Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-17-8910

eurot ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1624 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-17-8910 Hageja leidis, et tema ja M. Ki vahelisele abieluvälisele kooselule ja selle kestel omandatud varale saab kohaldada seltsingulepingu sätteid (võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 jj). Sellest tulenevalt on M. Ki nimel olev OÜ MK Holding osa hageja ja M. Ki ühisvara, millega seotud õigusi said nad teostada üksnes ühiselt. Kuna osa võõrandamise tehingu tegemiseks puudus hageja nõusolek, on see tühine.

Harju Maakohus jättis 17.01.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas 18.02.2019 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.10.2019 otsusega Harju Maakohtu 17.01.2019 otsuse muutmata ning esimese ja teise astme menetluskulud hageja kanda. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 19.12.2019 määrusega, millega jäeti hageja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

Kostjad palusid 16.09.2019 (ringkonnakohtule) esitatud menetluskulude nimekirjades hagejalt välja mõista menetluskulud maakohtus kokku 17 202 eurot, sh riigilõiv määruskaebustelt 100 eurot, kautsjon 50 eurot ja esindajakulud 17 052 eurot, ning ringkonnakohtus kokku 2436 eurot. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi kostjate esindaja maakohtu menetluses toiminguid 98 tundi ja apellatsioonimenetluses 14 tundi tunnihinnaga 174 eurot (sh käibemaks).

Hageja vaidles kostjate menetluskuludele vastu.

Põhjendatud ei ole OÜ-de MK Holding, Kollaps ja Navitrum taotlus, et menetluskulud tuleks välja mõista koos käibemaksuga. Nimetatud kostjad on käibemaksukohustuslased, kellel on seaduse järgi õigus õigusabiarvetel näidatud sisendkäibemaks maha arvata. Kostjate väide, et neil ei ole võimalik seda teha, on paljasõnaline. Rahuldamata jäetud määruskaebuste ja taotluste esitamisega seotud kostjate menetluskulud tuleb jätta TsMS § 169 lg 3 alusel nende endi kanda. Mitmete muude toimingute puhul ei ole esindaja ajakulu taotluses märgitud ulatuses põhjendatud. Kostjate menetlustoimingud ja nende ajakulu on põhjendatud maksimaalselt 19 h 45 min ulatuses. Esimese astme kohtu määrus

Harju Maakohus rahuldas 10.01.2020 määrusega kostjate taotluse osaliselt. Maakohus mõistis hagejalt solidaarselt kostjate kasuks esimese astme kohtu menetluskulude katteks 5176,50 eurot ja teise astme kohtu menetluskulude katteks 1370,25 eurot ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Arvestades tsiviilasja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on kostjate esindajakulud nii esimeses kui ka teises kohtuastmes osaliselt ülemäärased. Kostjate 05.07.2017 ja 18.03.2019 esitatud määruskaebustega esitatud menetluskulusid (sh riigilõivud ja kautsjon) ei ole põhjendatud jätta hageja kanda, kuivõrd ringkonnakohus jättis 05.07.2017 määruskaebused läbi vaatamata ning Riigikohus ei võtnud 18.03.2019 määruskaebust menetlusse. Sellega seoses tuleb põhjendatud ajakulu vähendada kokku 8 h 45 min võrra. Samuti ei ole põhjendatud kostjate kulu tagatise määramise ja hagi läbi vaatamata jätmise ning hageja täiendavate nõuete menetlusse võtmata jätmise taotluste esitamiseks (vastavalt 7 h ja 5 h 30 min), sest need taotlused jättis kohus rahuldamata ja võttis täiendavad nõuded menetlusse. Põhjendatud ajakulu hagiavaldusele vastuse koostamiseks on 12 h taotluses märgitud 41 h 30 min asemel. Kostjate 24.04.2018 seisukoha koostamisele, millele taotluse 3(9)

