Tallinn, Õismäe tee 81 korteriühistu apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks määrata 897 eurot (käibemaksuga). 1(11)
5.Välja mõista GK-lt Tallinn, Haabersti linnaosa, Õismäe tee 81 korteriühistu kasuks menetluskulu 299 eurot.
6.Välja mõista LT-lt Tallinn, Haabersti linnaosa, Õismäe tee 81 korteriühistu kasuks menetluskulu 299 eurot.
7.Välja mõista ASlt Tallinn, Haabersti linnaosa, Õismäe tee 81 korteriühistu kasuks menetluskulu 299 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb GK-l, LT-l ja AS-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.GK (hageja 1), LT (hageja 2) ja AS (hageja 3) esitasid 10.03.2017 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Õismäe tee 81 korteriühistu (kostja, korteriühistu) vastu 12.12.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt koostati 12.12.2016 korteriühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade järgmiste päevakorra punktidega: 1) kohtusse pöördumise otsustamine seoses tsiviilasjas nr 2-16-10943 korteriühistule tekkinud kahju nõudega; 2) endiste juhatuse liikmete hageja 2 ja hageja 3 tegevus ning sellega kaasnenud kahjud ühistule perioodil 01.04.2016 – 08.06.2016 hagejale 2 ja hagejale 3 esitatava nõude arutelu ja hääletamine; 3) hageja 2 nõue juhatuse liikme tasu saamise kohta perioodil 01.04.2016 – 08.06.2016. 2016. a juhatuse liikme tasu kinnitamine; 4) 2017. a remonttööde arutelu; 5) vastavalt esitatud päevakorrale anda sõna hagejale 1, hagejale 2, hagejale 3 ja LG-le selgitamaks ettekandes ühistu juhatuses toimunut ajavahemikul 01.04.2016 – 08.06.2016; 6) avaldada umbusaldust LK-le, JU-le ja SK-le nende väljahääletamiseks juhatusest; 7) uute juhatuse liikmete valimine eelpool mainitud liikmete asendamiseks ja hääletamine; 8) uue revisjonkomisjoni liikmete suuruse ja koosseisu valimine ja hääletamine. Antud päevakord oli koostatud ja kooskõlastatud lähtudes korteriühistu juhatuse ja 1/5 korteriühistu liikmetest initsiatiivist.
3.12.12.2016 toimus korteriühistu liikmete erakorraline üldkoosolek. Vastavalt üldkoosoleku osalejate nimekirjale registreeriti üldkoosolekul 31 inimest. Hagejale 1 kuulub 2 korteriomandit (korterid nr 17 ja 35, s.o 2 häält). See tähendab, et üldkoosolekul oli tegelikult 32 häält. Koosolekul osalejate nimekirja koostamisel ei 2(11)
arvestatud hagejale 1 korteri nr 23 omaniku VI poolt antud volitust. Korteri nr 23 omanik elab Saksamaal ja annab igakuiselt volikirja hagejale 1 üldkoosolekul osalemiseks. Üldkoosoleku juhataja selgitas, et korteri nr 23 omanik andis volikirja teisele korteriomanikule VJ-le ning hageja 1 esitatud volikiri on tühistatud. Uut volikiri ei esitatud tutvumiseks. Seega korteriühistu juhatus rikkus hageja 1 hääletamisõigust, kuna lähtudes tema esitatud volikirjast ja korteriomandite arvust oli tal 3 häält, aga protokollis on märgitud 2 häält ja 31 liiget.
