ides 2 ja 3 I H välja mõistetud summad kokku ei tohi olla rohkem kui 270 000 eurot. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
VÕS § 65 lg 1Solidaarvõlgnikud
5.
Jätta menetluskulud solidaarselt W M OÜ ja I H kanda.
6.Välja mõista W M OÜ-lt ja I H solidaarselt AS Citadele banka kasuks menetluskulud summas 3 400 eurot.
7.Kohustada kostjaid W M OÜ-d ja I H solidaarselt tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 400 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 21.10.2015 arvelduskrediidi lepingu nr xxxx (edaspidi arvelduskrediidileping) arvelduskrediidi limiidiga 150 000 eurot. Hageja ja kostja 1 sõlmisid arvelduskrediidi lepingu lisa 1, millega suurendati arvelduskrediidi limiiti 200 000 euroni ning tagatisena lepiti kokku ühishüpoteegi seadmises korteriomanditele xxxx ja xxxx summas 70 200 eurot, kommertspandiseadmises vallasvarale summas 50 000 eurot ning kostja 2 isiklikus käenduses. 22.06.2016 sõlmisid hageja ja kostja 1 arvelduskrediidi lepingu lisa 2, millega suurendati arvelduskrediidi limiiti 270 000 euroni ning pikendati arvelduskrediidi tagastamise tähtaega 12.06.2017. Lisaks lepiti kokku ühishüpoteegi seadmises korteriomandile Xxxx (sh eluruum koos mitteeluruumidega) ja korteriomanditele Xxxx ja Xxxx summas 130 000 eurot, kommertspandi seadmises vallasvarale summas 70 000 eurot ning kostja 2 isiklikus käenduses arvelduskrediidi limiidi ulatuses. 08.06.2017 sõlmisid hageja ja kostja 1 arvelduskrediidi lepingu lisa 3, millega pikendati arvelduskrediidi tagastamise tähtaega 12.07.2017. Leping lõppes 12.07.2017. 22.06.2016 on hageja ja kostja 2 sõlminud arvelduskrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx, mille punkti 2.1 kohaselt kohustub kostja 2, mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku kuni 270 000 eurot.
2.Hageja edastas 10.10.2017 kostjale 1 nõude lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks tähtajaga 24.10.2017. Seisuga 10.10.2017 oli nõue 302 702,14 eurot, millest 265 822,16 eurot põhinõue, 659,37 eurot tasumata intress, 36 220,61 eurot viivis. 10.10.2017 edastas hageja kostjale 2 kui käendajale nõude käendatava kohustuse täitmiseks tähtajaga 24.10.2017. Nõuet ei täidetud, mistõttu hageja algatas 30.10.2017 täitemenetluse hüpoteekide realiseerimiseks. Lepingu lõpetamisel oli põhivõla jääk 265 822,16 eurot. Täitemenetluse algatamise järgselt laekus 118 491,10 eurot. Põhivõla jäägiks jäi 147 331,06 eurot, millele oli lisandunud tasumata konto hooldustasu 4,48 kuud (7x0,64), mille tasumise sätestab hinnakiri. Seega tasumata põhiosaks kokku jäi 147 336,18 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis 25.02.2019 seisuga on 199 861,45 eurot ning alates 26.02.2019 lisandub tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt 147 336 eurot viivisemääraga 54 % aastas so 221 eurot päevas. Nõude tasumata jäägi osas summas 347 860,84 eurot (147 336 eurot põhinõue ja 199 861,45 eurot viivis seisuga 25.02.2019) esitas hageja 27.02.2019 kostjale 1 nõude lepingust tulenevate kõigi varasliste kohustuste täitmiseks ja kostjale 2 kui käendajale nõude käendatava kohustuse täitmiseks tähtajaga 13.03.2019.
3.Hageja palub kohtul välja mõista solidaarselt kostjatelt, kuid kostjalt 2 mitte rohkem kui 270 000 eurot, hageja kasuks põhivõlg 147 336,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 25.02.2019 seisuga 199 861,45 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 26.02.2019 54% aastas põhivõlalt 147 336,18 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt hageja kasuks hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 3400 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

