lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-10-08

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 17.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-10-08
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
17.03.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1343
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 449 lg 1, 3VaheotsusTsMS § 20 lg 1Lahendi tegemisel osaleva kohtukoosseisu liikmedTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 442 lg 2Otsuse sisuTsMS § 452 lg 4Otsuse avalikult teatavakstegemineTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 669 lg 2Menetlusõiguse normi oluline rikkumineTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (16)

lahend.ee
2-23-14715/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.12.20242-17-8910/83Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.10.20192-17-8910/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.01.20192-13-46685/77Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.06.20152-09-11433/79Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.03.20133-2-1-177-12Riigikohus30.01.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-10-08 Tartu, 17. märts 2008. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve V. B (pankrotis) hagi O. B vastu ühisvara jagamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-04-1506 O. B kassatsioonkaebus Hageja V. B (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Lauri Paulus Kostja O. B (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma 10. märts 2008. a Hageja esindaja vandeadvokaat Lauri Paulus. Kostja O. B ja tema esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma. Istungit protokollis Ragne Rebane. Juures viibis tõlk Lüüli Lomp.

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2007. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada AS-le Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN O. B kassatsioonkaebuselt
18.jaanuaril 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
2-09-11433/58
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
29.02.2012
2-09-68953/35Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.12.2011
3-2-1-172-10Riigikohus23.02.2011
3-2-1-125-10Riigikohus01.02.2011
2-08-4565/69Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.06.2010
2-09-5115/40Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.06.2010
3-2-1-103-09Riigikohus04.11.2009
2-07-13869/40Tallinna Ringkonnakohus19.12.2008
3-2-1-94-08Riigikohus19.11.2008
3-2-1-38-08Riigikohus21.05.2008
1.30. novembril 1999 esitas O. B (praeguses asjas kostja) Tallinna Linnakohtule hagi V. B (praeguses asjas hageja) vastu, milles palus jagada abikaasade ühisvara. Tallinna Linnakohus kinnitas 16. mai 2003. a määrusega asjas poolte kokkuleppe ning lõpetas menetluse. Tallinna Linnakohus kuulutas
7.oktoobri 2004. a otsusega välja V. B pankroti. 13. oktoobril 2004 esitas V. B (pankrotis) hagi ühisvara jagamise kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohus tunnistas
3.oktoobri 2006. a otsusega 16. mail 2003. a kinnitatud poolte kokkuleppe kehtetuks.
2.3. novembril 2004 esitas V. B (pankrotis, hageja) Tallinna Linnakohtule hagi O. B (kostja) vastu, milles palus jagada poolte ühisvara. Hagiavalduse kohaselt on ühisvara vaja jagada võlausaldajate huvide kaitseks. Pankrotihalduril on õigus pankrotiseaduse (PankrS) § 122 lg-te 1 ja 2 alusel nõuda ühisvara jagamist ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest.
3.Kostja ei tunnistanud hagi. Ta leidis, et hagi on aegunud. Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamiseks.
4.Harju Maakohus tegi 22. veebruari 2006. a kohtuistungil pooltele ettepaneku teha vaheotsus, millega määrata kindlaks ühisvara koosseis ja pooled nõustusid sellega.
5.Harju Maakohus tegi 18. mail 2007. a vaheotsuse, millega määras kindlaks ühisvara koosseisu. Maakohus märkis vaheotsuse kirjeldavas osas, et väidetava ühisvara moodustavad kunstiväärtused ja kinnisasjad, mille väärtuse hindamiseks on vajalik teha ekspertiis. Ekspertiisi maksumus võib kujuneda märkimisväärseks. Kõigi vaidlusaluste esemete ekspertiis võib paisutada menetluskulud liiga suureks, kui ekspertiis tehakse ka selliste esemete suhtes, mille kohta kohus asub hiljem seisukohale, et need ei kuulu ühisvara hulka.
6.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu vaheotsuse tühistada osas, millega maakohus luges teatud varaesemed ühisvara hulka ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega lugeda teatud teised varaesemed ühisvara hulka.
7.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu vaheotsuse osaliselt ja teha uue otsuse, millega jätta ühisvara hulgast välja teatud varaesemed ning lugeda ühisvaraks teatud vara võõrandamisest saadud rahalised vahendid. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19. detsembri 2007. a otsusega maakohtu vaheotsuse ja saatis asja menetluse jätkamiseks samale kohtule. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb maakohtu otsus tühistada apellatsioonkaebuste põhjendustest olenemata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Abikaasade ühisvara jagamise hagi on kujundushagi, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg-s 1 märgitud hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks. Ühisvara jagamine võib küll viia ühelt poolelt teisele rahalise hüvitise väljamõistmisele enamsaadud ühisvara eest, kuid selleks tuleb enne kindlaks teha mitte ainult kummalegi jäänud või kummagi poolt pärast lahkuminekut ära tarvitatud ühisvara koosseis, vaid ka selle väärtus. Seega ei ole abikaasade ühisvara jagamises vaheotsuse tegemine ühisvara jagamise nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta TsMS § 449 lg 1 alusel võimalik ja lubatud, olgugi et üks pool või mõlemad vaheotsuse tegemist taotlevad.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et TsMS § 449 lg-t 1 ei ole võimalik kohaldada ühisvara jagamise nõudes. See on vastuolus TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on asja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Olukorras, kus pooled vaidlesid selle üle, missugused hinnalised kunstiteosed ning kinnisasjad kuuluvad ühisvarasse, kusjuures nende väärtuse hindamine on keerukas ja kulukas, oli vaheotsuse tegemine põhjendatud. Lisaks soovisid vaheotsuse tegemist mõlemad pooled. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 20. 23. oktoobri 2007. a kohtuistungi protokollist nähtub, et apellatsioonkaebust arutas ringkonnakohus koosseisus T. Kollom, U. Loonurm ja I. Nõmm. Otsusele on aga alla kirjutanud kohtunikud T. Kollom, U. Loonurm ja Ü. Jänes.
10.Hageja leidis vastuses kassatsioonkaebusele, et kaebus tuleb rahuldada.
11.Riigikohtu 10. märtsi 2008. a istungil jäi kostja kassatsioonkaebuse väidete juurde ja hageja vastuses esitatud seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
13.Toimiku materjalide kohaselt (IV kd, tl 1252) on ringkonnakohtu 23. oktoobri 2007. a istungil asja arutanud kohtukoosseis T. Kollom, U. Loonurm ja I. Nõmm. Ringkonnakohtu 19. detsembri 2007. a otsusele on alla kirjutanud kohtunikud T. Kollom, U. Loonurm ja Ü. Jänes. TsMS § 20 lg 1 kohaselt, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Kui ringkonnakohtu koosseisu vahetumine ei ole poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, on kolleegiumi arvates tegemist TsMS § 669 lg-s 2 sätestatud menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mis on alus kohtuotsuse tühistamiseks. Praegusel juhul ei ole toimikust näha, mis põhjusel on kohtukoosseis vahetunud, seega on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega.
14.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga vaheotsuse tegemise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 449 võimaldab kohtutel teatud juhtudel teha vaheotsuse. TsMS § 449 lg 1 kohaselt võib kohus teha poole taotlusel vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, kui menetluses on hagi raha saamiseks ja nõutava rahasumma tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse kohta. Kolleegium näeb nende sätete põhilise eesmärgina vältida kulukat, aegavõtvat ning tarbetut tõendamismenetlust. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
15.Maakohus on vaheotsuse kirjeldavas osas viidanud vaheotsuse tegemise põhjusena sellele, et väidetava ühisvara moodustavad kunstiväärtused ja kinnisasjad, mille väärtuse hindamiseks on vajalik teha ekspertiis. Ekspertiisi maksumus võib kujuneda märkimisväärseks. Kõigi vaidlusaluste esemete ekspertiis võib paisutada menetluskulud liiga suureks, kui ekspertiis tehakse ka selliste esemete suhtes, mille kohta kohus asub hiljem seisukohale, et need ei kuulu ühisvara hulka. Kolleegium leiab, et see on vaheotsuse tegemiseks mõistlik põhjendus. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole otstarbekas teha kulukat ekspertiisi varaesemetele, mis ühisvara hulka ei kuulu. Kuigi abikaasade ühisvara jagamise hagi on oma olemuselt kujundushagi, nagu ringkonnakohus õigesti märkis, on siiski võimalik TsMS § 2 eesmärki silmas pidades TsMS § 449 lgt 1 laiendavalt tõlgendada ning lubada vaheotsuse tegemist ühisvara koosseisu kindlaksmääramiseks. Lisaks võib ühisvara koosseisu kindlaksmääramine vaheotsusega soodustada asja menetluse