2-17-8910 järgi kulus 15 h 30 min, ei saanud mõistlikult võttes kuluda rohkem kui 5 h. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise ajakulu – 3 h 15 min – tuleb vähendada 1 h 15 min võrra. Mõistlikuks ajaks kostjate 11.10.2018 seisukohale koostamiseks saab pidada 2 h taotluses märgitud 3 h 30 min asemel. Seega on kostjate esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud maakohtu menetluses tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 34 h ulatuses. Hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks saab pidada 7 h 20 min taotluses märgitud 8 h 30 min asemel. Kostjad ei ole hageja 30.08.2019 seisukohtadele vastust koostanud, mistõttu tuleb selle seisukohaga tutvumisega seotud menetluskulu (ajakulu 2 h 30 min) jätta täies ulatuses kostjate endi kanda. Ringkonnakohtu istungil osalemiseks ja selleks ettevalmistamiseks põhjendatud ajakulu on 1 h 40 min taotluses märgitud 3 h asemel. Seega on kostjate esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ringkonnakohtu menetluses tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 9 h ulatuses. Kostjate esindaja tunnitasu – 174 eurot koos käibemaksuga – on tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning esindaja kõrget kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud. M. Ki menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga ning teiste kostjate menetluskulud ilma käibemaksuta, s.o 145 eurot/h. Arvestades, et kostjate menetluskulud jagunevad nende vahel võrdselt, on M. Ki põhjendatud menetluskulu maakohtus 1479 eurot (8,5×174) ja ringkonnakohtus 391,50 eurot (2,25×174) ning teistel kostjatel maakohtus kokku 3697,50 eurot (25,5×145) ja ringkonnakohtus 978,75 eurot (6,75×145). Kostjate esimese ja teise astme kohtu põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 6546,75 eurot (5176,50+1370,25), mis tuleb hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista. Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejat kohustada hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4(9)

2-17-8910 M. K ei ole käibemaksukohustuslane ja seega puudub tal võimalus õigusabikuludelt käibemaksu tagasi saada. Seda võimalust ei ole ka teistel kostjatel, sest praegune vaidlus ei seondu nende maksustatava käibega. Praeguse vaidluse esemeks on osade omandiõigus ja osadega seotud tehingute kehtivus. Osaühingu osade võõrandamine ja tehingud osaühingu osadega ei ole käibemaksuga maksustatavad (käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 6). Seega ei teki seoses osaühingu osadega ega nendega tehtavate tehingutega (sh kohtuotsuse alusel toimuva võimaliku käsutusega) ühelgi kostjal käibemaksuga maksustatavat käivet. KMS § 29 lg 1 kohaselt saab käibemaksukohustuslane arvata maha tema poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust üksnes juhul, kui see sisendkäive on tekkinud seoses käibemaksuga maksustatava käibega. Järelikult puudub kostjatel võimalus õigusabi arvetel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata ja seetõttu on põhjendatud kõigi kostjate puhul õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et kuivõrd kostjad pole hageja 30.08.2019 seisukohale (mille koostamisele kulus hageja esindajal 5 h 30 min) vastust esitanud, on selle dokumendiga tutvumisega seotud ajakulu (2 h 30 min) põhjendamatu. Selleks, et kujundada hageja menetlusdokumendi ja sellele vastamise kohta oma arvamus, pidi kostjate esindaja sellega tutvuma. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleks poolte võrdsuse põhimõttest lähtudes menetlusosaliste kulusid omavahel võrrelda. Kui ühe poole esindajal on menetlustoimingu tegemisele kulunud teatud aeg, siis tuleb põhjendatuks lugeda teise poole esindaja ajakulu vähemalt samas ulatuses. Kohtul pole õigust sekkuda poolte menetluskulude suuruse põhjendatusse ulatuses, milles poolte kulud kattuvad. Poolte esitatud seisukohtade ja tõendite mahtu arvestades on kostjate esindaja ajakulu kõikide menetlustoimingute puhul põhjendatud.

IK palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Asjaolu, et hagi jäi rahuldamata, ei õigusta hagejalt kostjate esitatud määruskaebustega, mis jäeti rahuldamata, seotud menetluskulude väljamõistmist. Hagi tagamise abinõud (M. Kile kuulunud osade võõrandamise keelamine) ei piiranud Kollaps OÜ-l ja Navitrum OÜ-l oma õiguste teostamist, mistõttu puudus neil vajadus hagi tagamist vaidlustada. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et hagi läbi vaatamata jätmise jms taotlustega seotud kulud tuleb jätta kostjate endi kanda, kuivõrd need taotlused jäeti rahuldamata. Asjakohatu on kostjate väide, et kohtud jätsid hagi rahuldamata samadel põhjendustel, mille olid kostjad esitanud hagi läbi vaatamata jätmise taotlustes. Sisuline vastuväide hagile ei ole samastatav menetlusliku taotlusega hagi läbi vaatamata jätmiseks. Põhjendamatute taotluste esitamisega võtsid kostjad endale riski, et nendega seotud kulud võivad jääda nende endi kanda. Kohtupraktikast tulenevalt ei pea kohus detailselt põhjendama ajakulu vähendamist, kuivõrd menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on kohtu diskretsioon, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes piiratud juhtudel. Põhjendatud ei ole võrrelda kostjate õigusabikulusid hageja kuludega. Kuivõrd menetluskulud jäid hageja kanda, võttis kohus seisukoha ainult kostjate menetluskulude osas. Kui menetluskulud oleks jäetud kostjate kanda, oleks kohus võinud hagejate kulusid vähendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis hagejalt kostjate kasuks välja mõistmata menetluskulu 3007,25