4.Vaatamata 12.12.2016 üldkoosoleku päevakorrale, tegi koosoleku juhataja SK üldkoosolekul ettepaneku jätta päevakorrast välja korteriühistu liikmete poolt täiendavalt varasemalt lisatud päevakorra punktid nr 5, 6, 7 ja 8. Hagejad nõudsid kõikide punktide arutamist avalikustatud päevakorra kohaselt, kuid koosoleku juhataja SK pani antud küsimuse hääletamisele. Hagejad juhivad tähelepanu sellele, et üldkoosoleku protokollis on märgitud, et poolt oli 24 inimest ja vastu oli 0 inimest. Seoses sellega tekib küsimus, kus on 8 häält ning kus on hagejate hääled, kuna nad hääletasid vastu. Üldkoosolekul peavad liikmed hääletama lähtudes kindlaksmääratud päevakorrast, kuid üldkoosoleku päevakorra kinnitamisel jäeti otsustamiseks ainult 4 küsimust. Päevakorrapunktide väljajätmise otsus on tühine põhjusel, et seaduse järgi ei tohi otsustada päevakorrapunktides olevate küsimuste arutamata ja seonduvate otsuste vastu võtmata jätmist.
5.Üldkoosolek oli ebaõigesti läbiviidud ja hääletamine oli kaootiline. Samuti on üldkoosoleku protokoll koostatud ebakorrektselt. Otsuste vastu antud hääli ja erapooletuid hääli ei loetud. Üldkoosolekul ei saanud vastu võtta otsust esitada endistele juhatuse liikmetele hagejale 2 ja hagejale 3 nõuet ühistu vara ja dokumentatsiooni tagastamise ning oma tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise kohta summas 227,17 eurot perioodil 01.04.2016 – 08.06.2016, kui seda ei olnud päevakorras. Nimetatud otsus on tühine põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud, millises summas ja millise vara ja dokumentatsiooni osas hakatakse otsustama. Üldkoosoleku päevakorra punktis 3 nimetatud küsimuses otsustas üldkoosolek mitte rahuldada hageja 2 nõuet juhatuse liikme tasu saamise kohta perioodil 01.04.201608.06.2016. Hagejatele jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel üldkoosolek võttis antud otsuse vastu, kui perioodil 01.04.2016 – 08.06.2016 hageja 2 täitis korteriühistu esimehe kohustusi. Kui juhatuse liige täidab korteriühistu esimehe kohustusi, siis ta saab igakuiselt tasu kätte. Seega on hageja 2 nõue põhjendatud ja vastuvõetud otsus kehtetu. Hageja 2 korteriühistu juhatuse esimehena täitis oma kohustusi 01.04.2016 – 08.06.2016, kuid ei saanud üldkoosolekul kindlaksmääratud summat selle perioodi eest, mis tähendab, et ta on võlausaldaja korteriühistu suhtes, kuna korteriühistu on kohustatud tasuma teostatud töö eest. Seega otsus mitte rahuldada hageja 2 nõue juhatuse liikme tasu saamise kohta perioodil 01.04.2016 – 08.06.2016 on tühine.
6.Üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt nägi päevakorra punkt 4 ette 2017 remonttööde arutelu, kuid üldkoosoleku päevakorra punktis 4 otsustas üldkoosolek maksta tagasiulatuvalt alates 01.04.2016 – 08.06.2016 juhatuse liikme tasu 562,50 eurot LK-le ja kinnitada seoses tekkinud olukorraga uuesti juhatuse liikme tasu, määrata juhatuse liikme tasuks vastavalt majanduskavale alates 01.01.2016 250 eurot kuus, üks kord kuus järgneva kuu esimeseks kuupäevaks kuni järgmise aasta majandusaasta 3(11)
aruande koosolekuni. Nimetatud otsus on tühine põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud, millises summas ja millise perioodi eest tasu määramist hakatakse otsustama.
7.Hageja 1 ja hageja 3 on korteriühistu liikmed. Hageja 2 oli korteriühistu liige kuni 17.04.2017, samuti oli ta korteriühistu juhatuse liige alates aprillist 2015. Kuigi hageja 2 ei ole enam korteriühistu liige, siis ebaseaduslikult vastuvõetud otsused kahjustavad tema head nime, sest ebaseaduslikult nõutakse temalt kahju hüvitamist ja keeldutakse väljamaksmast tasu kui korteriühistu juhatuse liikmele perioodi eest 01.04.2016 – 08.06.2016.
