Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

-

-

Tuvastada OÜ MK Holding 29.05.2017 ainuosaniku otsuse, millega otsustati äriühingule uue juhatuse valimine ja senise juhatuse liikme YY tagasikutsumine, tühisus. Tuvastada XX ja Kollaps OÜ vahelise 05.06.2017 OÜ MK Holding osa, nimiväärtusega 1252 eurot, võõrandamistehingu tühisus. Kohustada Kollaps OÜ-d andma tema nimel olev osa OÜ-s MK Holding, nimiväärtusega 1252 eurot, mis moodustab 49% OÜ MK Holding osakapitalist, üle XX-le. Kohustada Kollaps OÜ-d andma nõusolek asjaomaste muudatuskannete tegemiseks OÜ MK Holding osanike nimekirjas ja äriregistris ning asendada vastav nõusolek kohtuotsusega. Tuvastada XX ja Navitrum OÜ vahelise 09.06.2017 OÜ MK Holding osa, nimiväärtusega 1304 eurot, võõrandamistehingu tühisus. Kohustada Navitrum OÜ-d andma tema nimel olev OÜ MK Holding osa, nimiväärtusega 1252 eurot, mis moodustab 51% OÜ MK Holding osakapitalist, üle XX-le ja kohustada Navitrum OÜ-d andma nõusolek asjaomaste muudatuskannete tegemiseks OÜ MK Holding osanike nimekirjas ja äriregistris ning asendada vastav nõusolek kohtuotsusega. Kohustada XX-lt andma XX ja Kollaps OÜ vahelise 05.06.2017 OÜ MK Holding osa, nimiväärtusega 1252 eurot ning XX ja Navitrum OÜ vahelise 09.06.2017 OÜ MK Holding osa, nimiväärtusega 1304 eurot, võõrandamistehingute tühisuse tuvastamise ja tühiste tehingute alusel saadu XX-le tagasitäitmise/üleandmise järel nõusolek kanda YY (XX nimel olevate OÜ MK Holding osade, nimiväärtustega 1252 ja 1304 eurot, mis kokku moodustavad 100% OÜ MK Holding osakapitalist, ühisomanikuna OÜ MK Holding osanike nimekirja ning asendada XX nõusolek YY OÜ MK Holding osanike nimekirja

2(11)

-

-

ühisomanikuna kandmiseks kohtuotsusega ning saata otsus täitmiseks OÜ MK Holding osanike nimekirja pidajale (Eesti väärtpaberite registri pidajale, Nasdaq CSD Eesti filiaalile). Alternatiivselt, juhul kui kohus ei rahulda eelnimetatud haginõuet kostja II suhtes, jagada XX nimel olevad OÜ MK Holding osad, nimiväärtustega 1304 eurot ning 1252 eurot, mis kokku moodustavad 100% OÜ MK Holding osakapitalist, nende osade Kollaps OÜ ning Navitrum OÜ poolt XX-le tagasitäitmise (osade üleandmise) järgselt XX ja YY vahel selliselt, et YY ainuomandisse jääb OÜ MK Holding osa, mis moodustab kokku 60% OÜ MK Holding osakapitalist (nimiväärtusega 1534 eurot) ning XX ainuomandisse jääb OÜ MK Holding osa, mis moodustab kokku 40% OÜ MK Holding osakapitalist (nimiväärtusega 1022 eurot) ning saata määrus täitmiseks OÜ MK Holding osanike nimekirja pidajale (Eesti väärtpaberite registri pidajale, Nasdaq CSD Eesti filiaalile). Alternatiivselt, määrata, et OÜ MK Holding osad, nimiväärtustega 1304 eurot ja 1252 eurot, müüakse avalikul enampakkumisel või kohtu poolt vajalikuks peetud muul viisil ning enampakkumise tulemist (rahast) jätta 60% YY ainuomandisse ning 40% XX ainuomandisse.