4.Kostjad hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Samuti ei ilmunud kostjad 25.09.2019 määratud kohtuistungile.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Hageja on esitanud nõude kostjate vastu hageja ja kostja 1 vahel 21.10.2015 sõlmitud arvelduskrediidilepingust ja selle lisadest 1 ja 2 ning hageja ja kostja 2 vahel 22.06.2016 sõlmitud käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Krediidilepinguga kohustub üks isik andma teise isiku käsutusse rahasumma ning teine isik kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
8.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja andis kostjale 1 käsutamiseks arvelduskrediiti. Kostja 1 pidi kokkulepitud tähtajaks, so 12.07.2017 raha tagastama ja raha kasutamise ajal tasuma intressi. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 21.10.2015 arvelduskrediidi lepingu nr XXXX arvelduskrediidi limiidiga 150 000 eurot (tl 6-9). Lepingu põhitingimuste punkti 10 kohaselt oli arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäev 21.10.2016. Hageja ja kostja 1 sõlmisid arvelduskrediidi lepingu lisa 1, millega suurendati arvelduskrediidi limiiti 200 000 euroni ning lepiti tagatisena kokku ühishüpoteegi seadmises korteriomanditele Xxxx ja Xxxx summas 70 200 eurot, kommertspandiseadmises vallasvarale summas 50 000 eurot ning kostja 2 isiklikus käenduses arvelduskrediidi limiiidi ulatuses (tl 10 ja 10 pöördel). 22.06.2016 sõlmisid hageja ja kostja 1 arvelduskrediidi lepingu lisa 2, millega suurendati arvelduskrediidi limiiti 270 000 euroni ning pikendati arvelduskrediidi tagastamise tähtaega 12.06.2017 (tl 11 ja 11 pöördel). Nimetatud lisaga 2 lepiti kokku ka ühishüpoteegi seadmises korteriomandile Xxxx (sh eluruum koos mitteeluruumidega) ja korteriomanditele Xxxx ja Xxxx summas 130 000 eurot, kommertspandi seadmises vallasvarale summas 70 000 eurot ning kostja 2 isiklikus käenduses arvelduskrediidi limiidi ulatuses. 08.06.2017 sõlmisid hageja ja kostja 1 arvelduskrediidi lepingu lisa 3, millega pikendati arvelduskrediidi tagastamise tähtaega 12.07.2017 (tl 12). Leping lõppes 12.07.2017. Hageja ja kostja 2 sõlmisid 22.06.2016 käenduslepingu nr XXXX, mille p 2.1 kohaselt vastutab kostja 2 solidaarselt võlgnikuga ja kohustub tasuma võlausaldajale võlgnevuse kokku kuni 270 000 eurot (tl 24). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
9.VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
10.Tõendamist on leidnud, et hageja edastas 10.10.2017 kostjale 1 nõude lepingust tulenevate

kõigi varaliste kohustuste täitmiseks tähtajaga 24.10.2017 kogusummas 302 702,14 eurot, millest 265 822,16 eurot on põhinõue, 659,37 eurot tasumata intress, 36 220,61 eurot viivis (tl 14). 10.10.2017 edastas hageja kostjale 2 kui käendajale nõude käendatava kohustuse täitmiseks tähtajaga 24.10.2017 (tl 14 pöördel). Kostjad hageja nõuet määratud tähtajaks ei täitnud, mistõttu hageja algatas 30.10.2017 täitemenetluse hüpoteekide realiseerimiseks. Nõude rahuldamiseks läbiviidud täitemenetluses laekus vara müügist 118 491,10 eurot, mis ei katnud hageja nõuet kostjate vastu. Põhivõla jääk on 147 331,06 eurot, millele lisandub hinnakirja alusel konto hooldustasu 4,48 eurot (tl 18-23 pöördel). Hageja edastas 27.02.2109 kostjatele nõude lepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmiseks (tl 15 ja 15 pöördel). Hageja nõue kostja 1 vastu seisuga 26.02.2109 on 347 860,84 eurot, millest 147 336,18 eurot on tagastamata krediit ja 199 861,45 eurot viivis. Kostjad hageja nõuet määratud tähtajaks ei täitnud.

11.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja ja kostja 1 vahel oli leping, kostja 1 on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kohustus on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on lepingust, selle lisadest ja käenduslepingust tulenevalt õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. Kohus rahuldab põhinõude kogu ulatuses, s.o 147 336,18 eurot.
12.Hageja on esitanud kostjate vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodil 1.07.2017 kuni 25.02.2019 viivituses oldud 598 päeva eest summas 199 861,45 eurot viivisemääraga 54% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis 54% aastas tasumata põhivõlgnevuselt 147 336 eurot alates 26.02.2019 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostjad viivise perioodi ja summat ei vaidlusta. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
13.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 147 336,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 25.02.2019 199 861,45 eurot, kokku 347 197,63 eurot ja viivise 54% aastas põhivõla 147 336,18 eurot tasumata osalt alates 26.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt 2 välja mõistetud summad kokku ei tohi olla rohkem kui 270 000 eurot.

MENETLUSKULUD

14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
15.Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud riigilõivust 3 400 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 3 400 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 3 400 eurot.
16.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

17.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja