Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõue Hagiavalduse kohaselt on 12.12.2016 KÜ Õismäe tee xxx korteriühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade koostatud järgmiste päevakorra punktidega: 1. Kohtusse pöördumise otsustamine seoses tsiviilasjas nr 2-16-10943 korteriühistule tekkinud kahju nõudega; 2. Endiste juhatuse liikmete L.Ti ja A.Su tegevus ning sellega kaasnenud kahjud ühistule perioodil 01.04.2016-08.06.2016 L.Tile ja A.Sule esitatava nõude arutelu ja hääletamine; 3. L.Ti nõue juhatuse liikme tasu saamise kohta perioodil 01.04.2016-08.06.2016. 2016.a juhatuse liikme tasu kinnitamine; 4. 2017.aasta remonttööde arutelu; 5. Vastavalt esitatud päevakorrale anda isikutele G.Km, L.T, A.S ja L.Gile selgitamaks ettekandes ühistu juhatuses toimunut ajavahemikul 01.04.2016-08.06.2016; 6. Avaldada umbusaldust L.Kle, J.Uele ja S.Kele nende väljahääletamiseks juhatusest; 7. Uute juhatuse liikmete valimine eelpool mainitud liikmete asendamiseks ja hääletamine; 8. Uue revisjonkomisjoni liikmete suuruse ja koosseisu valimine ja hääletamine. Antud päevakord oli koostatud ja kooskõlastatud lähtudes KÜ juhatuse ja 1/5 KÜ liikmetest initsiatiivist. 23.11.2016.a. 12.12.2016 toimus KÜ Õismäe tee xxx liikmete erakorraline üldkoosolek. Vastavalt 12.12.2016 üldkoosoleku osalejate nimekirjale üldkoosolekul on registreeritud 31 inimest ning nendest ühele (G K) kuulub 2 korteriomandit (korterid nr xx, xxx - 2 häält). See tähendab, et üldkoosolekul oli 32 häält. Koosolekul osalejate nimekirja koostamisel ei olnud arvestatud G.Kle korteri nr xxx omaniku poolt antud volitust. Korteri nr xxx omanik elab Saksamaal ja igakuiselt annab volikirja G.Kle üldkoosolekul osalemiseks, aga üldkoosoleku juhataja seletas, et korteriomanik (korter nr xx) V I andis volikirja teisele korteriomanikule V Jle ning G.K poolt esitatud volikiri on tühistatud, aga uus volikiri ei olnud esitatud tutvumiseks. Seega KÜ Õismäe tee xxx juhatus rikkus hageja 1 hääletamisõigust, kuna lähtudes tema poolt esitatud volikirjast ja korteriomandite arvust temal on 3 häält, aga protokollis on märgitud ainult 2 häält ja 31 liiget. Vaatamata 12.12.2016 kokku kutsustud üldkoosoleku päevakorrale 12.12.2016 üldkoosolekul koosoleku juhataja S.K tegi ettepaneku jätta päevakorrast välja KÜ liikmete poolt täiendavalt varasemalt lisatud päevakorra punktid nr 5,6,7,8. Hagejate poolt oli tehtud etteheide ning nad nõudsid kõikide punktide arutamist avalikustatud päevakorra kohaselt, kuid koosoleku juhataja S. K pani antud küsimuse hääletamisele. Hagejad juhivad tähelepanu sellele, et 12.12.2016 üldkoosoleku protokollis on märgitud, et poolt oli 24 inimest, vastu oli 0 inimest. Seoses sellega tekib küsimus kus on 8 häält ning kus on hagejate hääled, kuna nad hääletasid vastu. Hagejad arvavad, et üldkoosolekul liikmed peavad hääletama lähtudes kindlaksmääratud päevakorrast. Kuid üldkoosoleku päevakorra kinnitamisel jäeti otsustamiseks ainult 4 küsimust, kuigi üldkoosolek peab arutlema kõiki päevakorras olevaid küsimusi eraldi ning peab kõigis nendes küsimustes hääletama ja tegema otsuseid. Hagejad arvavad, et otsus päevakorrapunktide väljajätmisest on tühine põhjusel, et seaduse järgi ei oleks tohtinud otsustada päevakorrapunktides olevate küsimuste arutamata ja seonduvate otsuste vastuvõtmata jätmist.

