Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu hagi N. M.i (M.) vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse täitmise, so korteriomandi sundvõõrandamise nõudes. Hagihind 3500 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu (RK 80204372, asukoht xxx xx-xx, Kohtla-Järve 30327)
Hageja lepinguline esindaja:
Jurist Maksim Fedotov (volikirja alusel, Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx)
Kostja:
N. M. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx 30327)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu hagi N. M.i (M.) vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse täitmise, so korteriomandi sundvõõrandamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
1.Viru Maakohtu menetluses on Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu hagi N. M.i (M.) vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse täitmise, so korteriomandi sundvõõrandamise nõudes. Kostjale kuulub korteriomand aadressil Outokumpu 19-xx, Kohtla-Järve. Kostja on Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu liige. 11.05.2018.a. toimus KÜ-s Outokumpu 19 korraline üldkoosolek. Üldkoosolekul vaadati läbi küsimust, mis puudutas majas olevaid võlgnikke, sh korterite nr xx, nr xx ja nr xx omanikke. Päevakorda kuulus küsimus, mis oli seotud reale korteriühistu liikmetele, sh kostjale, kuuluvate korteriomandite võõrandamisega. Sellise otsuse põhjuseks oli nende käitumine ja eluviis majas. Kostja majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevus hageja ees 31.10.2018 seisuga moodustab 14 403,27 eurot. Kostja on teadlik temal olevast võlgnevusest ja ei tee midagi, et seda kustutada. Kostja käitumise tõttu otsustas KÜ Outokumpu 19 kooskõlas KÜ Outokumpu põhikirja § 3.1.8. sätetega ja KrtS § 31 lg 1, lg 2, § 32 lg 1 ja lg 2 alusel, üldkoosolekul kohustada teda võõrandama temale majas kuuluva vara – korteri. Otsuse eest pöörduda vastavate hagiavaldustega kohtusse hääletasid kõik korteriühistu koosolekul osalenud liikmed ja nende volikirjadega esindajad. Sellise otsuse vastu ja erapooletuid ei olnud. Peale seda, kui 11.05.2018.a. toimus KÜ-s Outokumpu 19 korraline üldkoosolek, teavitati kostjat tema suhtes vastuvõetud otsusest. Kooskõlas KrtS § 33 lg 1 sätetega anti kostjale aega selleks, et ta täidaks vabatahtlikult korteriomanike poolt vastuvõetud otsuse. Kuid talle antud aja jooksul kostja üldkoosoleku otsust ei täitnud. Samuti vastavalt KrtS § 29 lg 3 sätetele ei vaidlustanud ta üldkoosoleku otsust. Seoses sellega leiab hageja, et kostja ei kavatse vabatahtlikult üldkoosoleku otsust täita. Hageja palus KrtS § 32 lg 1, lg 2 ja § 33 lg 1 alusel kohustada kostjat täitma 11.05.2018.a. üldkoosoleku otsust ja võõrandama temale majas kuuluva korteriomandi asukohaga Outokumpu 19-xx, Kohtla-Järve, samuti mõista kostjalt välja hageja poolt kantud kohtukulud. (tl. 3-49)
2.26.11.2018. a määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so esindusõiguse aluseks oleva volikirja esitamiseks ja hagi aluseks oleva nõude täpsustamiseks. (tl. 50-51)
3.Hageja kõrvaldas puudused 29.11.2018, esitades kohtule oma selgitused, volikirja ja 11.05.2018 üldkoosoleku protokolli. (tl. 55-61)
ASJA EDASINE KÄIK
4.03.12.2018. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale vastamiseks tähtaja. (tl. 63-64) Kostja on hagimaterjalid saanud kätte isiklikult 16.01.2019, mis leiab kinnitust allkirjaga (tl. 70). Kostja vastust hagile ei esitanud.
