Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja täiendava otsuse põhjendused 19.12.2018 kohtuotsusega jättis kohus hagejate G K, L T’i ja A S’u hagi Tallinn, Haabersti linnaosa, Õismäe tee xxx korteriühistu vastu korteriühistu 13.12.2016 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse 2 932,50 eurot ning mõistis igalt hagejalt kostja kasuks välja 977,50 eurot ja viivise menetluskuludelt. 31.12.2018 esitas kostja kohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks, kuna kohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel kostja poolt täpsustatud menetluskulude nimekirja, millises kostja soovis menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kostja palub välja mõista menetluskuludelt ka käibemaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 5 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. Kostja on esitanud menetluskulude kindlaks määramise avalduse koos käibemaksuga. 19.12.2018 otsuse tegemisel ei ole kohus võtnud arvesse kostja kinnitust, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja kinnitas 21.11.2018 täiendavalt esitatud menetluskulude nimekirjas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus asub seisukohale, et kostja taotlus on põhjendatud, sest kohus ei ole võtnud seisukohta menetuskulude kindlaksmääramisel menetluskuludelt käibemaksu väljamõistmise suhtes. Kohus määrab kindlaks, et täiendavalt hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 586,5 eurot (s.o käibemaks kostja menetluskuludelt 2 932,50 eurolt). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejatel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 448 lg 5 alusel on täiendav otsus täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.