KÜ üldkoosolek oli ebaõigelt läbi viidud ning hääletamine oli kaootiline. Samuti üldkoosoleku protokoll on koostatud ebakorrektselt. Otsuste vastu antud hääli ja erapooletuid hääli tegelikult ei loetud. Üldkoosolekul ei saanud vastu võtta vastu otsust esitada endistele juhatuse liikmetele L.Tile ja A. Sule nõuet ühistu vara ja dokumentatsiooni tagastamiseks ning oma tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise kohta summas 227,17 eurot perioodil 01.04.2016-08.06.2016, kui seda ei olnud päevakorras. Hagejad on seisukohal, et nimetatud otsus on tühine põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud, millises summas ja millised vara ja dokumentatsioon hakatakse otsustama. 12.12.2016 üldkoosoleku päevakorra punktis 3 nimetatud küsimuses otsustas üldkoosolek mitte rahuldada L.Ti nõue juhatuse liikme tasu saamise kohta perioodil 01.04.2016-08.06.2016. Hagejatele jäi arusaamatuks millisel õiguslikul alusel KÜ liikmete üldkoosolek võttis antud otsuse vastu, kui perioodil 01.04.2016 - 08.06.2016 L T täitis KÜ esimehe kohustusi. Kui KÜ juhatuse liige täidab KÜ esimehe kohustusi, siis ta igakuiselt saab tasu kätte, millega hagejad arvavad, et L T`i nõue on põhjendatud ja 12.12.2016 vastuvõetud otsus on kehtetu. Samuti hagejad märgivad, et hageja 2 L T KÜ Õismäe tee xxx juhatuse esimehena täitis oma kohustusi alates 01.04.2016-08.06.2016, aga ei saanud KÜ üldkoosolekul kindlaksmääratud summat selle perioodi eest, mis tähendab, et ta on võlausaldaja KÜ suhtes, kuna KÜ on kohustatud tasuma teostatud töö eest. Seoses sellega alternatiivselt hagejad paluvad tuvastada, et vastuvõetud otsus mitte rahuldada L. Ti nõue juhatuse liikme tasu saamise kohta perioodil 01.04.2016-08.06.2016 on tühine. Üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt päevakorra punkt 4 nägi ette 2017 remonttööde arutelu, kuid 12.12.2016 üldkoosoleku päevakorra punktis 4 otsustas üldkoosolek maksta tagasiulatuvalt alates 01.04.2016-08.06.2016 juhatuse liikme tasu summas 562,50 eurot L. Kle ja kinnitada seoses tekkinud olukorraga uuesti juhatuse liikme tasu. Määrata juhatuse liikme tasuks vastavalt majanduskavale alates 01.01.2016 250 eurot kuus, üks kord kuus järgneva kuu esimeseks kuupäevaks kuni järgmise aasta majandusaasta aruande koosolekuni. Hagejad on seisukohal, et nimetatud otsus on tühine põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud, millises summas ja millise perioodi eest tasu määramist hakatakse otsustama. Hagejad, G K ja A S, on KÜ Õismäe xxx liikmed. L T oli KÜ Õismäe xxx liige kuni 17.04.2017. See tähendab, et ta oli KÜ liige 12.12.2016 seisuga. Samuti L T oli KÜ Õismäe xxx juhatuse liige alates aprillist 2015. Hagejad on kindlad, et KÜ Õismäe xxx tegevus peab vastama korrektselt kehtivatele õigusaktidele ning üldkoosolekute läbiviimine peab vastama KÜ põhikirjale ja headele kommetele. Hagejad on esitanud hagiavalduse ühistu liikmete õiguste kaitseks ning ühistu tegevust rikkuvate seadusevastaste toimingute ennetamiseks. Kuigi hageja 2 ei ole enam KÜ Õismäe tee xxx liige, siis ebaseaduslikult vastuvõetud otsused kahjustavad tema head nime, sest ebaseaduslikult nõutakse temalt kahju hüvitamist ja keeldutakse väljamaksmast tasu kui KÜ Õismäe tee xxx juhatuse liikmele perioodi eest alates 01.04.2016 kuni 08.06.2016. Hagejad paluvad: 1. tuvastada, et 12.12.2016.a. vastuvõetud otsus – jätta päevakorrast välja KÜ liikmete poolt täiendavalt lisatud päevakorra punktid nr 5, 6, 7, 8: 5. Vastavalt esitatud päevakorrale anda isikutele G.Km, L.T, A.S ja L.Gile selgitamaks ettekandes ühistu juhatuses toimunut ajavahemikul 01.04.2016-08.06.2016; 6. Avaldada umbusaldust L.Kle, J.Uele ja S.Kele nende väljahääletamiseks juhatusest.; 7. Uute juhatuse liikmete valimine eelpool mainitud liikmete asendamiseks ja hääletamine; 8.Uue revisjonkomisjoni liikmete suuruse ja koosseisu valimine ja hääletamine – on tühine; 2. tuvastada, et 12.12.2016.a. vastuvõetud otsus/12.12.2016 protokolli päevakorra punkt 2 – Esitada endistele juhatuse liikmetele L.Tile ja A. Sule nõue ühistu vara ja dokumentatsiooni tagastamiseks ning oma tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise kohta summas 227,17 eurot perioodil 01.04.2016-08.06.2016– on tühine; 3. tuvastada, et 12.12.2016.a. vastuvõetud otsus /12.12.2016 protokolli päevakorra punkt 4 – maksta tagasiulatuvalt alates 01.04.2016-08.06.2016 juhatuse liikme tasu summas 562,50 eur L.Kle – on tühine; 4. tuvastada, et 12.12.2016.a. vastuvõetud otsus /12.12.2016 protokolli päevakorra punkt