5.15.02.2019. a kirjaga teatas kohus hagejale, et kostja ei ole hagile vastanud ning seoses sellega on olemas TsMS § 407 lg 1 kohaldamiseks vajalik eeldus, vastavalt millele võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Samas märkis kohus, et kohtul on vajalik hinnata hagiavalduses märgitud asjaolusid ning nende õigusliku põhjendatuse ulatust. Kohus andis hagejale tähtaja tõendada 11.05.2018. a üldkoosoleku otsustusvõimelisust; tõendada, et oli täidetud korteriomanike häälteenamuse nõue; tõendada, millal on kostjale kätte toimetatud nõue korteriomandi võõrandamiseks; tõendada, et kostjal on võimaldatud vabatahtlikult 3 kuu jooksul alates võõrandamise nõude (üldkoosoleku otsuse) kostjale kättetoimetamisest korteriomand võõrandada. (tl. 71)
6.22.02.2019 esitas hageja esindaja täpsustuse kohtunõudele, lisades 11.05.2018. a korduvast üldkoosolekust osalejate registreerimislehed ja teated üldkoosolekute toimumiste kohta. Hageja esindaja märkis, et korteriühistu põhikiri oli vastu võetud 2004. aastal ning seda ei olnud veel
muudetud, samas leiab hageja, et MTÜS § 7 lg 2 ja KrtS § 23 lg 1 kohaselt oli 11.05.2018 üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul osalenud isikute arvust. Peale 11.05.2018.a. üldkoosolekut valmistas KÜ Outokumpu 19 kümne päeva jooksul ette üldkoosoleku protokolli ja riputas selle üles tutvumiseks. Korteriühistus kehtestatud praktika kohaselt on sissekäikudesse üles pandud eristendid majaelanike teavitamiseks korteriühistu tegevusest. Niinimetatud "infostendid". 11.05.2018. a üldkoosoleku protokoll sellel vastuvõetud otsustega oli üles riputatud tutvumiseks 21.05.2018. Eraldi pani KÜ Outokumpu 19 esimees Lembit Kikkas 22.05.2018 N. M.i postkasti 11.05.2018. a üldkoosoleku protokolli sellel vastuvõetud otsustega. Majas on kõik sissekäigud suletavad ning igal korteriomanikul on oma isiklik postkasti võti. Niisiis on välistatud kostjale adresseeritud dokumentide sattumine kõrvaliste isikute kätte. KÜ-l Outokumpu 19 ei ole andmeid kostja asukoha või tema elukoha kohta. Kuid naabrite andmetel ilmub keegi aeg-ajalt korterisse. Samuti võtab keegi postkastist kostjale pandud arveid. Hageja leiab, et seda teeb kostja ise, kuna vaid tema saab korterisse. Hagiavaldusega pöördus korteriühistu kohtusse alles 22.11.2018, seega oli kostjal 6 kuud üldkoosoleku otsuse täitmiseks. (tl. 75-94)
7.21.03.2019. a kirjaga teatas kohus, et menetleb asja kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja võimalike avalduste ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja), esitamiseks kuni 12.04.2019. Kohus teatas, et kohtuotsuse kuulutamine toimub 23.04.2019 kell 16.00. (tl. 96). Menetlusosalised avaldusi, taotlusi ja täiendusi ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
10.Korteriomandi – ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 65 kohaselt, korteriomanditele, mis on 15.01.2018. a seaduse jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse nimetatud seaduses korteriomandi kohta sätestatut. KrtS § 20 lg 2 kohaselt, korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KrtS § 23 lg 1 kohaselt, kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Vastavalt KrtS § 32 lg 1-3, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kohustused; on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite
teostamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. KrtS § 33 lg 1-3 kohaselt, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega ei pea järgima, kui korteriomanik on teatanud, et ta keeldub võõrandamisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on korteriomandi, asukohaga Outokumpu 19-xx, Kohtla-Järve, omanik (registriosa nr xxxxx). Antud faktist lähtuvalt on tõendatud, et kostja on korteriühistu Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu liige. Kohtule esitatud dokumentidega on samuti tõendatud, et korteriühistu 20.04.2018 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ning seoses sellega toimus 11.05.2018 korduv üldkoosolek.
13.Hageja esitas kostja vastu nõude täita korteriühistu 11.05.2018 korduva üldkoosoleku otsust, so sundvõõrandada temale kuuluv korteriomand aadressil Outokumpu 19-xx, Kohtla-Järve. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostjal on väga suur võlgnevus korteriühistu ees, summas 14 403,27 eurot, samuti elab kostja pooleldi asotsiaalset eluviisi, kuritarvitab alkoholiga, tema korteris kogunevad pidevalt lärmakad seltskonnad, nende vahel toimuvad konfliktid.
14.Seega, sisuliselt on nagu täidetud kõik KrtS §-s 32 sätestatud alused, mis annavad hagejale õiguse esitada kostja vastu korteriomandi sundvõõrandamise nõude.
15.Kuigi kostja ei esitanud vastust hagile, mis oleks andnud aluse tagaseljaotsuse tegemiseks, siis leiab kohus, et antud juhul tuleb hinnata, kas hageja poolt olid nõude esitamisel täidetud kõik KrtS § 23 lg 1 ja § 33 lg 1 sätestatud tingimused.
16.Korteriühistu 11.05.2018 üldkoosoleku, millel võeti vastu otsus kohustada kostjat võõrandama temale kuuluv korteriomand (otsuse p. 4, tl. 60) puhul oli tegemist korduva üldkoosolekuga. Antud asjaolust tulenevalt peab kohus vajalikuks hinnata, kas 11.05.2018. a korduv üldkoosolek oli otsustusvõimeline.
17.Hageja on esitanud kohtule korteriühistu Põhikirja, mille p. 6.7 kolmanda lause kohaselt peab aga teistkordsel, so korduval üldkoosolekul osalema vähemalt 50 liiget või esindajat (tl. 30). Hageja esindaja on seisukohal, et vastavalt KrtS § 23 lg 1 oli 11.05.2018. a üldkoosolek otsustusvõimeline. (tl. 75-76). Hageja esitas kohtule kutse 11.05.2018 toimuvale korduvale üldkoosolekule. Antud kutsest nähtub üldkoosoleku päevakord, kuid antud kutsest ei nähtu infot selle kohta, et üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. (tl. 94) KrtS § 23 lg 1 teise lause kohaselt tuleb sellele üldkoosoleku kutses viidata. Seega ei saa kohus nõustuda sellega, et hageja poolt olid 11.05.2018. a korduva üldkoosoleku kokkukutsumise puhul täidetud kõik seadusest tulenevad nõuded ning et üldkoosolek oli otsustusvõimeline.
Kohus on korduvalt andnud hagejale võimaluse tõendada, et 11.05.2018. a üldkoosolek oli otsustusvõimeline, kahjuks ei ole hageja seda täiel määral teinud. Kui lähtuda hageja põhikirjast, siis 11.05.2018. a korduv üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna koosolekul osales 29 liiget, 14 liiget andsid hääle volikirja kaudu, seega võib lugeda, et kokku osales 43 ühistu liiget, põhikirja p. 6.7 kolmanda lause kohaselt peab aga teistkordsel, so korduval üldkoosolekul osalema vähemalt 50 liiget või esindajat. Kuigi 11.05.2018. a üldkoosoleku protokollis on märgitud, et osales 43 liiget (tl. 7-959-61), siis hageja poolt esitatud korduva üldkoosoleku osavõtjate registreerimislehtedest nähtub, et osales kokku 40 liiget ja/või esindajat. (tl. 78-89) Kui lähtuda ainult KrtS § 23 sätetest, ka siis võib öelda, et 11.05.2018. a korduv üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna üldkoosoleku kutsel puudub info selle kohta, et üldkoosolek on otsustusvõimelane osalejate arvust olenemata. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud 11.05.2018. a korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisust.
18.Isegi kui möönda, et korteriühistu 11.05.2018. a korduv üldkoosolek võis olla otsustusvõimeline (kui jätta tähelepanuta KrtS § 23 lg 1 teine lause ning lähtuda ainult esimeses lauses sätestatust), siis peab kohus vajalikuks hinnata seda, kas kostjale oli 11.05.2018 üldkoosoleku otsus/protokoll kätte toimetatud ning kas kostja jättis nõude täitmata või mitte. KrtS § 33 lg 1 mõtte kohaselt on korteriühistul õigus pöörduda hagiga kohtusse juhul, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest.
19.Hageja on 22.02.2019 vastuses selgitanud, et pärast 11.05.2018. a üldkoosolekut vormistati 10 päeva jooksul üldkoosoleku protokollid ning need pandi 21.05.2018 trepikodades olevatele infostendidele tutvumiseks. Samuti märgib hageja, et „Eraldi pani KÜ Outokumpu 19 esimees Lembit Kikkas 22.01.2018 N. M. postkasti 11.05.2018 üldkoosoleku protokolli koos sellel vastuvõetud otsusega“. (tl. 76) Hageja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et kostjale on 11.05.2018. a üldkoosoleku protokoll/otsus isiklikult kätte toimetatud. Kohus leiab, et korteriomandi võõrandamiseks kohustamine on niivõrd oluline ja elulise tähtsusega küsimus, et siin ei piisa pelgalt otsuse postkasti panekust, antud juhul oleks tulnud dokument kostjale isiklikult kätte toimetada kas korteriühistu juhatuse poolt allkirja vastu või postiasutuse vahendusel tähitud kirjaga, st hageja oleks pidanud esitama kohtule tõendina dokumendi, millel oleks olnud kostja allkiri 11.05.2018. a üldkoosoleku protokolli/otsuse kättesaamise kohta. Ainult sellisel viisil saanuks hageja tõendada, et kostja on jätnud 11.05.2018. a üldkoosoleku otsuse täitmata. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et kostjale on 11.05.2018. a üldkoosoleku otsus isiklikult kätte toimetatud ja et kostja jättis selle täitmata.
20.Isegi kui möönda, et 11.05.2018. a üldkoosoleku otsus oli kostjale teatavaks tehtud postkasti panekuga, siis ei sisalda üldkoosoleku otsus viidet sellele, et kostja on kohustatud võõrandama temale kuuluva korteriomandi aadressil Outokumpu 19-xx, Kohtla-Järve. Seega puudub üldkoosoleku otsuses nõue, mida kostja oleks pidanud 3 kuu jooksul arvates otsuse kättesaamisest vabatahtlikult täitma.
21.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal puudusid hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda.
24.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2019 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.