Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

M M esitas avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus võttis oma 12.08.2019 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja on pidanud istungi pankrotiavalduse arutamiseks. 12.08.2019 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1900 eurot. Kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu tagatiste kontole ei ole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

VÕLGNIKU VARAD JA KOHUSTUSED

Vara Kinnisvara Võlgniku nimele ei ole ajutise pankrotimenetluse aja kinnisasju registreeritud. Kuni 10.05.2012 kuulus 1/2 kaasomandist: maatulundusmaa xxx.

Sõidukid Vastavalt Maanteeameti andmetel ei ole ega polnud võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Aktsiad, osakud, väärtpaberid Võlgnikul puudub seos äriühingutega. Alates 26.11.2009 kuni 07.06.2011 oli võlgnik xxxxOÜ (rk xxx, kustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu) juhatuse liige. Arvelduskontod, hoiused Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud konto xxx AS- s, mille saldo seisuga 15.08.2019 oli 7,38 eurot (Lisa 1). Võlgniku nimel avatud pensionikonto, konto saldo hetkeseisuga on 10470,33 eurot (xxx). Tegemist on II samba pensioniosakutega, mis ei ole tagasivõetavad. Sissetulek Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus, summas ca. 400 eurot kuus. Muu vara Võlgniku seletuse kohaselt puudub (Lisa 2). Kohustused JrkNr

Võlausaldaja xxx AS xxx AS xxx AS xxx AS

Nõude suurus, EUR 19547,00 1526,00 1027,34 400,00

Märkus xxx AS laenul. autoliising krediitkaart laen

Pankrotiavaldusele lisatud võlgade nimekirjas oli ekslikult topelt kajastatud xxx AS-ga sõlmitud laenulepingust tulenev nõue, mis on üle läinud xxx AS-le. Samuti on võlgniku ja xxx AS vahel sõlmitud käendusleping, millega võlgnik tagas tema pojaga sõlmitud õppelaenu lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kohustus ei ole sissenõutavaks muutnud. Laenujääk on 3 497,19 eurot (Lisa 3). Nõuetele lisanduvad viivised. Võlgniku avaldused Võlgnik on avaldanud, et maksejõuetuse põhjuseks on tema juhtimise alla oleva ettevõtte pankrot, tervise halvenemine ja selle tagajärjel ka töökoha kaotus ning sissetuleku vähenemine. Hetkeseisuga ei ole võlgnik endale sobivat töökohta leidnud, aga tegeleb aktiivselt tööotsinguga. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta 3(7)

Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustused summas vähemalt 22 500,34 eurot, tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus summas ca. 400 eurot. Võlgnikule on määratud osaline töövõimetus kaheks aastaks. Antud asjaolust tulenevalt on selge, et võlgnikul ei ole võimalik täita kohustusi lähimal ajal. Makseraskused on ilmnenud umbes kümme aastat tagasi, kuid võlgnik on püüdnud täita oma kohustusi sõlmitud maksegraafikute järgi. Maksejõuetus tekkis hiljemalt 2018 aastal, mil võlgniku halvenenud tervislik seisund ei lubanud täita võetud kohustusi. Ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga ei olnud tuvastatud asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid võlgnevustest vabastamise menetluse algatamist. Ajutine haldur on selgitanud võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetluse kestel peab ta tegelema tulutoova tegevusega ning kohustustest vabastamise eelduseks on asjaolu, et võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalused ei olnud tuvastatud. Ajutise halduri töö aruanne Kohtumäärusest ning pankrotiseaduse § 22 tulenevalt on ajutine pankrotihaldur selgitanud välja võlgniku vara, sh. kohustusi ning võlgniku vara puudutavaid täitemenetlusi, esitades sellekohaseid päringuid avalikele registritele ning võlgniku esindajatele. Võlgniku vara säilitamise tagamiseks taotles ajutine haldur arveldusarvete arestimist ning on koostanud ajutise halduri toimiku. Arvamuse ettevalmistamisel on ajutine haldur andnud oma hinnangu varalisele seisundile ning maksejõulisusele.

Ajutise halduri töö aruanne ning tasu arvestuse käik: Vastavalt määrusele täitis ajutine pankrotihaldur järgnevaid ülesandeid: 1.Võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks ning varanduslikule seisule hinnangu andmiseks: Menetlusdokumentidega tutvumine, võlgnikuga suhtlemine – 1,5 tundi; Esitas taotlusi ja päringuid kohtutäituritele, teostasin järelepärimise erinevatesse registrisse ja krediidiasutustesse võlgniku vara kohta, –0,5 tundi; 2.Koostas ajutise pankrotihalduri aruanne ning arvamus maksejõuetuse tekkimise kohta- 2,5 tundi. 3.Võttis osa toimuvast kohtuistungist – 0,5 tundi

Muud kulud: 1.Bürookulud (sidevahendid, paber, muud kontoritarbed, postikulud, sõidukulud)– 32 eurot; 2.Tasuline päring karistusregistrisse, knnistusraamatusse ning äriregistrisse x 4 eurot __________________________________________________________________ Kokku: 36 eurot Kokku 5 tundi. Juhindudes PankrS §-st 23 palub kohtul määrata ajutise halduri tasuks 450 EUR (tund – 90 EUR), millele lisandub käibemaks 90 eurot ning vajalike kulude katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot. Haldur palub määrata halduri tasust 397 (lisandub käibemaks 79,40) suurune osa tasumisele riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb - Business Law Firm OÜ arveldusarvele XXX SEB Pank AS-s. M M on ajutisele haldurile teadaolevalt taotlenud kohtult võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku vara sisuliselt puudub, kuid kohustusi on vähemalt summas 22 500,34 eurot, mistõttu kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud.

5(7)

Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Svetlana Pilden tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 1 1 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas (Lubja 4, Tallinn), saalis nr 2026, 17.10.2019, kell 10:00. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), saali nr 2026, 17.10.2019, kell 10:00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Olev Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.