Hagiavalduse kohaselt algas hageja ja kostja II vabaabieluline kooselu aprillis 2002. a. 31.08.1998 asutati Jägala Energy OÜ, mille asutajateks oli kostja II (osa nimiväärtusega 4000 krooni ehk 40% tolleaegsest osakapitalist) ning WW (osa nimiväärtusega 6000 krooni ehk 60% tolleaegsest osakapitalist). 12.08.2003 kandis hageja kostjale II 24 000 krooni makseselgitusega „XX Jägala energy OÜ osaluse ostuks“. 03.02.2004 omandas kostja II WW-lt viimasele kuuluva Jägala Energy OÜ osa, nimiväärtusega 24 000 krooni, mis moodustas tol ajal 60% Jägala Energy OÜ osakapitalist. Lepingu p 2.1 kohaselt oli tehingu ostuhind 24 000 krooni. 13.12.2005 asutas kostja II OÜ MK Holding (kostja I). Kostja I juhatuse liikmeks alates kostja I asutamisest on olnud hageja kuni 29.05.2017. a. 19.12.2005 müüs kostja II tema nimel oleva Jägala Energy OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni, mis moodustas 100% tolleaegsest Jägala Energy OÜ osakapitalist, kostjale I. Müügilepingu p 3.1 kohaselt oli osa müügihind 40 000 krooni (ehk osa nimiväärtus). Alates 31.10.2007 toimunud Jägala Energy OÜ osakapitali suurendamisest, osa jagamisest ning osa võõrandamisest on Jägala Energy OÜ-s kaks osanikku: kostja II (tänase osa nimiväärtusega 34 128 eurot, mis moodustab 60% Jägala Energy OÜ osakapitalist) ning teised osanikud, kellele kuuluv osa moodustab 40% Jägala Energy OÜ osakapitalist. Alates 28.10.2013 on Jägala Energy OÜ teiseks osanikuks Jägala Hüdro OÜ (osa nimiväärtus 22 752 eurot ehk 40% Jägala Energy OÜ osakapitalist). Hageja ja kostja II abiellusid 24.07.2008. Hageja ja kostja II abielulised suhted halvenesid 2016. aasta lõpus, tänaseks elavad hageja ja kostja II lahus. Hageja viibis ajavahemikul 27.05.2017 - 30.05.2017 tööalasel välislähetusel Austria Vabariigis. Kui hageja viibis välismaal, vormistas kostja II 29.05.2017 kostja I ainuosaniku otsuse, millega nimetas tähtajatult osaühingu juhatajaks OO ning kutsus hageja tagasi kostja I juhatuse liikme kohalt. Samal kuupäeval esitas uus kostja I juhatuse liige äriregistrile ka kandeavalduse asjaomaste kannete tegemiseks äriregistris. Kandeavalduses sisaldus mh taotlus kustutada registrist senise juhatuse liikme ehk hageja kontaktandmed. Hageja sai vastava kandeavalduse esitamisest juhuslikult teada tänu äriregistri automaatsele infosüsteemile. Hageja esitas 30.05.2017 äriregistrile märgukirja, milles palus registril 29.05.2017 kandeavalduses taotletud kannete tegemisest keelduda põhjusel, et kostja I näol on tegemist faktiliselt hageja ja kostja II ühises omandis oleva seltsinguvaraga VÕS § 589 lg 1 tähenduses ning kostja II ei ole hagejat tema juhatusest tagasikutsumisest informeerinud (ega võimaldanud

3(11)

hagejal osaleda otsuse hääletamisel). Äriregister rahuldas kostja II 29.05.2017 kandeavalduse ning kandis OO seisuga 01.06.2017 registrisse uue kostja II juhatuse liikmena. Äriregistrist nähtuvalt on 05.06.2017 seisuga seni 100% kostja II nimel olev osa kostjas I jagatud kaheks ning osa nimiväärtusega 1252 eurot (mis moodustab 49% kostja I osakapitalist) uue osanikuna on registrisse kantud Kollaps OÜ (kostja III). Kostja III on asutatud 02.06.2017 ehk paar päeva enne osaluse omandamist kostjas I. Kostja III asutajaks on kostja II isa NN (juhatuse liikmeks on aga kostja II). Äriregistrist nähtuvalt on 06.06.2017 esitatud kostja I suhtes järjekordne kandeavaldus, mis on registri infosüsteemi andmetel „vastuvõetud“ staadiumis. Hageja leiab, et kostja II on õigusvastaselt teinud kostja II formaalse ainuosanikuna otsuse hageja kostja II juhatusest tagasi kutsumiseks ning hilisemalt asunud äriühingu osalusi jagama ning võõrandama. Kõik eeltoodu viitab üheselt sellele, et kostja II sooviks on nimetatud sammude kaudu teha hagejal võimatuks kostja I juhtimises osalemine ning välistada hagejal tema varaliste nõuete maksmapanek kostja II suhtes. Kostja II käitumisest on näha, et ta teeb kõik, et teha hagejal oma õiguste makspanek võimatuks. Hageja leiab, et tegemist on seadusest tulenevat keeldu rikkuva tehinguga või alternatiivselt heade kommete vastase tehinguga, s.o tühise tehinguga. Hageja esitas 12.06.2017 hagi täpsustuse, milles tõi välja, et kostja II on kohtumenetluse kestel võõrandanud oma nimel olnud osa kostjas I (nimiväärtusega 1304 eurot) Navitrum OÜ-le (kostja IV), mistõttu esitab hageja nõuded ka kostja IV vastu. Kostja vastus