5(9)

2-17-8910 eurot. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendav menetluskulu 3007,25 eurot. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi, täiendades neid. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

Maakohus jättis kostjate esitatud 05.07.2017 ja 18.03.2019 määruskaebuste ning 10.07.2017, 16.11.2017 ja 16.02.2018 taotlustega seotud menetluskulud kostjate endi kanda, kuivõrd neid ei rahuldatud.

Eelnevalt nimetatud kuludest on maakohus õigesti jätnud täies ulatuses kostjate kanda 18.03.2019 määruskaebuse esitamisest tingitud kulud, s.o kautsjon 50 eurot ja 3 töötunnile vastav esindajakulu. Selle määruskaebusega vaidlustasid kostjad ringkonnakohtu 04.03.2019 määrust, millega keelduti kostjate apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Riigikohus keeldus

27.05.2019 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest, arvas tasutud kautsjoni riigituludesse ning jättis määruskaebuse esitamisega seotud kostjate menetluskulud nende endi kanda. Seega on 18.03.2019 määruskaebuse esitamisega seotud kulud Riigikohtu määrusega jaotatud ning selles osas ei saa kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlust rahuldada.

Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 alusel kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et kaebuse või taotlusega seotud kulu ei saa lugeda tervikuna mittevajalikuks ja põhjendamatuks TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel pelgalt tulenevalt sellest, et kaebus või taotlus jäeti rahuldamata. Edutu taotluse, väite või tõendi esitamisega kaasnevad kulud on võimalik jätta TsMS § 169 lg 3 alusel menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes esitas kõnealuse taotluse, väite või tõendi. Maakohus ei ole TsMS § 169 lg-le 3 viidanud ning seda poleks maakohus saanud ka kohaldada, sest nimetatud sätet ei saa enam kohaldada menetluskulude kindlaksmääramisel, vaid selle otsustuse peab tegema menetluskulude jaotamisel (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2017, lk 799; Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-1147, p 42 ja 12.08.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-1719449, p 11.1). Maakohus jättis 17.01.2019 otsusega menetluskulud hageja kanda ning ringkonnakohus jättis 07.10.2019 otsusega nii maakohtu kui ka apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kohtud ei kohaldanud menetluskulude jaotamisel TsMS § 169 lg-t 3 ning menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda jõustunud lahenditest, millega menetluskulud on jäetud hageja kanda. Hagi tagamise määruse peale 05.07.2017 esitatud määruskaebuste menetlustes ei otsustanud ringkonna- ega riigikohus menetluskulude jaotust.

2-17-8910

7(9)

2-17-8910 menetluskulude tekkimine. Samas pole välistatud, et kui menetluskulud oleksid jäänud kostjate kanda, oleks kohus vähendanud ka hageja kulusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga selle kohta, millises ulatuses on kostjate esindaja töömaht hagile vastuse, 24.04.2018 ja 11.10.2018 seisukohtade koostamisele ning maakohtu istungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele vajalik ja põhjendatud, s.o kokku 21 h ulatuses. Sellele lisanduvad 29.08.2018 taotluste ja seisukoha (7 h 30 min), 12.11.2018 vastuse kohtunõudele (3 h 30 min) ja 28.11.2018 seisukoha (2 h) koostamise kulu, mida maakohus pole vähendanud, ning käesoleva määruse p-s 10 toodud kulud kokku 11 h ulatuses.

8(9)

2-17-8910 sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega tuleb kõigi kostjate esindajakulud hagejalt välja mõista koos käibemaksuga. Kostjate esindaja tunnitasu koos käibemaksuga on 174 eurot.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.