8.Hagejad paluvad tuvastada järgmiste 12.12.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisus: jätta päevakorrast välja korteriühistu liikmete poolt täiendavalt lisatud päevakorra punktid nr 5, 6, 7, 8 (otsus nr 6); esitada endistele juhatuse liikmetele hagejale 2 ja hagejale 3 nõue ühistu vara ja dokumentatsiooni tagastamiseks ning oma tegevusega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 227,17 eurot perioodil 01.04.2016 – 08.06.2016 (otsus nr 8; päevakorra punkt 2); maksta tagasiulatuvalt alates 01.04.2016 – 08.06.2016 juhatuse liikme tasu summas 562,50 eurot LK-le (otsus nr 10; päevakorra punkt 4); kinnitada seoses tekkinud olukorraga uuesti juhatuse liikme tasu. Määrata juhatuse liikme tasuks vastavalt majanduskavale alates 01.01.2016 250 eurot kuus, üks kord kuus järgneva kuu esimeseks kuupäevaks kuni järgmise aasta majandusaasta aruande koosolekuni (otsus nr 11; päevakorra punkt 4). Lisaks paluvad hagejad tunnistada 12.12.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse mitte rahuldada hageja 2 nõue juhatuse liikme tasu saamise kohta perioodil 01.04.2016 – 08.06.2016 (otsus nr 9; päevakorra punkt 3) kehtetuks või alternatiivselt tuvastada, et nimetatud otsus on tühine. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
10.Üldkoosoleku otsuse, millega otsustati mitte rahuldada hageja 2 nõuet juhatuse liikme tasu saamiseks kehtetuks tunnistamise osas on möödunud kohtusse pöördumise 3-kuuline tähtaeg. Üldkoosoleku viie otsuse tühisuse tuvastamiseks puudub õiguslik alus, kuna kõik üldkoosolekul vastuvõetud otsused on vastu võetud korteriühistu põhikirja ja seadust järgides.
11.Korteriühistus on kokku 40 korterit, kuid 39 liiget, kellest 31 liiget osales 12.12.2016 toimunud üldkoosolekul. Isiklikult osales koosolekul 15 liiget ning isiklikult kohalolijatele väljastatud volikirjade alusel oli esindatud veel 16 liiget. Korteriühistu põhikirja punkti 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 2.1 on korteriühistu liikmeteks elamu korteriomanikud. Seega arvestas korteriühistu kvoorumi väljaselgitamisel kohalviibivate liikmete kokkulugemisel õigesti hagejat 1 ühe korra. Hagejale 1 kuuluvate korteriomandite arv omab hääletamisel tähtsust ja seetõttu 4(11)
väljastas korteriühistu hagejale 1 põhikirja punkti 6.6 järgi kaks hääletussedelit. Hagejal 1 ei olnud volitust hääletada VI eest, kes oli andnud sellesisulised volitused VJ-le.
12.Kuivõrd enamus otsuste korral ei soovinud hagejad hääletamisest osa võtta, loeti nende hääled erapooletuks ja neid hääli ei arvestatud poolthäälte ega vastuhäältena. Juhul, kui hagejad otsustasid hääletada ja andsid hääletamisele pandud otsustele vastuhääled, on protokolli ka nende vastuhääled kantud. Korteriühistu põhikirja punkti 6.7 kohaselt võetakse üldkoosoleku otsused vastu kohalviibivate liikmete poolthäälte enamusega.
13.Otsus, millega otsustati jätta päevakorrast välja punktid 5, 6, 7 ja 8, on kehtiv, sest üldkoosolekul ei ole seadusega keelatud võtta vastu otsust päevakorrapunktide väljajätmiseks. Päevakorrapunktide lisamist üldkoosoleku päevakorda nõudsid lisaks kolmele avaldajale ka LG, AP, TK ja IV. Seega nõudsid päevakorra muutmist kokku 7 liiget. Kuna korteriühistus on kokku 39 liiget, oli hagejatel vajalik päevakorra muutmise esitamiseks rohkem kui 7 liikme taotlust, mida neil aga ei olnud.
14.Üldkoosolek jättis hageja 2 tasunõude rahuldamata põhjusel, et tal puudub korteriühistuga kokkulepe tasu saamise kohta. Korteriühistul ei ole kohustust tasustada korteriühistu juhatuse liikme tööd ning mitte ühegi korteriühistu üldkoosoleku otsusega ei ole nähtud ette hagejale 2 tasu maksmist juhatuse liikme ametikohustuste täitmise eest. LK-l seevastu on sõlmitud korteriühistuga kirjalik juhatuse liikme leping, mis näeb talle ette tasu maksmise ja selle tõttu oli temale tasu maksmise heakskiit 12.12.2016 üldkoosoleku poolt põhjendatud. Kuivõrd 12.12.2016 üldkoosoleku otsuse järgi otsustati tasu maksmine enam kui kahekuulise perioodi eest, on otsus kooskõlas juhatuse liikme lepinguga ja seadusega. LK-le kuuluks juhatuse liikme tasu maksmisele sõltumata sellest, kas korteriühistu 12.12.2016 üldkoosoleku otsusega oleks vastavasisuline otsus vastu võetud või mitte.
15.Üldkoosoleku otsus, millega otsustati esitada hagejale 2 ja hagejale 3 nõue ühistu vara ja dokumentatsiooni tagastamiseks ning oma tegevusega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 217,75 eurot perioodi 01.04.2016 – 08.06.2016 eest, vastab tegelikele asjaoludele ning on kooskõlas seadusega. Vastava küsimuse päevakorda lisamisel lähtuti eesmärgist teavitada ühistu liikmeid endiste juhatuse liikmete õigusvastasest tegevusest ning korteriühistule kahju tekitamisest. Seadus ei näe ette vajadust üldkoosoleku otsuse järele olukorras, kus otsustatakse kahjunõude esitamise üle korteriühistu liikme vastu. Maakohtu otsus
16.Maakohus jättis 19.12.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohus määras kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 2932,50 eurot, millise summa mõistis maakohus välja kostja kasuks igalt hagejalt võrdsetes osades. Maakohus täiendas 15.01.2019 otsusega Harju Maakohtu 19.12.2018 kohtuotsust kindlaksmääratud menetluskulude osas ja määras kindlaks, et täiendavalt hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 586,5 eurot (s.o käibemaks 2932,50 eurolt), millise summa mõistis maakohus välja kostja kasuks igalt hagejalt võrdsetes osades.
5(11)
17.Otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et 12.12.2016 üldkoosolekust võttis osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest ja seega oli üldkoosolek korteriühistu põhikirja punkti 6.5 kohaselt otsustusvõimeline.
18.Hagejad ei põhistanud oma väidet, miks nad arvavad, et neid on 12.12.2016 üldkoosolekule kutsutud mitte selleks ettenähtud korras. Vaidlust ei ole, et hagejad osalesid 12.12.2016 korteriühistu üldkoosolekul ja neile oli teada 12.12.2016 korteriühistu üldkoosoleku päevakord. Hagejad ei ole tõendanud oma väidet, et 12.12.2016 korteriühistu üldkoosolekul oleks loetud hääli ebaõigesti või et, kui kostja oleks lugenud hääli hagejate soovitud viisil, siis oleks korteriühistu otsused olnud teistsugused, et 12.12.2016 üldkoosoleku protokollis märgitud otsuseid ei oleks saanud selliselt otsustada, nagu seda 12.12.2016 üldkoosolekul tehti. Vaidlust ei ole, et hagejal 1 oli 12.12.2016 korteriühistu üldkoosolekul hääletamisel vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 6.6 kaks häält. Kostja on veenvalt põhistanud, et 12.12.2016 üldkoosolekul juhul, kui hagejad ei soovinud hääletamisest osa võtta, siis loeti nende hääled erapooletuks, mistõttu ei arvestatud hagejate hääli ei poolthäälte ega vastuhäältena. Kuna üldkoosoleku protokolli kohaselt enamus otsustest, mida hagejad on vaidlustanud, on vastu võetud 24 poolthäälega, üks otsus 22 poolthäälega, ning arvesse võttes, et kui ülejäänud hääled, s.h. hagejate hääled, loeti erapooletuteks, siis juhul, kui ka hagejate hääled oleksid olnud arvestatud vastuhäältena, siis ei oleks ka teistsugune häälte lugemine muutnud 12.12.2016 üldkoosolekul otsuste vastuvõtmist.