4(11)

tagantjärgi ühist tahet varaesemete suhtes, mille kostja II on omandatud enne abiellumist. Hageja vastupidised väited on ebaõiged. Asjaolu, et hageja ja kostja II abiellusid 24.07.2008, s.o aastaid pärast kostja II poolt enda isikliku äritegevuse raames osaühingute osade omandamist, ei tähenda, et kostja II lahusvaraks olnud ning kostja II ainuomandis olnud äriühingud peaksid hakkama kuuluma või oleksid kuulunud hagejale või hagejal tekiks nendele õigus. Poolte ühiseks tahteks ja kokkuleppeks ei ole olnud Jägala Energy OÜ-s ainuosaniku positsiooni saavutamine ja seeläbi ühisele majapidamisele tulu teenimine. Kostja II asutas Jägala Energy OÜ juba 1998. aastal koos WW-ga. Seega oli kostja II Jägala Energy OÜ 40% osanik juba aastaid enne seda, kui üldse algas kostja II ja hageja abielueelne kooselu. Kostja II omandas Jägala Energy OÜ-s ainuosaluse (s.o. 60% osaluse WW-lt) isiklikult enda nimel, enda huvides ning sellel ei ole puutumust hagejaga ega hilisema pereeluga. Jägala Energy OÜ 100% osalus oli kostja II ainuomandis, kuni selle võõrandamiseni kostjale I, mille järel oli kostja II 100 % kostja I ainuosanik. Asjaolu, et hageja kandis 12.08.2003 kostjale II raha summas 24 000 krooni ehk 1533 eurot makseselgitusega „XX Jägala energy OÜ osaluse ostuks“, ei tähenda ega tõenda, et hageja oleks selliselt panustanud seltsingusse või seltsingulaadsesse suhtesse või et OÜ Jägala Energy 60% osalus oleks omandatud hageja ja kostja II ühistel eesmärkidel. Kõnealuse summa ülekandmine kostjale II ei muuda kostja I osa ühisvaraks. Samuti ei tekita 1533 euro ülekandmine notariaalselt tõestatud vormis seltsingulepingut. 24 000 krooni ülekande puhul oli tegemist laenuga, mille kostja II on hagejale tervikuna tagasi maksnud koos intressidega 2006. aastal. Laenu andmist on hageja sõnaselgelt tunnistanud. Kuigi hageja laenas kostjale raha seonduvalt OÜ Jägala Energy osaga, ei kasutanud kostja II hagejalt 12.08.2003 saadud raha Jägala Energy OÜ osa omandamiseks, vaid kasutas seda muude jooksvate kulude katteks. Kostja II omandas OÜ Jägala Energy 60% osaluse alles 03.02.2004. Kostjatele jääb selgusetuks, kuidas saab kostja II poolt Jägala Energy OÜ osa võõrandamisel kostjale I, muutuda kostja I osa seltsinguvaraks. Maakohtu otsuse põhjendused

5(11)