lõpetamist poolte kokkuleppe saavutamisega, nagu Riigikohtu istungil märkis ka kostja esindaja. Menetlusökonoomiaga on Riigikohus põhjendanud vaheotsuse tegemise lubatavust ka 16. jaanuaril 2008. a tsiviilasjas nr 3-2-1-130-07 tehtud lahendi p-s 11 (võimalus teha vaheotsus vaidluses vahekohtu kokkuleppe kehtivuse üle).

16.Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus vaatama esitatud apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse sisuliselt läbi. Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu ka asjaolule, et TsMS § 442 lg 2 p 6 järgi (koostoimes TsMS § 654 lg-ga 1) tuleb otsuse sissejuhatuses märkida mh menetlusosaliste isikukoodid. Praegusel juhul on ringkonnakohus jätnud märkimata nii hageja kui ka kostja isikukoodi. Samuti juhib kolleegium ringkonnakohtu tähelepanu TsMS § 452 lg 4 esimesele lausele (koostoimes TsMS § 654 lg-ga 1), mille kohaselt võib otsuse teha hiljem kui 20 päeva pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist avalikult teatavaks üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kohtuasja suure mahu või erilise keerukuse tõttu. Toimiku materjalide kohaselt (IV kd, tl 1253) on ringkonnakohus otsuse tegemise edasi lükanud. Kolleegium märgib, et praegune tsiviilasi on küll suuremahuline ja eriliselt keerukas, kuid ringkonnakohus ei ole asja läbi vaadanud sisuliselt, vaid on teinud maakohtu väidetavale menetluslikule rikkumisele põhineva otsuse. Sellise otsuse tegemiseks ei ole üldjuhul vajalik otsuse avalikult teatavaks tegemist edasi lükata. Lea Laarmaa, Ants Kull, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.