Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsMS § 449 lg 1 kohaldamisele. Kuigi vaheotsus on lubatav ka mitterahalise nõude puhul, on see pigem erandlik. Käesoleval juhul venitaks vaheotsuse tegemine menetlust. Kostjad rõhuvad sellele, et hagejal puudub õigustatud huvi kostja I osadega tehtud tehingute õiguspärasust hageda. Hageja leiab, et kohtud on varasemalt tuvastanud hageja õigustatud huvi tehingute vaidlustamiseks. Hageja esitas 21.11.2018 täiendava seisukoha. Hageja möönab, et notariaalset kokkulepet hageja ja kostja II vahel OÜ Jägala Energy ja/või OÜ MK Holding osaluste osas puudub. Samas ei nõustu hageja, et ilma sellise notariaalse eelkokkuleppeta ei saaks üleüldse seltsingulepingut sõlmida. OÜ Jägala Energy 60% osa ei vormistatud hageja ja kostja II nimele vaid see sai vormistatud üksnes kostja II nimele, mille kaudu saavutas kostja II n-ö paberil 100% osaniku positsiooni. Seni vähemusosalust 40% omanud kostja II ei oleks ilma hageja poolt antud rahata oma äripartnerilt saanud välja osta ega ka ilma selle tehinguta ei oleks kostja II saavutanud Jägala Energy OÜ-s enamus/ainuosaniku positsiooni, ilma milleta ei oleks saanud toimuda ka edasised tegevused. Hageja osales OÜ MK Holding asutamise juures vahetult, sh korraldas ära kõik asjaomased tehingu tingimused notariga. Hageja ei soovi, et teda kantakse osanike nimekirja sisse kui 60% OÜ Jägala Energy osanikku. Hageja soovib, et teda kantakse sisse kui OÜ MK Holding 100% osade ühisomanikku. Hageja leiab, et käesoleval juhul esinevad sisuliselt kõik seltsingulepingule omased kriteeriumid. Tõendatud on seltsingu juhtimise korraldus ja aruandlus, panuste tegemine, kasumi jaotamine, kasumi teenimisele orienteeritus. Hageja märgib, et välistatud ei ole, et kostja ja hageja vahelist sisesuhet saab lugeda ka vaikivaks seltsinguks. Hageja ja kostja II osalesid aktiivselt OÜ Jägala Energy ja OÜ MK Holding igapäevases majandustegevuses ning hagejal puudus mistahes põhjendatud kahtlus, et see peaks tulevikus kardinaalselt muutuma ja/või kostja II asub takistama hageja oma õigusi teostada. Kohtu põhjendused

MK Holding osanike nimekirjas ja äriregistris ning asendada vastav nõusolek kohtuotsusega; kohustada M K’it andma tema ning Kollaps OÜ vahelise 05.06.2017.a OÜ MK Holding osa, nimiväärtusega 1252 eurot, võõrandamistehingu tühisuse tuvastamise ja tühise tehingu alusel saadu M K’ile tagasitäitmise/üleandmise järel nõusolek kanda I K OÜ MK Holding OÜ osa, nimiväärtusega 1252 eurot, ühisomanikuna OÜ MK Holding osanike nimekirja ning asendada vastav nõusolek kohtuotsusega; tuvastada M K’i ja Navitrum OÜ vahelise 09.06.2017.a OÜ MK Holding osa, nimiväärtusega 1304 eurot, mis moodustab 51% OÜ MK Holding osakapitalist, tühisus; kohustada Navitrum OÜ-d andma tema nimel olev OÜ MK Holding osa, nimiväärtusega 1304 eurot, mis moodustab 51% OÜ MK Holding osakapitalist, üle M K’ile ja kohustada Navitrum OÜ-d andma nõusolek asjaomaste muudatuskannete tegemiseks OÜ MK Holding osanike nimekirjas ja äriregistris ning asendada vastav nõusolek kohtuotsusega. Äriseadustik (ÄS) § 1771 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja leiab, et kostja II poolt koostatud kostja I 29.05.2017 ainuosaniku otsusena vormistatud otsus on tühine, kuivõrd see on vastu võetud osanike koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikkudes ning kostjal II puudus sellise otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus (kd I tl 6 p 34). Kostja II ja kostja III vahelise 05.06.2017 äriregistrisse kantud kostja I osa võõrandamistehingu näol on tegemist seadusest tulenevat keeldu rikkuva ning seeläbi tühise tehinguga (kd I tl 6 pöördel p 38). Samuti on tühine kostja II ja kostja IV vaheline 09.06.2017 võõrandamistehing, kuivõrd see rikub seadusest tulenevat keeldu (kd I tl 87). Alternatiivselt leiab hageja, et tehingud on vastuolus heade kommetega ning seeläbi tühised. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja II on kostja I osa osanikud seltsingulepingu alusel. Kohtu hinnangul on kõikide hageja nõuete, sh alternatiivsete nõuete, eelduseks kostja I osa suhtes ühisomandi tekkimine, s.h hageja õigus osaleda kostja I juhtimisküsimustes. Isik, kes ei ole äriühingu osanik (s.h äriühingu osa ühisomanik) ei saa vaidlustada äriühingu osanike otsuseid. Kohus selgitab täiendavalt, et kui kostja I osa oli kostja II ainuomandis, siis võis kostja II nimetatud osa vabalt hallata, kasutada ja käsutada. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lepingupooleks mitteolev isik ei saa tugineda tehingu tühisusele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-07, 3-2-1-80-05). Kohus selgitab, et vaheotsusega on võimalik lahendada ka küsimusi, mis võimaldaks hoida kokku menetluskulusid, kuid milline võimalus ei tulene otseselt TsMS § 449. Samuti on Riigikohus jaatanud vaheotsuse tegemist ka muude õigusküsimuste kohta, mis asja läbivaatamisel tekivad. Riigikohus on pidanud igati õigeks ja põhjendatuks vaheotsuse tegemist hagi käigus tekkivate eeldusküsimuste suhtes. Üheks eeldusküsimuseks, mille puhul on Riigikohus jaatanud vaheotsuse tegemise põhjendatust, on küsimus sellest, kas vaidlusalune vara, mille osas toimub jagamine, kuulub abikaasade ühisvara hulka (vt selles osas Riigikohtu lahend 3-2-1-10-08). Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist sarnase olukorraga, kuna vaidluse objektiks on ka antud juhul hageja võimalikud õigused esemele ning selle jagamise tulemile ning nende küsimuste eeldusküsimusena tuleb lahendada eelkõige küsimus eseme ühisomandist. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et vaheotsuse tegemisega võib ära hoida täiendavad menetluskulud.