ühisomanik), ei saa vaidlustada äriühingu osanike otsuseid. Maakohus selgitas täiendavalt, et kui kostja I osa oli kostja II ainuomandis, siis võis kostja II nimetatud osa vabalt hallata, kasutada ja käsutada. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lepingupooleks mitteolev isik ei saa tugineda tehingu tühisusele (vt RKTKo nr 3-2-1-140-07, 3-2-1-80-05). Riigikohus on jaatanud vaheotsuse tegemist ka muude õigusküsimuste kohta, mis asja läbivaatamisel tekivad. Riigikohus on pidanud põhjendatuks vaheotsuse tegemist hagi käigus tekkivate eeldusküsimuste suhtes. Üheks eeldusküsimuseks, mille puhul on Riigikohus jaatanud vaheotsuse tegemise põhjendatust, on küsimus sellest, kas vaidlusalune vara, mille osas toimub jagamine, kuulub abikaasade ühisvara hulka (RKTKo nr 3-2-1-10-08). Käesoleval juhul on tegemist sarnase olukorraga, kuna vaidluse objektiks on hageja võimalikud õigused esemele ning selle jagamise tulemile ning nende küsimuste eeldusküsimusena tuleb lahendada eelkõige küsimus eseme ühisomandist. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et vaheotsuse tegemisega võib ära hoida täiendavad menetluskulud. Hageja on oma menetlusdokumentides leidnud, et tema ning kostja II abieluvälisele kooselule (perioodil aprill 2001 - 24.07.2008) ja selle kestel omandatud varale saab kohaldada seltsingulepingu sätteid, m.h on hageja märkinud, et kostja I ja/või OÜ Jägala Energy osa kuulus seltsinguvara hulka. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 583 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga võib seltsingu juhtimise õiguse anda ühele või mitmele seltsinglasele. Sel juhul ei osale teised seltsinglased seltsingu juhtimises. Kui juhtimine on antud mitmele seltsinglasele, juhivad nad seltsingut ühiselt ning iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi juhtima õigustatud seltsinglaste nõusolek. Seltsing ei kujuta endast juriidilist isikut, vaid seltsinguna käsitletakse isikute teatud eraõigusliku lepingulise seotuse vormi. Seltsinguleping on oma olemuselt kestvusleping, mille kehtimine ei ole seotud kindla tähtajaga, kui seltsinglased ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS-i seltsingut reguleerivad sätted seltsingulepingule kohustuslikku vormi ei sätesta. Samas on seltsingulepingu vorm kohtu hinnangul oluline juhul, kui seltsingulepingu esemeks oleva eesmärgi saavutamiseks nõutakse konkreetset lepingu vormi. Seega seltsinguleping, mille eesmärgiks on konkreetse varaeseme omandamine seltsinglaste ühisomandisse, peab olema notariaalselt tõestatud (RKTKo nr 2-14-61664 p 15). Hageja on väitnud, et seltsingu eesmärgiks oli Jägala Energy OÜ osa enamusosaluse omandamine ja seejärel kostja I osa omandamine seltsingu varasse (kd I tl 4-5 p. 27-29). ÄS § 149 lg 4 kohaselt osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 33 lg 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled kirjalikku seltsingulepingut sõlminud. Hageja on 21.11.2018 menetlusdokumendi punktis 12 kinnitanud, et poolte vahel puudub notariaalselt vormistatud kokkulepe hageja ja kostja II vahel OÜ Jägala Energy ja/või kostja I osaluste osas. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud seltsinguleping, mis puudutab äriühingu osade võõrandamist ja omandamist pidi olema notariaalselt tõestatud vormis. Kohustusliku vormi puudumisel on seltsinguleping tühine. Käesoleval juhul puudub notariaalne leping nii kostja I osa suhtes kui ka OÜ Jägala Energy osa suhtes. Samuti ei ole hageja tõendanud, et Jägala Energy OÜ-s ainuosaniku positsiooni saavutamine ja seeläbi ühisele majapidamisele tulu teenimine oli poolte ühiseks tahteks ning kokkuleppeks. Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel puudub kehtiv

6(11)