4– kinnitada seoses tekkinud olukorraga uuesti juhatuse liikme tasu. Määrata juhatuse liikme tasuks vastavalt majanduskavale alates 01.01.2016 250 eurot kuus, üks kord kuus järgneva kuu esimeseks kuupäevaks kuni järgmise aasta majandusaasta aruande koosolekuni – on tühine; 5. tunnistada 12.12.2016.a. vastusõetud otsus (teade päevakorra punkt 3 ja 12.12.2016 protokolli päevakorra punkt 3) - Mitte rahuldada L.Ti nõue juhatuse liikme tasu saamise kohta perioodil 01.04.2016-08.06.2016 kehtetuks või alternatiivselt tuvastada, et ülalnimetatud otsus on tühine. Hagejad paluvad hagejate menetluskulud välja mõista kostjalt ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt on korteriühistu 12.12.2016 üldkoosoleku otsuse nr 9 kehtetuks tunnistamise osas, mille kohaselt otsustati mitte rahuldada L Ti nõuet juhatuse liikme tasu saamiseks perioodil 01.04.2016 – 08.06.2016, möödunud kohtusse pöördumise 3-kuuline tähtaeg 12.03.2017, millest tulenevalt on avaldajate 16.02.2018 hagiavalduse nõue esitatud hilinenult ning see tuleb jätta rahuldamata. Avaldajate nõudel 12.12.2016 üldkoosoleku viie otsuse tühisuse tuvastamiseks puudub õiguslik alus, kuna kõik 12.12.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on vastu võetud korteriühistu põhikirja ja seadust järgides ning kooskõlas kehtiva õigusega. Korteriühistus Õismäe tee xxx on kokku 40 korterit, kuid 39 liiget, millest 31 liiget osales 12.12.2016 toimunud üldkoosolekul. Isiklikult osales koosolekul 15 liiget (korterid nr xxx) ning isiklikult kohalolijatele väljastatud volikirjade alusel oli esindatud veel 16 liiget (korterid nr xxx) Korteriühistu põhikirja p-i 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Seega oli 12.12.2016 üldkoosolek otsustusvõimeline. Vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 2.1 on korteriühistu liikmeteks Õismäe tee xxx, Tallinn asuva elamu korteriomanikud. Seega arvestas korteriühistu kvoorumi väljaselgitamisel kohalviibivate liikmete kokkulugemisel õigesti G Kd ühe korra. G Kle kuuluvate korteriomandite arv omab hääletamisel tähtsust, kuna korteriühistu põhikirja p-i 6.6 kohaselt annab üldkoosolekul iga korter ühe hääle ja seetõttu väljastaski korteriühistu 12.12.2016 üldkoosolekul G Kle kaks hääletussedelit, mis nähtub 12.12.2016 üldkoosoleku protokollist. G Kl ei olnud volitust hääletada V I eest, kes oli andnud sellesisulised volitused V Jle. Koosolekul pöördus koosoleku juhataja iga otsuse vastuvõtmise korral eraldiseisvalt avaldajate poole ning küsis, kas avaldajad hääletavad poolt, vastu või ei anna oma häält. Enamus otsuste korral ei soovinud avaldajad hääletamisest osa võtta, mis tähendas, et nende hääled loeti erapooletuks. Nende hääli ei arvestatud poolthäälte ega vastuhäältena. 12.12.2016 üldkoosoleku protokollist nähtub, et enamus otsustest, mille avaldajad on vaidlustanud, on võetud vastu 24 poolthäälega, üks 22 poolthäälega. Kuna 12.12.2016 üldkoosolekul osales 31 ühistu liiget (sh volikirjade alusel), siis ülejäänud hääled loeti erapooletuteks, k.a avaldajate hääled. Juhul, kui avaldajad otsustasid hääletada ning anda hääletamisele pandud otsustele vastuhääled, on protokolli ka nende vastuhääled kantud ning hääled vastavalt sellele kokku loetud. Korteriühistu põhikirja pi 6.7 kohaselt võetakse üldkoosoleku otsused vastu kohalviibivate liikmete poolthäälte enamusega. Avaldajad peavad tühiseks 12.12.2016 üldkoosoleku otsust nr 6, mille