Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-18-17693
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2019 kell 16.00, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu hagi N. M.i (M.) vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse täitmise, so korteriomandi sundvõõrandamise nõudes. Hagihind 3500 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu (RK 80204372, asukoht xxx xx-xx, Kohtla-Järve 30327)
Hageja lepinguline esindaja:
Jurist Maksim Fedotov (volikirja alusel, Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx)
Kostja:
N. M. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx 30327)
muudetud, samas leiab hageja, et MTÜS § 7 lg 2 ja KrtS § 23 lg 1 kohaselt oli 11.05.2018 üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul osalenud isikute arvust. Peale 11.05.2018.a. üldkoosolekut valmistas KÜ Outokumpu 19 kümne päeva jooksul ette üldkoosoleku protokolli ja riputas selle üles tutvumiseks. Korteriühistus kehtestatud praktika kohaselt on sissekäikudesse üles pandud eristendid majaelanike teavitamiseks korteriühistu tegevusest. Niinimetatud "infostendid". 11.05.2018. a üldkoosoleku protokoll sellel vastuvõetud otsustega oli üles riputatud tutvumiseks 21.05.2018. Eraldi pani KÜ Outokumpu 19 esimees Lembit Kikkas 22.05.2018 N. M.i postkasti 11.05.2018. a üldkoosoleku protokolli sellel vastuvõetud otsustega. Majas on kõik sissekäigud suletavad ning igal korteriomanikul on oma isiklik postkasti võti. Niisiis on välistatud kostjale adresseeritud dokumentide sattumine kõrvaliste isikute kätte. KÜ-l Outokumpu 19 ei ole andmeid kostja asukoha või tema elukoha kohta. Kuid naabrite andmetel ilmub keegi aeg-ajalt korterisse. Samuti võtab keegi postkastist kostjale pandud arveid. Hageja leiab, et seda teeb kostja ise, kuna vaid tema saab korterisse. Hagiavaldusega pöördus korteriühistu kohtusse alles 22.11.2018, seega oli kostjal 6 kuud üldkoosoleku otsuse täitmiseks. (tl. 75-94)
teostamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. KrtS § 33 lg 1-3 kohaselt, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega ei pea järgima, kui korteriomanik on teatanud, et ta keeldub võõrandamisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest.
Kohus on korduvalt andnud hagejale võimaluse tõendada, et 11.05.2018. a üldkoosolek oli otsustusvõimeline, kahjuks ei ole hageja seda täiel määral teinud. Kui lähtuda hageja põhikirjast, siis 11.05.2018. a korduv üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna koosolekul osales 29 liiget, 14 liiget andsid hääle volikirja kaudu, seega võib lugeda, et kokku osales 43 ühistu liiget, põhikirja p. 6.7 kolmanda lause kohaselt peab aga teistkordsel, so korduval üldkoosolekul osalema vähemalt 50 liiget või esindajat. Kuigi 11.05.2018. a üldkoosoleku protokollis on märgitud, et osales 43 liiget (tl. 7-959-61), siis hageja poolt esitatud korduva üldkoosoleku osavõtjate registreerimislehtedest nähtub, et osales kokku 40 liiget ja/või esindajat. (tl. 78-89) Kui lähtuda ainult KrtS § 23 sätetest, ka siis võib öelda, et 11.05.2018. a korduv üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna üldkoosoleku kutsel puudub info selle kohta, et üldkoosolek on otsustusvõimelane osalejate arvust olenemata. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud 11.05.2018. a korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisust.
Menetluskulude jaotus
Kohtuotsus on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2019 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.