seltsinguleping, millest tulenevalt oleks kostja I ja/või OÜ Jägala Energy osa hageja ja kostja II ühisomandis. Hageja on viidanud ka vaikivale seltsingule. VÕS § 610 lg 1 kohaselt vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist. Vaikiva seltsingu lepingule kohaldatakse seltsingulepingu sätteid, kui ei ole sätestatud teisiti. Vaikiva seltsingu regulatsiooni eesmärgiks on fikseerida selline olukord, kus üks isik osaleb teisele isikule kuuluvas ettevõttes, ilma et ta oleks vastava ettevõtte osanik või aktsionär. Vaikiva seltsingu lepingu poolteks on ettevõtja ja vaikiv seltsinglane. Vaikiva seltsingu leping ei taga vaikivale seltsinglasele õigust osaleda ettevõtte juhtimises, vaid üksnes kasumi jaotamises. Juriidiliseks isikuks olevate ettevõtte pidajate puhul on reeglina võimalik pooltel valida, kas ettevõtte majandamises osaleda soovivale isikule antakse liikmeõigused (nt osalus osaühingus) või sõlmitakse temaga vaikiva seltsingu leping. Liikmeõiguste andmisel isikule ei ole reeglina võimalik välistada tema osalemist ettevõtte juhtimises. Liikmeõigustega kaasneb reeglina ka otsustusõigus ettevõtte tegevuse üle, vaikiva seltsingu lepingust sellist õigust vaikivale seltsinglasele ei tulene, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ettevõtte juhtimisena ei ole õiguskirjanduse kohaselt käsitletav ettevõtte tegevuse eesmärgi muutmine, ettevõtte võõrandamine, rendile andmine ega ka ettevõtte sulgemine. Nende toimingute tegemiseks on vajalik vaikiva seltsinglase nõusolek. Nõusoleku puudumine ei mõjuta aga vastavate toimingute kehtivust. Kui seltsinglasele antakse õigus osaleda ettevõtte juhtimises, kohaldub VÕS § 593 (vt Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne, P.Varul jt, lk 710-713). Maakohus tuvastas vaikiva seltsingu hageja ja kostja II vahel. Hageja oli kostja I juhatuse liige perioodil 13.12.2005-01.06.2017. Seda tõendab äriregistri väljavõte. Hagejale ei ole kunagi kuulunud osa kostja I osalusest, st hageja ei ole kostja I osanik. Hageja on panustanud kostja I äritegevusse ning tõendanud, et panustas 12.08.2003 rahaliselt Jägala Energy OÜ osaluse saamiseks. Samuti on hageja esitanud tõendeid, mis kinnitavad hageja panust kostja I äriühingus. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja on tegutsenud kostja I juhatuse liikmena ning vaikiva seltsinglasena. Hageja esitatud e-kirjad tõendavad, et hageja on tegutsenud juhatuse liikmena ning tegelenud äriküsimustega neid eelnevalt kostjaga II kooskõlastades, kuid e-kirjadest ega ühestki muust esitatud tõendist ei nähtu, et pooled on kokku leppinud ettevõtte juhtimisküsimustes s.o struktuurimuudatustega seonduvas. Vaikiva seltsingu puhul on panuse tegemise oluliseks erisuseks võrreldes seltsingulepinguga asjaolu, et panusena üleantav vara ei moodusta mitte seltsinguvara, vaid eeldatakse, et panus läheb üle ettevõtja omandisse (VÕS § 610 lg 2). Vaikiva seltsingu puhul ei saa seega rääkida seltsinguvara olemasolust. Maakohus möönis, et ettevõtja on kohustatud hoiduma vaikiva seltsingu olemasolul nendest tehingutest, mis takistavad või teevad võimatuks ettevõtte edasise majandamise ning kahjustavad sellega vaikiva seltsinglase huve, eelkõige mitte võõrandama ettevõtet, mitte lõpetama selle tegevust ega teostama olulisi muudatusi ilma vaikiva seltsinglase nõusolekuta. Samas ei mõjuta nõusoleku puudumine vastavate toimingute kehtivust. Kuivõrd poolte vahel puudub kehtiv seltsinguleping, millest tulenevalt oleks kostja I ja/või OÜ Jägala Energy osa hageja ja kostja II ühisomandis ning hageja ei ole tõendanud, et tal oli vaikiva seltsinglasena õigus osaleda ettevõtte juhtimisküsimustes seoses struktuurimuudatustega (mis

7(11)

oleksid hageja nõuete, s.h alternatiivsete nõuete eelduseks), tuleb hageja esitatud hagi OÜ MK Holding, XX, Kollaps OÜ ja Navitrum OÜ vastu jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus

8(11)

9(11)

vahetult enne kostja I osa võõrandamist ja selle osanikuks on kostja II isa NN või et kostja IV osanikuks on kostja II sugulane.

10(11)

selgitanud, et lahendab vaheotsuse tegemise taotluse 12.10.2018 kirjalikult ja määrab määruses kuupäeva, millal vaheotsus teatavaks tehakse. Tingimuslikult määras kohus ka kohtuistungi 12. novembriks 2018, kui peaks rahuldama tunnistaja ülekuulamise taotluse. 31.10.2018 määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse tunnistaja Ilmar Kompuse ülekuulamiseks, tühistas 12.11.2018 määratud istungiaja ja andis pooltele võimaluse täpsustada vaheotsuse taotlusega seonduvat konkreetseteks tähtaegadeks. Juba 06.09.2018 kohtuistungil pidi olema pooltele selge, et maakohus ei pea vaheotsuse tegemisel rohkem istungeid, teeb vaheotsuse kirjalikus menetluses ning pooltel on võimalik esitada vaheotsuse tegemiseks seisukohti kohtu määratava tähtaja jooksul. Kui hageja nimetatuga rahul ei olnud, tulnuks esitada vastuväide kohtu tegevusele või selgitada, et hagejal on veel täiendavaid taotlusi juhuks, kui kohus peaks minema vaheotsust tegema. Vastavaid taotlusi oleks apellant saanud esitada vajadusel ka apellatsioonimenetluses, kuid ei ole seda teinud. Üksnes asjaolu, et kohus ei teatanud otsuse kuulutamise kuupäeva, ei ole aluseks otsuse tühistamisele, kui sellega ei kaasnenud hageja õiguste rikkumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.