Avaldaja: XXXX korteriühistu (registrikood 80449576) Avaldaja esindaja volikirja alusel: vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, e-post: [email protected] Puudutatud isik: G P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx)
Resolutsioon
1.Rahuldada XXXX korteriühistu avaldus G P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista G P võlgnevus 437,64 eurot XXXX korteriühistu kasuks.
3.Jätta menetluskulud G P kanda.
4.Välja mõista G P menetluskulu 194 eurot XXXX korteriühistu kasuks.
5.Välja mõista G P XXXX korteriühistu kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 194 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse (riigilõiv 50 eurot) 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja avaldaja nõue
1.XXXX korteriühistu (edaspidi avaldaja või korteriühistu või ühistu) esitas avalduse G P (edaspidi puudutatud isik) vastu võlgnevuse 437,64 eurot väljamõistmiseks ning menetluskulude hüvitamiseks.
2.Avaldusest ja selle täiendusest nähtuvalt kuulub puudutatud isikule korter nr xxxx aadressil xxxx. 13.05.2018 asutati korteriühistu, mille liikmeks on puudutatud isik. Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust, esitas avaldaja igakuiselt puudutatud isikule arveid, millistes kajastatakse puudutatud isiku poolt majandamiskulude katteks tasumisele kuuluvad summad koos viivistega. Alates korteriühistu asutamisest ei ole puudutatud isik kordagi arveid maksnud. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule osutatud majandamis- ja kommunaalteenuste eest alates 01.06.2018 kuni 30.04.2019 järgmised arved: arve nr xxxx, arve nr xxxx, arve nr xxxx, arve nr xxxx, arve nr xxxx, arve nr xxxx, arve nr xxxx, arve nr xxxx ja arve nr xxxx. Avaldaja palub puudutatud isiku arvetest tuleneva võlgnevuse väljamõistmist. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevuse tasumist ajavahemiku 01.06.2018 kuni 30.04.2019 eest. Seisuga 26.05.2019 moodustab puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees eeltoodud ajavahemiku eest 437,64 eurot. Puudutatud isiku vastuväited
3.Puudutatud isik ei ole avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 12 lg 1 kohaselt, korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
7.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter nr xxxx aadressil xxxx. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttega on tõendatud, et avaldaja on registrisse kantud.
8.Avaldaja põhikirja p 16.4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse
liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike või korteri kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Põhikirja p 17 kohaselt ühistu kapitali moodustab osa- ja sihtkapital. Põhikirja p 21. kohaselt ühistu sihtkapital moodustub liikmete sihtotstarbelistest maksetest ja muudest allikatest.
9.Vastavalt 13.05.2018 avaldaja üldkoosoleku protokolli punktile 6 on kehtestatud korteriühistu osamaksu suuruseks proportsionaalselt 0,73 EUR/m2 kohta, vastavalt punktile 7 on kehtestatud sihtotstarbelise makse suuruseks proportsionaalselt 0,73 EUR/m2 vastavalt korteriomaniku korteri suurusele. Avaldaja kinnituse kohaselt tegelikult arvestatakse osamaks ja sihtotstarbeline makse kõigile korteriomanikele lähtudes 0,70 EUR/m2 kohta. Avaldaja 13.05.2018 üldkoosoleku protokolli punktis 7 kehtestatud sihtotstarbeline makse (nn täishooldustasu) on kostjale esitatavatel arvetel kajastatud „hooldus-remonditasu“ ning sisaldab järgmist: prügivedu, raamatupidaja teenus, juhatuse esimehe teenus, koristaja teenus, üldelekter, remonditööd. Sihtotstarbelise makse peab korteriühistu liige maksma sõltumata osutatud teenuste suurusest.
10.Kohtu hinnangul on arvetega tõendatud, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule arveid osutatud majandamis- ja kommunaalteenuste eest ning et puudutatud isikul on seisuga 25.04.2019 k.a. tasumata arved (sh viivis) kogusummas 401,17 eurot, millele on lisandunud kulud majandamis- ja kommunaalteenuste eest seisuga 26.05.2019, kokku 437,64 eurot.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
12.Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega suuruse osas. Puudutatud isikult tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista 437,64 eurot avaldaja kasuks.
13.Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 3, TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-st 1 on tsiviilasja hind 437,64 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
15.Kohus on seisukohal, et kuigi lahend tehakse avaldaja huvides, kes peaks TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi kandma asja menetluskulud, siis ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud, sest puudutatud isik rikkus avaldaja õigusi põhjustades kohtusse pöördumise ja kohus lahendas asja avaldaja kasuks. Seega tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
17.Avaldaja on kandnud menetluskulusid alljärgnevalt: riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 144 eurot kokku 1,5 tunni eest tunnihinnaga 96 eurot. Õigusabikulude jaotusest nähtuvalt on osutatud õigusabi seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kohus on seisukohal, et avaldaja esindaja õigusabi osutamise ajakulu ja esindaja tunnihind on mõistlikus suuruses ja seega põhjendatud ning kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
18.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 50 eurot ning kokku menetluskulu 194 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.