19.Maakohtu arvates asjaolu, kui üldkoosolek otsustab teatud punkte mitte arutada, ei ole seadusevastane, samuti ei saa seda pidada heade kommetega vastuolus olevaks. Kuna üldkoosolek oli välja hääletanud koosoleku kokkukutsumise teates päevakorrapunktide 5, 6, 7 ja 8 arutamise, siis ei saanud otsustatut muuta ka tulenevalt MTÜS § 201 lg-st 2, mille kohaselt võivad vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Seega oli päevakorra muutmiseks vajalik 8 liikme taotlus. Ka iga päevakorrapunkti eraldi hääletamine ja arutelu ei oleks andnud hagejate soovitud tulemust, kuna teised liikmed avaldasid selget tahet neid päevakorrapunkte mitte arutada.
20.Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et hagejad esitasid vastuväited vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisel ja kõigile üldkoosolekul osalejatele oli arusaadav, et hagejad ei nõustunud vastuvõetavate otsustega. Maakohus märkis, et hagejate algselt puudusega 10.03.2017 esitatud hagist tuleb eeldada, et hagejad vaidlustasid kõiki 12.12.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsuseid ja seega oli hagejatel algusest peale soov esitada hagi ka otsuse nr 9 kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu on see esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
21.Hagejad ei ole põhistanud, milles seisneb üldkoosoleku otsuse nr 9 vastuolu seadusega või korteriühistu põhikirjaga. Kuna hagejad nõuavad üldkoosoleku otsuse nr 9 kehtetuks tunnistamist samadel alustel kui tühisuse tuvastamist, siis pidi maakohus tuvastama, kas üldkoosoleku otsus nr 9 vastuvõtmisel ei ole iseenesest rikutud seaduse sätteid või kas see on vastuolus heade kommetega. Asjaolu, et hagejad ei nõustu üldkoosoleku otsusega nr 9, ei too kaasa eelnimetatud otsuste tühisust.
6(11)
22.Üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitust, et üldkoosolekul tuleb arutamisele 2016 juhatuse liikme tasu kinnitamine, pidi iga korteriühistu liige mõistma, et üldkoosolekul arutatakse juhatuse liikmele tasu kinnitamist. Seega asjaolu, et juhatuse liikme tasu arutati ka teise päevakorrapunkti, s.t. päevakorrapunkti 4 remonttööde all, ei luba kohtul arvata, et üldkoosolekule tulija ja hääletaja ei saanud eeldada, et arutamisele tuleb juhatuse liikme tasu 2016 kinnitamine. Kohtule ei esitatud asjaolusid, et kinnitatud juhatuse liikme tasu ühes kuus oleks olnud teistsugune, kui see on olnud varem juhatuse liikmetel ja nagu see on LK ja korteriühistu vahel kokku lepitud käsunduslepinguga. Seetõttu ei olnud maakohtul põhjust arvata, et korteriühistu on rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda põhjusel, et korteriühistu liikmetel ei olnud teada, millise küsimuse arutamine võib 12.12.2016 üldkoosolekul tulla arutamisele. Seejuures on 2016. a juhatuse liikme tasu kinnitamine sõnaselgelt ära toodud päevakorrapunkti 3 raames. Seega ei ole veenev hagejate väide, et nemad ei saanud aru, missugune tasu ja missuguse perioodi eest võiks tulla kinnitamisele. Pooled ei vaielnud, et juhatuse liikme tasu määramine on korteriühistu üldkoosoleku pädevuses, mistõttu hagejate väide, et üldkoosoleku eeltoodud otsused on seaduse või heade kommete vastased, ei ole tõendatud. Üldkoosolek on pädev otsustama juhatuse liikmele juba tehtud töö eest ja edaspidi tasu maksmise üle kindla summana ühes kuus, mida ongi tehtud otsustega punktides 10 ja 11. Korteriühistu on põhistanud hagejale 2 juhatuse liikme tasu maksmise taotluse rahuldamata jätmist seoses hageja 2 juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisega. Hagejad ei tõendanud, et üldkoosolek ei võinud otsustada hageja 2 taotluse rahuldamata jätmist.