kohaselt otsustati jätta päevakorrast välja punktid 5, 6, 7 ja 8 on kehtiv, sest üldkoosolekul ei ole seadusega keelatud võtta vastu otsust päevakorrapunktide väljajätmiseks. Päevakorrapunktide lisamist üldkoosoleku päevakorda nõudsid lisaks kolmele avaldajale ka isikud L.G, A. P, T. K, I. Vaig. Seega nõudsid päevakorra muutmist kokku 7 liiget. Kuna korteriühistus on kokku 39 liiget, oli avaldajatel vajalik päevakorra muutmise esitamiseks rohkem kui 7 liikme taotlust (1/5 39-st = 7,8), mida neil aga ei olnud. Korteriühistu üldkoosolek jättis L Ti tasunõude rahuldamata põhjusel, et tal puudub korteriühistuga kokkulepe tasu saamise kohta. Korteriühistul ei ole kohustust tasustada korteriühistu juhatuse liikme tööd ning mitte ühegi korteriühistu üldkoosoleku otsusega ei ole nähtud ette L Tile tasu maksmist juhatuse liikme ametikohustuste täitmise eest. Vastavaid kokkuleppeid ei ole sõlminud ka korteriühistu ning seega puudub L Til õiguslik alus tasu

nõudmiseks. L Kl seevastu on sõlmitud korteriühistuga kirjalik juhatuse liikme leping, kuivõrd isik on olnud korteriühistu juhatuse liige väga pikka aega. L K juhatuse liikme leping näeb talle ette tasu maksmise ja selle tõttu oli temale tasu maksmise heakskiit 12.12.2016 üldkoosoleku poolt põhjendatud. Vastavalt kõnealuse juhatuse liikme lepingu p-le 2.1 kuulub L Kle igakuiselt maksmisele 250 eurot (bruto). Kuivõrd 12.12.2016 üldkoosoleku otsuse järgi otsustati tasu maksmine enam kui kahekuulise perioodi eest, on otsus kooskõlas juhatuse liikme lepinguga ja seadusega. L Kle kuuluks juhatuse liikme tasu maksmisele sõltumata sellest, kas korteriühistu 12.12.2016 üldkoosoleku otsusega oleks vastavasisuline otsus vastu võetud või mitte. Kuna juhatuse liikme tasu suurus on kinnitatud üldkoosoleku otsusega, mis oli aluseks L K juhatuse liikme lepingu sõlmimisele, kuulub tasu maksmisele vastavalt lepingule, mitte 12.12.2016 üldkoosoleku otsusele. 12.12.2016 üldkoosoleku otsus, millega otsustati esitada L Tile ja A S nõue ühistu vara ja dokumentatsiooni tagastamiseks ning oma tegevusega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 217,75 eurot perioodi 01.04.2016 – 08.06.2016 eest vastab tegelikele asjaoludele ning on kooskõlas seadusega. Korteriühistu vastava küsimuse päevakorda lisamisel lähtunud pelgalt eesmärgist, et teavitada ühistu liikmeid endiste juhatuse liikmete õigusvastasest tegevusest ning korteriühistule kahju tekitamisest. Seadus ei näe ette vajadust üldkoosoleku otsuse järele olukorras, kus otsustatakse kahjunõude esitamise üle korteriühistu liikme vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et 12.12.2016 korteriühistu Õismäe tee xxx üldkoosolek kutsuti kokku päevakorraga: 1. Kohtusse pöördumise otsustamine seoses tsiviilasjas nr 2-16-10943 korteriühistule tekkinud kahju nõudega; 2. Endiste juhatuse liikmete L.Ti ja A.Su tegevus ning sellega kaasnenud kahjud ühistule perioodil 01.04.2016-08.06.2016 L.Tile ja A.Sule esitatava nõude arutelu ja hääletamine; 3. L.Ti nõue juhatuse liikme tasu saamise kohta perioodil 01.04.2016-08.06.2016. 2016.a juhatuse liikme tasu kinnitamine; 4. 2017.aasta remonttööde arutelu. Vaidlust ei ole, et avaldajate avalduse alusel lisati esialgse 12.12.2016 korteriühistu Õismäe tee xxx üldkoosoleku päevakorda avaldajate poolt väljapakutud päevakorrapunktid 5-8:

otsus p 9 on kehtetu või alternatiivselt tühine. Pooled ei vaidle, et hagejad I ja III on kostja kui korteriühistu liikmed ning hageja II oli kostja liige kuni 17.04.2017 (I kd t.l. 100). Korteriühistu otsuste vastuvõtmisel kehtinud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 21 lg 1 alusel võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. MTÜS § 22 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Tuvastatud on, et Õismäe tee xxx korteriühistu põhikirja p 6.5. kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest ja p 6.7. kohaselt võetakse üldkoosoleku otsused vastu kohalviibijate liikmete poolthäälte enamusega (I kd t.l. 6-12). Pooled ei vaidle, et korteriühistus Õismäe tee xxx on kokku 40 korterit, kuid 39 liiget. Tuvastatud on, et korteriühistu liikmetest 31 osalesid 12.12.2016 üldkoosolekul (I kd t.l. 27). Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajal G Kl oleks pidanud olema 12.12.2016 üldkoosolekul hääletamiseks olema kaks häält, sest G Kle kuulub kaks korteriomandit (I kd t.l. 13-16, 29). Kuna korteriühistu põhikirjale p 2.1. on korteriühistu liikmeteks Õismäe tee xxx elamu korteriomanikud, siis hoolimata asjaolust, et G Kle kuulub Õismäe tee xxx elamus kaks korteriomandit, ei ole võimalik ühe ja sama korteriühistu liikmete kvoorumi kindlaks tegemisel G K häälega kui korteriühistu liikme häälega arvestada rohkem kui ühe korra. Pooled vaidlevad selle üle, kas G Kl oli volitus hääletada V I eest. Kostja on veenvalt tõendanud, et V I oli andnud volituse enda nimel hääletamiseks V Jle, milline volikiri oli G Kle esitatud volikirjast antud hiljem (I kd t.l. 188). Kohtul ei ole põhjust kahelda V Ilijna kinnituses, et ta oli andnud 15.06.016 volituse enda esindamiseks korteriühistu üldkoosolekul 12.12.2016 V Jle, seega ei ole asja lahendmisel tähtsust, et kostjal ei ole võimalik kohtusse esitada originaalvolikirja (II kd t.l. 9-10). Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et 12.12.2016 Õismäe tee xxx üldkoosolekul võtsid osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Hagejad ei ole põhistanud oma väidet, miks hagejad arvavad, et neid on 12.12.2016 üldkoosolekule kutsutud mitte selleks ettenähtud korras. Vaidlust ei ole, et hagejad osalesid 12.12.2016 korteriühistu üldkoosolekul ja neile oli teada 12.12.2016 korteriühistu üldkoosoleku päevakord. Hagejad ei ole tõendanud oma väidet, et 12.12.2016 korteriühistu üldkoosolekul oleks loetud hääli ebaõigesti või et, kui kostja oleks lugenud hääli hagejate soovitud viisil, siis oleks korteriühistu otsused olnud teistsugused, et 12.12.2016 korteriühistu Õismäe tee xxx üldkoosoleku protokollis märgitud otsuseid poleks saanud selliselt otsustada, nagu seda 12.12.2016 üldkoosolekul tehti. Vaidlust ei ole, et hagejal G Kl oli 12.12.2016 korteriühistu üldkoosolekul hääletamisel vastavalt korteriühistu põhikirjale p-le 6.6. kaks häält. Kostja on veenvalt põhistanud, et 12.12.2016 üldkoosolekul juhul, kui avaldajad ei soovinud hääletamisest osa võtta, siis loeti nende hääled erapooletuks, mistõttu ei arvestatud avaldajate hääli ei poolthäälte ega vastuhäältena. Kuna 12.12.2016 korteriühistu protokolli kohaselt enamus otsustest, mida avaldaja on vaidlustatud on vastu võetud 24 poolthäälega, üks otsus 22 poolthäälega ning arvesse võttes, et kui ülejäänud hääled s.h. avaldajate hääled loeti erapooletuteks, siis juhul kui ka avaldajate hääled oleksid olnud arvestatud vastuhäältena, siis ei oleks ka teistsugune häälte lugemine muutnud tulemust korteriühistu otsuste vastu võetuks lugemisel 12.12.2016 üldkoosolekul.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, et kui üldkoosolek on kokku kutsutud kindla päevakorraga, kas siis võib päevakorda muuta selliselt, et teatud küsimusi, mis olid üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei arutatagi. Tuvastatud on, et päevakorrapunktid, missugused olid algselt üldkoosoleku päevakorras, kuid mida ei arutatud vastavalt üldkoosoleku otsusele punktis 6 on järgmised: punkt 5 – vastavalt esitatud päevakorrale anda isikutele G. Km, L. T, A. S ja L. G sõna selgitamaks ettekandes ühistu juhatuses toimunut ajavahemikul 01.04.2016-08.06.2016; punkt 6 – avaldada umbusaldust L. Kle, J. Uele ja S. K nende väljahääletamiseks juhatusest; punkt 7 – uute juhatuse liikmete valimine eelpool mainitud liikmete asendamiseks ja hääletamine; punkt 8 – uue revisjonkomisjoni liikmete suuruse ja koosseisu valimine ja hääletamine. Kohtu arvates asjaolu, kui üldkoosolek otsustab teatud punkte mitte arutada, ei ole ei seaduse vastane ega seda ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks. Kuna