2-19-11880/13 - Asjaõigus - Omandiasjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Hagi asjaolud. 08.08.2019 saabus kohtule OÜ Kuldrebane hagi K A vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagi kohaselt on hageja ja kostja kaasomandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx all registreeritud ning xxxx maakonnas, xxxx vallas, xxxx külas asuv xxxx kinnistu (katastritunnus xxxx, edaspidi nimetatud kui xxxx). Kinnistu pindala on 2435 m2 ning sihtotstarve elamumaa 100%. Mõlemale kaasomanikule kuulub kinnistust 1/2 suurune mõtteline osa. Kinnistul paiknevad puidust ühepereelamu ja abihoone. Ehitised ei ole ehitisregistrisse kantud. Kinnistul asuvad hooned on remontivajavas seisukorras. Korrastamata on ka krunt. Hageja omandas kinnistu mõttelise osa 2019.a mais kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumise kaudu. Kinnistu ja sellel asuvad hooned on käesoleval ajal kostja valduses, hagejal valdus puudub. Hagejale kostja enda kasutuseelise eest hüvitist ei maksa ning hageja ei saa kinnistult ka mingit muud tulu. Hageja on püüdnud alustada kostjaga läbirääkimisi, et otsustada kinnistu edasise valdamise ja kasutamisega seonduvad tegevused. Kostja leppis küll hageja esindajaga kokku kohtumise, kuid kohtumisele ei ilmunud. Pärast seda on kostja katkestanud hagejaga suhtlemise. Hageja ei soovi sellises olukorras kostjaga kaasomandit jätkata ning taotleb seetõttu kaasomandi lõpetamist. Hageja on teinud 09.07.2019 kostjale ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks kokkuleppel. Kostja ei ole ettepanekule vastanud. Kuna kostja keeldub hagejaga suhtlemisest, on ainumõeldav lahendus kaasomandi kohtulik lõpetamine. Hageja palub kohtul kaasomand lõpetada kinnistu avalikul enampakkumisel müümise teel. Hageja leiab, et mõistlik on müüa kinnistu avalikul enampakkumisel, kuna kinnistul paiknev elamu on ühepereelamu ja selle reaalosadeks jagamine ei ole võimalik, kostja käitumisest ilmneb, et ta hageja kaasomandiosa omandada ei soovi ja eelduslikult on kinnistu avalikul enampakkumisel müümise korral mõlemale kaasomanikule tagatud õiglase hüvitise saamine. Juhul, kui kostja peaks siiski soovima saada kinnistu ainuomanikuks, on tal võimalus osaleda enampakkumisel ja omandada hageja osa õiglase väärtuse eest. Saadav raha tuleb jagada peale täitekulude mahaarvamist kaasomanike vahel vastavalt nende omandi osade proportsioonidele, so võrdsetes osades. II Kostja vastus. Kostja oma 09.09.2019 allkirjastamata kirjalikus vastuses teatab, et on eiranud hageja esindaja sõnumeid kuna tema ei ole kellelegi võlgu. Maja osa, mida hageja on erastanud, kuulub kostja vennale. Kostja ei saa aru, kas ta peab olema nõus maja müügiga ja leppima sellega, et advokaadid talle väga odavat hinda pakuvad. Oma venna eest võib ta ka majast loobuda, aga küsib, et kas siis võlg ka kustutatakse.

Suulises menetluses on kostja nõus hageja taotletud viisil kaasomandi lõpetamisega ja võtab hagi õigeks. Hageja menetluskulude osas vastuväiteid ei esita. Enda menetluskulude nõuet ei esita. III Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele. Hagi õigusliku alusena on põhjendatud kaasomandi lõpetamine AÕS § 76 lg 1 alusel. Kuna kumbki kaasomanik ei soovi omandit endal, siis on asjakohane kaasomandi lõpetamise viis hagis märgitud kinnistu müük AÕS § 77 lg 2 alusel avalikul enampakkumisel. Kostja kinnitusel on ta küll siiani kasutanud kinnistut suvituskohana, kuid peale seda, kui kostjale on selgitatud, et tal oleks võimalus kaasomandi lõpetamist taotleda ka hagis märgitust erinevalt, nt taotledes vastuhagiga selle jätmist tema ainuomandisse, on kostja, veelkordselt, teatanud, et ta on nõus hageja valitud viisiga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kostja on hagi õigeks võtnud ja seda ka kohtule suuliselt kinnitanud. Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt TsMS § 4 lg 3). Hageja on taotlenud asjas menetluse peatamist seoses kompromissläbirääkimistega. Kostja on teatanud, et nõustub istungi edasilükkamisega kuna pooled saavutasid kompromissi. Kohus leiab, et kuivõrd pooled on ühisel arusaamisel selles, et kaasomand tuleb lõpetada ja kuna kostjal ei ole vastuväiteid kaasomandi lõpetamise viisina selle müümisega, siis puudub vajadus menetluse peatamiseks. Kas pooled korraldavad müügi hagis taotletud avaliku enampakkumisena või kohtulahendi väliselt omavahelisel kokkuleppel müügiga kinnisvara büroo kaudu, ei oma tähendust asja lahendamise võimalikkuse aspektist. Võimalik rahaline tulem tuleb jagada igal juhul ja kaasomandi lõpetamise vormistamiseks tuleb notari poole pöörduda ka igal juhul. Hageja on istungil avaldatu kohaselt menetluse peatamise taotlusest loobunud. Menetluskulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna otsus tehti kostja kahjuks, siis tuleb nii hageja kui ka kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on hageja menetluskulude rahalise suurusega nõustumist kinnitanud. Kohus leiab, et sõltumata kostjapoolsete vastuväidete puudumisest, tuleb kohtul hinnata esitatud kulude põhjendatust. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on