seltsingu juhtimise õiguse anda ühele või mitmele seltsinglasele. Sel juhul ei osale teised seltsinglased seltsingu juhtimises. Kui juhtimine on antud mitmele seltsinglasele, juhivad nad seltsingut ühiselt ning iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi juhtima õigustatud seltsinglaste nõusolek. Seltsing ei kujuta endast juriidilist isikut, vaid seltsinguna käsitletakse isikute teatud eraõigusliku lepingulise seotuse vormi. Seltsinguleping on oma olemuselt kestvusleping, mille kehtimine ei ole seotud kindla tähtajaga, kui seltsinglased ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS-i seltsingut reguleerivad sätted seltsingulepingule kohustuslikku vormi ei sätesta. Samas on seltsingulepingu vorm kohtu hinnangul oluline juhul, kui seltsingulepingu esemeks oleva eesmärgi saavutamiseks nõutakse konkreetset lepingu vormi. Seega seltsinguleping, mille eesmärgiks on konkreetse varaeseme omandamine seltsinglaste ühisomandisse, peab olema notariaalselt tõestatud (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 2-14-61664 p 15). Hageja on väitnud, et seltsingu eesmärgiks oli Jägala Energy OÜ osa enamusosaluse omandamine ja seejärel kostja I osa omandamine seltsingu varasse (kd I tl 4-5 p. 27-29). ÄS § 149 lg 4 kohaselt osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 33 lg 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled kirjalikku seltsingulepingut sõlminud. Hageja on 21.11.2018 menetlusdokumendi punktis 12 kinnitanud, et poolte vahel puudub notariaalselt vormistatud kokkulepe hageja ja kostja II vahel OÜ Jägala Energy ja/või kostja I osaluste osas (kd III tl 53). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud seltsinguleping, mis puudutab äriühingu osade võõrandamist ja omandamist pidi olema notariaalselt tõestatud vormis. Kohustusliku vormi puudumisel on seltsinguleping tühine. Käesoleval juhul puudub notariaalne leping nii kostja I osa suhtes kui ka OÜ Jägala Energy osa suhtes. Samuti ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et Jägala Energy OÜ-s ainuosaniku positsiooni saavutamine ja seeläbi ühisele majapidamisele tulu teenimine oli poolte ühiseks tahteks ning kokkuleppeks. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel puudub kehtiv seltsinguleping, millest tulenevalt oleks kostja I ja/või OÜ Jägala Energy osa hageja ja kostja II ühisomandis.

5 (7)

Kohtu hinnangul on hageja ja kostja II vahel vaikiv seltsing. Hageja oli kostja I juhatuse liige perioodil 13.12.2005-01.06.2017. Seda tõendab äriregistri väljavõte. Hagejale ei ole kunagi kuulunud osa kostja I osalusest s.t hageja ei ole kostja I osanik. Hageja on panustanud kostja I äritegevusse ning tõendanud, et panustas 12.08.2003 rahaliselt Jägala Energy OÜ osaluse saamiseks (kd I tl 14). Samuti on hageja esitanud tõendeid, mis kinnitavad hageja panust kostja I äriühingus (kd III tl 63-67 e-kirjad). Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja on tegutsenud kostja I juhatuse liikmena ning vaikiva seltsinglasena. Hageja esitatud ekirjad tõendavad, et hageja on tegutsenud juhatuse liikmena ning tegelenud äriküsimustega neid eelnevalt kostjaga II kooskõlastades, kuid e-kirjadest ega ühestki muust esitatud tõendist ei nähtu, et pooled on kokku leppinud ettevõtte juhtimisküsimustes s.o struktuurimuudatustega seonduvas. Samuti selgitab kohus, et vaikiva seltsingu puhul on panuse tegemise oluliseks erisuseks võrreldes seltsingulepinguga asjaolu, et panusena üleantav vara ei moodusta mitte seltsinguvara, vaid eeldatakse, et panus läheb üle ettevõtja omandisse (VÕS § 610 lg 2). Vaikiva seltsingu puhul ei saa seega rääkida seltsinguvara olemasolust. Kohus möönab, et ettevõtja on kohustatud hoiduma vaikiva seltsingu olemasolul nendest tehingutest, mis takistavad või teevad võimatuks ettevõtte edasise majandamise ning kahjustavad sellega vaikiva seltsinglase huve, eelkõige mitte võõrandama ettevõtet, mitte lõpetama selle tegevust ega teostama olulisi muudatusi ilma vaikiva seltsinglase nõusolekuta. Samas ei mõjuta nõusoleku puudumine vastavate toimingute kehtivust.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.