üldkoosolek oli välja hääletanud koosoleku kokkukutsumise teates päevakorrapunktide 5, 6, 7 ja 8 arutamise, siis hagejate ja L. Gi, A. P, T- K ja I. V soov ikkagi arutada nimetatud päevakorrapunkte muutes juba otsustatut (I kd t.l. 89), neid mitte arutada ei luba ka MTÜS § § 201 lg 2, mille kohaselt vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, sest kui korteriühistus on kokku 39 liiget, siis oleks avaldajatel olnud vajalik päevakorra muutmise esitamiseks 8 liikme taotlus. Kohus peab vajalikuks märkida, et mõistlik on arvata, et kui korteriühistuliikmed, kes on otsustanud teatud küsimusi üldkoosolekul isegi mitte arutada ja seda hoolimata sellest, et otsus tehti kõigi nelja päevakorrapunkti suhtes ühiselt hääletades, siis ühistu liikmed ei ole pidanud vajalikuks nendes küsimustes otsustada ka oma poolthäälte või vastuhäälte andmist, mistõttu isegi juhul kui avaldajate soovitud küsimusi olekski arutatud üldkoosolekul ja iga üksiku päevakorrapunkti eraldi läbi hääletades, siis ei saa kuidagi eeldada, et avaldajate soovitud päevakorrapunktide eraldi hääletamine ja arutelu oleks taganud nende otsuste vastuvõtmise vastavalt avaldajate poolt soovitule, sest teised korteriühistu liikmed on selgelt avaldanud oma tahteavaldused nimetatud päevakorrapunkte isegi mitte arutada. Vaidlust ei ole selle üle, et kõikidele ühistu liikmetele oli tagatud üldkoosolekul võimalus nii hääletada, kui esitada vastuväiteid. Vastavalt KÜS (korteriühistuseadus) § 13 lg 3 korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24 lg 1 järgi kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 järgi võib mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Pooled ei vaidle, et hagejad olid esitanud vastuväited nii 12.12.2016 korteriühistu otsuste s.h. nr 9 otsuste vastuvõtmisel, asjaolu, et 12.12.2016 korteriühistu protokollist ei nähtu vastuväidete protokollimine või protokollimise nõudmine ei tähenda, et mõistliku kõrvalseisjana oli kõigile üldkoosolekul osalejatele arusaadav, et hagejad ei ole nõustunud vastuvõetavate otsustega (I kd t.l. 161-164). Kuigi kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole kohtusse pöördunud korteriühistu Õismäe tee xxx 12.12.2016 otsuse nr 9 kehtetuks tunnistamiseks kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, siis hoolimata hagejate algselt puudusega esitatud hagist 10.03.2017, kus kohtul ei olnud koheselt võimalik aru saada võimlikest hagejate selgelt väljendatud nõuetest, tuleb eeldada, et kui hageja on vaidlustanud kõik 12.12.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsused, paludes tuvastada otsuste tühisus või tunnistada need kehtetuks, et hagejatel oli algusest peale soov esitada hagi korteriühistu Õismäe tee xxx 12.12.2016 otsuse nr 9 mitte rahuldada L Ti nõuet juhatuse liikme tasu saamiseks perioodil 01.04.2016 – 08.06.2016 kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu on see esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Hagejad ei ole põhistanud, milles seisneb korteriühistu otsuses mitte rahuldada L Ti nõuet maksta talle juhatuse liikme tasu vastuolu seadusega või korteriühistu põhikirjaga. Kuna hagejad nõuavad kostja 12.12.2016 üldkoosoleku otsuse nr 9 kehtetuks tunnistamist samadel alustel kui tühisuse

tuvastamist, siis peab kohus tuvastama kas ehk ei ole üldkoosoleku otsus nr 9 vastuvõtmisel iseenesest rikutud seaduse sätteid või on see vastuolus heade kommetega. Asjaolu, et hagejad ei nõustu 12.12.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsusega nr 9 jätta rahuldamata L Ti tasunõue juhatuse liikme kohustuse täitmise eest perioodil 01.04.2016-08.06.2016 ei too kaasa iseenesest eelnimetatud otsuste tühisust. Kohtu arvates üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud, et üldkoosolekul tuleb arutamisele 2016 juhatuse liikme tasu kinnitamine, pidi kohtu arvates iga korteriühistu liige mõistma sellist punkti selliselt, et üldkoosolekul arutatakse juhatuse liikmele tasu kinnitamist, mistõttu asjaolu, et juhatuse liikme tasu arutati ka teise päevakorrapunkti, s.t. päevakorrapunkt 4 remonttööde all, ei luba kohtul arvata, et üldkoosolekule tulija ja hääletaja ei saanud eeldada, et arutamisele tuleb juhatuse liikme tasu 2016 kinnitamine, kohtule ei ole esitatud asjaolusid, et juhatuse liikme tasu ühes kuus, milline kinnitati oleks olnud teistsugune, kui see on olnud varem juhatuse liikmetel ja nagu see on L K ja korteriühistu vahel kokku lepitud käsunduslepinguga, mistõttu kohtul pole põhjust arvata, et korteriühistu on rikkunud korteriühistu kokkukutsumise korda nagu poleks korteriühistu liikmetel teada, millise küsimuse arutamine võib 12.12.2016 üldkoosolekul tulla arutamisele, mis sõnaselgelt on ära toodud päevakorrapunkti 3 raames: 2016.a. juhatuse liikme tasu kinnitamine. Seega ei ole veene hagejate väide, et nemad ei saanud aru, missugune tasu ja missuguse perioodi eest võiks tulla kinnitamisele. MTÜS § 2xxx lg 1 järgi, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Pooled ei vaidle, et juhatuse liikme tasu määramine on korteriühistu üldkoosoleku pädevuses, mistõttu hagejate väide, et üldkoosoleku eeltoodud otsused on seaduse või heade kommete vastased ei ole tõendatud. Kostja väide nagu L K ja korteriühistu vahel poleks õiguslikult siduv kirjalikult sõlmitud lepingule (I kd t.l. 148, 189195, II kd t.l. 23) heakskiidu andmine juhatuse liikme tasu maksmiseks, ei välista iseenesest üldkoosoleku pädevust otsustada juhatuse liikmele juba tehtud töö eest ja edaspidi tasu maksmise üle kindla summana ühes kuus, mida ongi tehtud 12.12.2016 üldkoosoleku otsusega punktides 10 ja 11. Korteriühistu on põhistanud L Tile juhatuse liikme tasu maksmise taotluse rahuldamata jätmist seoses L Ti juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisega. Hagejad ei ole tõendanud, et üldkoosolek ei oleks võinud otsustada L Ti taotluse rahuldamata jätmist temale juhatuse liikme tasu maksmiseks, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et selline üldkoosoleku otsus oleks seadusevastaselt vastu võetud, s.o. tuleks kehtetuks tunnistada või alternatiivselt heade kommete vastane, s.o. tühine. Kohtu arvates ei saa heade kommete vastaseks pidada ka korteriühistu üldkoosoleku otsust nr 8, millega otsustati esitada L Tile ja A S nõue ühistu vara ja dokumentatsiooni tagastamiseks ning oma tegevusega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 217,75 eurot perioodi 01.04.2016 – 08.06.2016 eest. Asjaolu, et korteriühistu on deklaratiivselt otsustanud välja nõuda isikutelt vara ja dokumente ja teatatud, et on tekitatud kahju, ei saa kuidagi olla heade kommete vastane. Mõistliku kõrvalseisjana võib eeldada, et kui üldkoosoleku päevakorras on punkt endiste juhatuse liikmete L. Ti ja A. Su tegevus ja sellega kaasnenud kahjud ühistule perioodil 01.04.2016 – 08.06.2016, L. Tile ja A. Sule esitatava nõude arutelu ja hääletamine, siis on mõistlik arvata, et üldkoosolek võib võtta vastu otsustuse paluda esitada L Til ja A Sul tagastada ühistu vara ja dokumentatsioon ja kahju 217,75 eurot. Asjaolu, et üldkoosoleku päevakorras oli hagejate arvates vaid arutelu endiste juhatuse liikmete tegevuse suhtes, ei luba kohtu arvates eeldada, et kui päevakorrapunktis on ette nähtud ka hääletamine nimetatud küsimuse, et üldkoosolek ei võiks vastu võtta mingeid otsustusi arutelu pinnalt. Hagejad ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, et saaks mõistliku kõrvalseisjana arvata, et tegemist võiks olla heade kommete vastase otsusega. Asja lahendamisel ei ole tähtsust, mis põhjusel kostja 12.12.2016 üldkoosolekul teatud päevakorrapunkte otsustati mitte arutada ja selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid kohus ei hinda (I kd t.l. 139-147). Tähtsust ei ole ka asjaolul, et hagejatel on jäänud arusaamatuks missugusel õiguslikul alusel kostja üldkoosolek on teinud sellised otsused nagu seda tehti ja selle kohta

esitatud hageja selgitusi ja tõendeid kohus ei hinda(I kd t.l. 90-99). Asja lahendamisel ei ole tähtsust ka hagejate esitatud käsundusleping, mis peab tõendama, kuidas peab toimuma ja toimub volitatud isikuga käsunduslepingu sõlmimine, sest selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid kohus ei hinda (II kd t.l. 13-15). Asja lahendamisel ei ole tähtsust ka 07.10.2013 kostja üldkoosoleku protokollil ja seda kohus ei hinda (II kd t.l. 16-19). Kohus ei hinda ka hagejate väiteid ja tõendeid, kes mis ajal on olnud kostja juhatuse liikmeteks ja mis põhjustel on hagejate ja korteriühistu ja selle liikmete vahel tekkinud konfliktid, sest sel ei ole asja lahendamisel tähtsust (I kd t.l. 39, 9397). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirjad, kus on märkinud, et kostjale on tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust õigusabile 3 519 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised: Toiming Aeg 05.03.2018 kliendi järelepäringul kohtuasjaga tutvumine, materjalide 0 h 30 m vastuvõtmine ja komplekteerimine 13.03.2018 hagimaterjalide läbitöötamine tervikliku ülevaate saamiseks 3 h 30 m hageja nõuete kohta ja nende alusel hageja nõudele hinnangu andmine ja selle aluseks olevate asjaolude analüüs; nõupidamine kliendiga advokaadibüroos; hagiga seonduvate tegelike asjaolude väljaselgitamine 15.03.2018 vastuse koostamine. Avaldajate väidete õigsuse uurimine vastavalt 7 h 15 m nende poolt esitatud tõenditele ning täiendavate vajalike tõendite kogumine korteriühistult. Korteriühistu vastuväidete sidumine hagiasja materjalide juurde esitatud tõenditega hageja ebaõigete väidete ümberlükkamiseks 16.03.2018 korteriühistu vastuse koostamine avaldusele vastamiseks. 2 h Avaldajate väidete õigsuse uurimine vastavalt nende poolt esitatud tõenditele ning täiendavate vajalike tõendite kogumine korteriühistult. 25.04.2018 tutvumine avaldajate 09.04.2018 menetlusdokumendiga. Suhtlus 2 h kliendiga asjaolude täpsustamiseks ning avaldajate tõendite kogumiseks. Kohtu nõudele vastuse koostamine avaldajate 09.04.2018 menetlusdokumendile 12.09.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtuistungil esindamine 1 h 45 m 13.09.2018 suhtlus kliendiga täiendavate tõendite kogumiseks kohtu 0 h 15 m korralduse täitmiseks

21.09.2018 kliendi poolt esitatud täiendava tõendi hinnang selle sobivuse kohta 0 h 15 m 27.09.2018 kostja 27.09.2018 avalduse koostamine kohtu nõude täitmiseks 1 h 15 m 28.09.2018 tutvumine hagejate 28.09.2018 menetlusdokumendiga ja sellele 0 h 15 m juurdelisatud tõenditega 09.10.2018 kliendile tagasiside andmine hagejate 27.09.2018 0 h 30 m menetlusdokumendi osas õigusliku perspektiivi kohta. Asjaolu õigsuse väljaselgitamine hagejate 27.09.2018 menetlusdokumendis toodud väidete kohta ja selles osas kliendile järelepäringu koostamine 11.10.2018 kohtu nõudel kostja vastuse koostamine hagejate 25.09.2018 3 h 30 m menetlusdokumendile. Lisaks sellele tõendi kogumine hageja poolt esitatud nõude täitmiseks 19.11.2018 A. Siku 14.11.2018 menetlusdokumendiga ja selle lisadega 0 h 45 m tutvumine, kostja positsiooni kujundamine 21.11.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine, nõupidamine, kohtuistungil 1 h 45 m esindamine

KOKKU

25 h 30 m Kohtu hinnangul on kostja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, menetluses olnud vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kostja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 115 eurot ilma käibemaksuta. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, asub kohus seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 115 eurot on põhjendatud ja vajalik. Lähtudes põhjendatud ajakulust 25 tundi 30 minutit ja tunnihinnast 115 eurot ilma käibemaksuta, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 2 932,50 eurot. Kohus mõistab hagejatelt võrdsetes osades kostja kasuks välja menetluskulu ilma käibemaksuta 2 932,50 eurot, s.o. igalt hagejalt kostja kasuks 977,50 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.