lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-17693/13

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-17693/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1382
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-17693

Tsiviilasi

Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu hagi Nikolai Morjakovi vastu korteriomandi sundvõõrandamiseks 3500 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant: Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu (hageja), rk XXXXXXXX ; esindaja Maksim Fedotov

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustaja: Nikolai Morjakov (kostja), ik XXXXXXXXXXX

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 23. 04. 2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata, kuna kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu (hageja) esitas hagi Nikolai Morjakovi (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korteriomand XXX -XXX . 11.05.2018 toimus KÜ-s XXX korraline üldkoosolek. Päevakorda kuulus küsimus, mis oli seotud majandamiskulude võlgnikele kuuluvate korteriomandite võõrandamisega. Kostjal on hageja ees võlgnevus 14 403,27 eurot. Kostja teab võlgnevust ja ei ole teinud midagi selle tasumiseks. Üldkoosolek otsustas hageja põhikirja § 3.1.8. ja KrtS § 31 lg 1, lg 2, § 32 lg 1 ja lg 2 alusel kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korteriomand võla katteks. Kostjat teavitati üldkoosoleku otsusest ja kostjale määrati tähtaeg korteri võõrandamiseks. Kostja seda ei teinud.
2.Kostja sai hagi kätte 16.01.2019, kuid ei vastanud hagile.

MAAKOHTU OTSUS

3.Viru Maakohus jättis hagi 23. aprilli 2019 otsusega rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastavalt KrtS § 32 lg 1-3, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KrtS §-s 31 sätestatud kohustused; on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. KrtS lõikes 1 sätestatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. KrtS § 33 lg 1-3 kohaselt, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. KrtS § 33 lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega ei pea järgima, kui korteriomanik on teatanud, et ta keeldub võõrandamisest. Hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest. Esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on korteriomandi XXX -XXX omanik ja korteriühistu liige. Samuti on tõendatud, et korteriühistu 20.04.2018 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ning seoses sellega toimus 11.05.2018 korduv üldkoosolek.