23.Kohtu arvates ei saa heade kommete vastaseks pidada ka üldkoosoleku otsust nr 8. Asjaolu, et korteriühistu on deklaratiivselt otsustanud välja nõuda hagejalt 2 ja hagejalt 3 vara ja dokumente ja teatanud, et on tekitatud kahju, ei saa kuidagi olla heade kommete vastane. Mõistliku kõrvalseisjana võib eeldada, et kui üldkoosoleku päevakorras on punkt endiste juhatuse liikmete hageja 2 ja hageja 3 tegevus ja sellega kaasnenud kahjud ühistule perioodil 01.04.2016 – 08.06.2016 ning hagejale 2 ja hagejale 3 esitatava nõude arutelu ja hääletamine, siis on mõistlik arvata, et üldkoosolek võib võtta vastu otsustuse paluda esitada hagejal 2 ja hagejal 3 tagastada ühistu vara ja dokumentatsioon ja hüvitada kahju 217,75 eurot. Apellatsioonkaebus
24.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või alternatiivselt saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
25.Maakohus rikkus asja menetlemisel menetlusõiguse norme. Kohtulikku arutamist piisava põhjalikkusega kohtuistungil ei toimunud, tõendeid ei uuritud ja hagejate taotlused jäeti kohtu poolt rahuldamata.
26.Maakohus kohaldas ebaõigesti MTÜS § 20 lg 6 ja § 201 lg 5. Vastupidiselt maakohtu seisukohale on hagejate hinnangul rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosolekul võeti vastu otsused nr 10 ja 11, mida ei olnud üldkoosoleku päevakorras kindlaksmääratud. Otsused on tühised põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates 7(11)
ei olnud märgitud, millises summas ja millise perioodi eest tasu määramist hakatakse otsustama. Hagejad ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et otsust nr 8 ei saa pidada heade kommete vastaseks. Üldkoosolekul ei saanud sellist otsust vastu võtta, kuna seda ei olnud päevakorras. Nimetatud otsus on tühine põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud, millise kahjusumma ning millise vara ja dokumentatsiooni tagastamise osas hakatakse otsustama.
27.Maakohus kohaldas ebaõigesti MTÜS § 241 lg 1. Hagejad ei nõustu maakohtuga selles, et üldkoosolek võib otsustada, et jätta algselt päevakorras olnud punktid arutamata. Selline seisukoht ei vasta seadusele ega Riigikohtu praktikale. Otsuse nr 6 vastuvõtmisel rikuti jämedalt üldkoosoleku läbiviimise ja hääletamise korda.
28.Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole hagejad põhistanud üldkoosoleku otsuse nr 9 vastuolu seadusega või korteriühistu põhikirjaga. Maakohus jättis hagejate tõendid tähelepanuta ja selgitused arvestamata. Hagejad juhivad tähelepanu, et hageja 2 oli korteriühistu juhatuse liige ja täitis juhatuse esimehe kohustusi ning kuivõrd üldkoosolek võtab igal aastal vastu majandustegevuse aastakava, milles on kindlaksmääratud juhatuse liikme tasu ja kord, siis oli hageja 2 nõue põhjendatud.
29.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme (TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1), kui mõistis välja kostja menetluskulud 2932,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused sellises mahus õigusabikulude hüvitamiseks. Vastustaja seisukoht
30.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
32.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et hagejad maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
33.Maakohus lahendas vaidluse hagimenetluses, kuigi alates 01.01.2018 kehtiva TsMS § 613 lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus korteriühistu organi otsuse kehtivuse üle peetava vaidluse hagita menetluses. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas olukorras saab analoogia korras siiski lähtuda TsMS ja täitemenetluse seadustiku 8(11)
rakendamise seaduse (TsMSRS) § 2 lg 3 teises lauses sätestatust, mille järgi tuli enne 2009. aasta 1. jaanuari alustatud asi lahendada lõpuni hagi- või hagita menetluses, sõltumata sellest, kas hiljem kehtinud seaduse järgi on menetlusliiki muudetud. Samuti sätestab TsMSRS § 9 lg 1 esimene lause, et enne sama seaduse jõustumist hagita menetluse asjades tehtud otsuse peale esitatud apellatsioon- ja kassatsioonkaebus vaadatakse läbi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse korras. Seetõttu võib ka praegusel juhul asja lõpuni vaadata hagimenetluses (Riigikohtu 14.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747, p 17).
34.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud tsiviilasja menetlemisel menetlusõiguse norme. Maakohus pidi vastu võtma TsMS § 238 lg 1 järgi ainult asjakohased tõendid ja TsMS § 331 lg 1 järgi menetleb kohus hilinemisega esitatud tõendit, taotlust ja avaldust ainult siis, kui see ei takista asja menetlust. Samuti peavad esitatud avaldused ja taotlused olema asjakohased. Kolleegium ei nõustu sellega, et maakohtu menetluses ei uuritud tõendeid. 21.11.2018 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohtuistungil tõendeid uuritud. Hagejad ei ole taotlenud mõne tõendi eraldi uurimist. Maakohtu kohtunik on kohtuistungit juhtinud TsMS § 348 lg 1 kohaselt ja selgitanud välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähtsust omavate asjaolude suhtes. Hagejad on tsiviilasja koormanud taotluste ja tõenditega, mis ei ole nende nõuet arvestades olulised ega asjakohased.
35.Kostja üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise ajal tulenesid otsuse tühisuse alused MTÜS § 241 lg-st 1, mille kohaselt on otsus mh tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kolleegium leiab, et kohtu ette toodud asjaoludest ei saa järeldada, et oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda või oleks tuvastatav mõni muu eeldus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
36.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et 12.12.2016 üldkoosoleku otsused nr 10 ja nr 11 on tühised seetõttu, et kostja liikmetele saadetud teates üldkoosoleku päevakorras polnud vastavaid päevakorrapunkte. Päevakorrapunkt 3 kohaselt oli päevakorras 2016. a juhatuse liikme tasu kinnitamine ja otsuses nr 10 kinnitati juhatuse liikmele LKle tasu maksmine perioodi eest 01.04.2016 - 08.06.2016 ja otsuses nr 11 määrati juhatuse liikme tasuks alates 01.01.2016 250 eurot kuus. Seega vastas vastuvõetud otsus kostja liikmetele saadetud päevakorrale. See, et üldkoosoleku teates ei olnud märgitud täpset tasu suurust, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Kolleegiumi arvates ei ole mingit alust pidada tühiseks üldkoosoleku otsust nr 8, milles otsustati esitada hagejatele 2 ja 3 nõue kostja vara ja dokumentatsiooni tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks summas 217,75 eurot. Otsus vastas eelnevalt saadetud päevakorrale (punkt 3) ja päevakorras kahjusumma märkimata jätmine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Seadusest ega kostja põhikirjast ei tulene, et üldkoosoleku päevakorras peaks olema eelnevalt märgitud juhatuse liikmele makstava tasu täpne suurus või kahju, mille hüvitamist kostja soovib, täpne suurus.
37.Hagejad leiavad apellatsioonkaebuses, et üldkoosoleku läbiviimisel ei ole võimalik jätta muist päevakorrapunkte arutamata ja otsustada, et neid ei arutata. Kostja 12.12.2016 9(11)
üldkoosolekul otsustati, et päevakorrapunktid 5-8 jäetakse päevakorrast välja. Kolleegium leiab, et seadusest ega põhikirjast ei tulene, et otsustusvõimeline ühistu üldkoosolek ei võiks otsustada, et osa päevakorras olnud punkte jäetakse päevakorrast välja ja neid ei arutata.
38.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga osas, milles maakohus leidis, et 12.12.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsus nr 9, milles otsustati rahuldamata jätta hageja 2 nõue tasu saamiseks perioodi 01.04.2016 – 08.06.2016 eest, ei ole tühine ega kehtetu. Hagejad on tühisuse ja kehtetuse alusena esile toonud samad asjaolud ja maakohus on neid kohaselt hinnanud.
39.Maakohus jättis õigesti seoses hagi rahuldamata jätmisega maakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hagejate kanda võrdsetes osades. Hagejad on vaidlustanud menetluskulude rahalise suuruse ja leiavad, et kulud ei ole kogu ulatuses vajalikud ega vasta töö keerukusele ja mahule. Kolleegium hagejatega ei nõustu. Kuigi menetlus ei olnud õiguslikult keerukas, on just hagejad koormanud tsiviilasja üle asjakohatute tõenditega ja esitanud hulgaliselt taotlusi, millega kostja esindaja pidi tutvuma ja vajadusel vastama. Eeltoodu tõttu ei saa kostja esindaja töötundide arvu maakohtus (25,5h) pidada ülepaisutatuks.
40.TsMS § 165 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
41.Kostja esitas 16.09.2019 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud 1040 eurot, millest õigusabikulu 1035 eurot (käibemaksuga) ja muu kulu 5 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi 7h 30min ulatuses tunnitasuga 115 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi järelepärimise koostamises kohtule seoses menetluskulude väljamõistmisega kohtuotsuses ilma käibemaksuta (15min), taotluse koostamises täiendava otsuse tegemiseks (45min), apellatsioonkaebuse ja selle täiendusega tutvumises (1h), apellatsioonkaebusele vastuse koostamises (4h 45min) ja lõppseisukohtade koostamises (45min). Lisaks kandis kostja kulusid seoses x-Law andmebaasi kasutamisega kohtupraktika kontrollimiseks (5 eurot). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub kostja menetluskulud välja mõista käibemaksuga. Hagejad oma seisukohta kostja menetluskulude osas ei esitanud.
42.Ringkonnakohus leiab, et kostjale osutatud õigusabi, mis seisnes 27.12.2018 järelepärimise tegemises maakohtule ja 31.12.2018 taotluse koostamises täiendava otsuse tegemiseks (kokku 1h, 138 eurot käibemaksuga), ei kuulu hüvitamisele apellatsiooniastmes. Nimetatud menetlustoimingud tehti maakohtus ja nende kulude hüvitamise taotluse oleks pidanud esitama maakohtule koos täiendava otsuse taotluse esitamisega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kasutas kostja lepinguline esindaja x-Law andmebaasi 31.12.2018, s.o täiendava otsuse taotluse koostamisel. Seega ei ole ka see kulu (5 eurot käibemaksuta) seotud kostja esindamisega apellatsioonimenetluses.
10(11)
43.Ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on vajalikud ja põhjendatud. Kostja esindaja ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks ning lõppseisukohtade koostamiseks on põhjendatud ja vajalik nimekirjas märgitud ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 115 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejatelt võrdsetes osades kostja kasuks välja menetluskulu 897 eurot (1040 – 138 – 5), s.o. igalt hagejalt kostja kasuks 299 eurot.
44.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
45.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.