Tsiviilasja number
2-19-11632
Otsuse aeg ja koht
14.07.2020 Tallinn, kohtukantselei kaudu
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Tsiviilasi
Tallinn, Tööstuse tn 43 korteriühistu hagid A Ri ja I Li vastu kaasomandis oleva korteriomandi võõrandamise kohustamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Tallinn, Tööstuse tn 43 korteriühistu (registrikood esindajad 80143191), seaduslik esindaja E T Kostja I: A R (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Alik Karajev Kostja II: I L (isikukood xxxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Tallinn, Tööstuse tn 43 korteriühistu hagid A Ri ja I Li vastu rahuldamata.
Jätta maakohtu menetluskulud hageja kanda.
Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Kostjad võivad soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
− 18.08.2018. a toimunud üldkoosolekul osales 56 liiget, nendest 30 korteriomanikud ja 26 isikut volitustega. Korteriühistu juurde kuulub 95 korterit. Tuginedes eelnevale ühistu koosolekul osales 58,9% ühistu liikmetest, mis tähendab, et toimunud üldkoosolek oli otsustusvõimeline ning üldkoosolekul tehtud otsus korteri xxxx sundvõõrandamiseks on õiguspärane, sest üldkoosolekul osalenutest hääletas korteri xxxx võõrandamise poolt 100% kohalolevatest liikmetest. Vastusena kostja vastuväidetele selgitas hageja: − Hageja eesmärk ei ole enam üksnes võlgnevuse täitmine kostja poolt. Korteriomanikud võimalikuks kostjate kuulumist korteriomanike hulka põhjusel, et hageja on kaotanud usalduse kostjate vastu. Hageja toonitab, et kostja tasus võlgnevuse üksnes hagimenetluse tõttu. Hagi eesmärk on kostjatele kuuluva korteriomandi sundvõõrandamine, kuna kostjad on korduvalt rikkunud oma kohustusi korteriühistu suhtes ja korteriomanikud ei pea enam võimalikuks nende kuulumist korteriomanike hulka. − 18.09.2018 üldkoosoleku protokoll on ehtne ning puudub alus arvata teistmoodi ning 18.09.2018 üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Korteriühistusse kuulub 104 liiget, kellest 56 osalesid koosolekul.
et korter otsustati võõrandada võlgnevuse katteks ning olukorras, kus võlgnevus on likvideeritud, ei ole kohtu hinnangul proportsionaalne meede nõuda sellest hoolimata korteriomandi võõrandamist. Tegemist oleks sellisel juhul karistusliku eesmärgiga, mitte eesmärgiga, mis otsusest nähtub – võlgade katteks võõrandamine. Kohtu hinnangul on korteriomandi võõrandamine äärmuslik vahend. Korteri võõrandamise puhul tuleb silmas pidada, et rahalise kohustuse täitmist saab korteriomanikult tunduvalt kiiremini ja efektiivsemalt nõuda näiteks maksekäsu kiirmenetluses. Samuti võib pöörduda võla tasumiseks hagiga kohtusse. Antud juhul ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, et hageja oleks kunagi kostjate vastu võla tasumise nõudega kohtusse pöördunud. Seega on hageja pöördunud kohtu poole mitte võla nõudega esmakordselt, vaid koheselt kõige äärmuslikuma nõudega, mida ei saa pidada proportsionaalseks õiguste kaitseks. Kostja I selgitas, et võlgnevus tekkis, kuna pärijate ring oli suur ning korteriomandi saatus oli lahtine ning pärijate omavaheline suhtlus sisuliselt puudus. Hageja ei ole selle osas vastuväiteid esitanud. Kohus selgitab, et iga võlgnevuse tekkimise puhul ei saa eeldada pahatahtlikkust. Olukorras, kus korteriomandi kui pärandi eseme omanike ring oli suur ning korteriomandi saatus lahtine, kõlab usutavalt, et võib tekkida ka arusaamatusi selles osas, kes ja mis osas peaks majandamiskulusid tasuma. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostjatega sõlmiti suuline kokkulepe, et juhul kui edaspidi kostjad tasuvad kommunaalkulude võlgnevust iga kuu 250 eurot ning lisaks sellele jooksvad kommunaalkulud, ei pöörata võõrandamise nõuet täitmisele ning et kostjad rikkusid seda pahatahtlikult. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole samas hageja tõendanud. Üksnes 250 euro tasumine või maksekorralduse saatmine 2018. a kostja I poolt sellist kokkulepet ei tõenda (21.10.2019. a hagiavalduse lisa 5 ja lisa 6). Samuti ei tõenda seda ka hilisem 19.03.2019. a e-kiri, sest hageja poolt kokkuleppe tõdemine e-kirjas ei tõenda selle olemasolu. Samas ka kokkuleppe sõlmimine ja selle mittetäitmine ei pruugi tähendada pahatahtlikkust. Kostja I on kohtule kinnitanud, et tulevikus hageja poolt esitatud arvete tasumisega viivitusi enam ei teki ning ta üksi kohustub need tasuma, sõltumata kostja II maksekäitumisest ning jääb ka selle kinnituse juurde. Kostja I esitas 01.07.2020. a menetlusdokumendis kohtule hageja 10.06.2020. a arve nr TE00285 maikuu majandamiskulude eest tasumiseks ning 29.06.2020. a maksekorralduse, millega soovib tõendada arve tähtaegset tasumist ning korteriomanikel hageja ees mistahes täitmata kohustuste puudumist. Kuigi kinnituse tõelevastavast tulevikus pole käesoleval ajahetkel võimalik kuidagi kontrollida või kindlustada ning seega see eraldiseisvalt käesoleval juhul asja lahendamisel tähendust ei oma, on hagejal juhul kui korteriomanikud ei täida antud lubadust arvete õigeaegse tasumise kohta tulevikus, õigus esitada uuesti nõue korteriomanikele ja vajadusel ka kohtusse, mh tuginedes soovi korral ka muudele asjaoludele kui üksnes võlgnevuse olemasolule, sh ka usalduse kaotusele. Sellisel juhul tuleks ka üldkoosoleku otsuses võõrandamisnõude esitamise põhjused selliselt sõnastada. Kostja II ei ole hagile küll vastanud, kuid kohtu hinnangul, arvestades et nõude aluseks olevad asjaolud on omavahel seotud, leiab kohus, et ka hagi kostja II vastu tuleb eeltoodud asjaoludel jätta rahuldamata. Vastupidisel juhul tekiks ebamõistlik olukord, kus osa poolte ühisomandisse (st kindlaksmääramata osadesse) korteriomandist sundvõõrandatakse ja osa mitte, kuigi võõrandamise alust kui sellist pole korteriomandi puhul tervikuna eeltoodud põhjendustel.
sellele jooksvad kommunaalkulud, ei pöörata võõrandamise nõuet täitmisele, kuid ei ole ka seda tõendanud. Üksnes 250 euro tasumine või maksekorralduse saatmine kostja I poolt sellist kokkulepet või üldkoosoleku otsusest teadmist ei tõenda. Hageja on tuginenud ka asjaolule, et hageja juhatus edastas kostjatele e-kirja, mille kohaselt esitati nõue korteriomandi võõrandamiseks KrtS § 33 lg 1 mõttes, kuid sellest nähtub üksnes kostjale I e-kirja edastamine, kuid mitte kostjale II. Kostja II e-posti pole hageja hagiavaldusse märkinud ja ka kohtu poolt kostjale II kohtumaterjalide kättetoimetamisel on selgunud, et kostjal II pole e-posti. Seega kostjale II otsuse või nõude kättetoimetamist ega ka edastamist pole hageja tõendanud ega ka selliseid asjaolusid kohtu ette toonud. Kostjale I on nõue küll epostiga edastatud, kuid kohtupraktikas on leitud, et korteriomandi võõrandamiseks kohustamine on niivõrd oluline ja elulise tähtsusega küsimus, et selleks ei piisa pelgalt otsuse postkasti panekust, antud juhul oleks tulnud dokument kostjale isiklikult kätte toimetada kas allkirja vastu või postiasutuse vahendusel tähitud kirjaga. Ainult sellisel viisil saaks hageja tõendada, et kostjad on jätnud nõude täitmata. Seega pole hageja tõendanud, et ta oleks kostjatele üldkoosoleku otsuse või nõude korteri võõrandamiseks enne kohtumenetlust kätte toimetanud, mis on samuti alus, et hagi mitte rahuldada.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.