Kuna kostjal on võlgnevus hageja ees 14 403,27 eurot, on sisuliselt täidetud KrtS §-s 32 sätestatud alused, mis annavad hagejale õiguse esitada kostja vastu korteriomandi sundvõõrandamise nõude. Maakohus ei pidanud põhjendatuks teha tagaseljaotsust ja pidas vajalikuks hinnata KrtS § 23 lg 1 ja § 33 lg 1 sätestatud eelduste täitmist. Otsus võeti vastu korduskoosolekul. Seega on vajalik hinnata, kas 11.05.2018 korduv üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Hageja põhikirja p. 6.7 kolmanda lause kohaselt peab teistkordsel, so korduval üldkoosolekul, osalema vähemalt 50 liiget või esindajat. Hageja esitas kohtule kutse 11.05.2018 toimuvale korduvale üldkoosolekule. Antud kutsest nähtub üldkoosoleku päevakord, kuid sellest kutsest ei nähtu infot selle kohta, et üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. KrtS § 23 lg 1 teise lause kohaselt tuleb sellele üldkoosoleku kutses viidata. Seega ei olnud korduv koosolek otsustusvõimeline. 11.05.2018 korduv üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna koosolekul osales 29 liiget, 14 liiget andsid hääle volikirja kaudu; seega võib lugeda, et kokku osales 43 ühistu liiget; põhikirja p. 6.7 kolmanda lause kohaselt peab aga teistkordsel, so korduval üldkoosolekul osalema vähemalt 50 liiget või esindajat. Kui lähtuda ainult KrtS § 23 sätetest, ka siis ei olnud 11.05.2018 korduv üldkoosolek otsustusvõimeline, kuna üldkoosoleku kutsel puudub info selle kohta, et üldkoosolek on otsustusvõimelane osalejate arvust olenemata. KrtS § 33 lg 1 mõtte kohaselt on korteriühistul õigus pöörduda hagiga kohtusse juhul, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest. Hageja on 22.02.2019 vastuses selgitanud, et pärast 11.05.2018 üldkoosolekut vormistati 10 päeva jooksul üldkoosoleku protokollid ning need pandi 21.05.2018 trepikodades olevatele infostendidele tutvumiseks. Hageja märkis, et eraldi pani KÜ esimees Lembit Kikkas 22.01.2018 Nikolai Morjakovi postkasti 11.05.2018 üldkoosoleku protokolli koos sellel vastuvõetud otsusega. Hageja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et kostjale on 11.05.2018 üldkoosoleku protokoll/otsus isiklikult kätte toimetatud. Korteriomandi võõrandamiseks kohustamine on niivõrd oluline ja elulise tähtsusega küsimus, et selleks ei piisa pelgalt otsuse postkasti panekust, antud juhul oleks tulnud dokument kostjale isiklikult kätte toimetada kas allkirja vastu või postiasutuse vahendusel tähitud kirjaga, st hageja oleks pidanud esitama kohtule tõendina dokumendi, millel oleks olnud kostja allkiri 11.05.2018 üldkoosoleku protokolli/otsuse kättesaamise kohta. Ainult sellisel viisil saanuks hageja tõendada, et kostja on jätnud 11.05.2018 üldkoosoleku otsuse täitmata. Isegi kui möönda, et 11.05.2018 üldkoosoleku otsus oli kostjale teatavaks tehtud postkasti panekuga, siis ei sisalda üldkoosoleku otsus viidet sellele, et kostja on kohustatud võõrandama temale kuuluva korteriomandi. Seega puudub üldkoosoleku otsuses nõue, mida kostja oleks pidanud 3 kuu jooksul arvates otsuse kättesaamisest vabatahtlikult täitma.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja põhikiri võeti vastu 2004. a kooskõlas sel ajal kehtinud seadustega. Praegune otsus tehti kehtiva õiguse alusel. KrtS § 23 lg 1 järgi, kui korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. MTÜS § 7 lg 2 kohaselt, kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. See, et ei märgitud, et koosolek on otsustusvõimaline osalejate arvust sõltumata, ei too kaasa otsuse kehtetust. Seega oli koosolek otsustusvõimeline. Korteriühistus kehtiva praktika kohaselt on maja sissekäikudes üles pandud spetsiaalsed stendid elanike teavitamiseks korteriühistu tegevusest. Sinna riputatakse ka üldkoosolekute protokollid. Protokoll pandi kostja postkasti. Sama postkasti kaudu toimetati kätte kostjale ka hagi. Hageja esitas hagi 7 kuud pärast otsust. Kostjal oli piisavalt aega otsuse täitmiseks.
5.Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata
7.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga (otsuse p 17), et hageja 11.05.2018 korduskoosolek oli otsustusvõimetu ehk tühine kvoorumi puudumise tõttu. KrtS § 23 lg 1 esimene lause sätestab, et kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. KrtS § 17 lg 2 järgi võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et KrtS § 23 lg 1 ei sätesta enam võimalust põhikirjas ette näha teistsugust kvoorumi nõuet korduval koosolekul otsuste kehtivalt vastuvõtmiseks. Seetõttu on avaldaja põhikirja punktis 6.7 korduval koosolekul otsuste kehtivalt vastuvõtmiseks põhikirjas sätestatud kvoorumi nõue vastuolus seadusega ning praegusel juhul on õigustatud lähtuda KrtS § 17 lg 2 teise lause järgi seaduses sätestatust.
8.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et hageja 11.05.2018 korduskoosolek oli otsustusvõimetu ehk tühine selle tõttu, et korduvkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud, et üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on rikkumisega, mis ei ole kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Nimetatud rikkumise tõttu oli puudutatud isikutel õigus esitada kehtetuks tunnistamise nõue seaduses sätestatud korras. Kuna otsuse kehtetuks tunnistamiseks nõuet ei ole esitatud, on otsus kehtiv.
9.Maakohus leidis õigesti, et asjas ei ole tõendatud üldkoosoleku otsuse kostjale kätte toimetamine. Kuna otsust ei ole nõuetekohaselt kättetoimetatud, siis jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
10.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 hageja(apellandi) kanda. Kuna kostja maa- ega ringkonnakohtu menetluses ei osalenud, siis puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium