Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Üleoja tee 30 korteriühistu avaldus OÜ-lt Anne Haldus võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Üleoja tee 30 korteriühistu (registrikood 80525644; Üleoja tee 30-3 Kloogaranna küla Lääne-Harju vald Harjumaa 76708) Avaldaja lepinguline esindaja Ingridt Allemann ([email protected]) Puudutatud isik OÜ Anne Haldus (registrikood 12251049) Esindaja Janne Kivistik ([email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Üleoja tee 30 korteriühistu avaldus.
2.OÜ-lt Anne Haldus välja mõista Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Üleoja tee 30 korteriühistu kasuks 20,77 eurot.
3.Jätta menetluskulud OÜ Anne Haldus kanda.
4.OÜ-lt Anne Haldus välja mõista Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Üleoja tee 30 korteriühistu kasuks menetluskulud 158 eurot. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
1.Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Üleoja tee 30 korteriühistu esitas 28.01.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Küünetehnik 438,78 euro saamiseks. Nõude aluseks olevad arved esitati ajavahemiku 29.03.2018 – 06.01.2019 eest. OÜ Küünetehnik esitas 19.02.2019 nõudele vastuväite. 08.03.2019 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse nõude hagimenetlusse üleandmisega.
29.07.2019 tehti äriregistrisse kanne, mille kohaselt OÜ Anne Haldus (ühendav ühing) ja OÜ Küünetehnik (ühendatav ühing) ühinevad 13.05.2019 sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate nr 1502257 kohaselt läks kogu OÜ Küünetehnik vara (nii õigused kui kohustused) üle OÜ-le Anne Haldus. Praeguseks on OÜ Küünetehnik äriregistrist kustutatud.
AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.29.03.2019 esitas avaldaja kohtule avalduse, milles palub puudutatud isikult välja mõista korteriühistule tasumata majandamiskulud 38,40 eurot (põhivõlg 17,63 eurot ning viivised 20,77 eurot). Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Harju maakonnas, Lääne-Harju vallas, Kloogaranna külas, Üleoja tee 30 korteriomand ning reaalosana korter nr xxx (registriosa nr XXX). Korter asub elamus, mille mõtteliste osade ühist majandamist ja haldamist korraldab alates 12.01.2018 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Üleoja tee 30 korterühistu. Maksekäsu kiirmenetluse ajal tasuti ära suurem osa puudutatud isiku korteriga seotud kommunaalmaksete võlgnevusest. Hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata 10.11.2018 arve summas 6,45 eurot, 04.12.2018 arve summas 3,45 eurot ning 06.01.2019 arve summas 3,45 eurot. Lisaks sellele on puudutatud isik pärast maksekäsu kiirmenetlust jätnud tasumata 06.02.2019 arve summas 2,14 eurot ja 06.03.2019 arve summas 2,14 eurot. Lisaks põhivõlale nõuab avaldaja ka arvete tasumisega viivitamise eest viivist kokku 20,77 eurot viivisemääraga 0,022 % päevas.
3.Avaldaja täpsustas 19.06.2019 nõuet. Avaldaja selgituste kohaselt tasus Anne Haldus OÜ 07.04.2019 puudutatud isiku eest ära põhivõla 17,63 eurot. Avaldaja nõudeks on viivised 20,77 eurot.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD
4.Puudutatud isik vaidles avalduse vastu ja leidis, et avaldajal ei ole õigus viivist nõuda. Poolte vahel on alates korteriühistu asutamisest vaidlus elamu majandamiskulude ja nende kandmise kohustuse üle. Avaldaja on esitanud pidevalt puudutatud isiku jaoks arusaamatu sisuga nõudeid, millele viimane on esitanud ka vastuväited ning arvete tasumata jätmine on põhjendatud. Kulude kandmisest keeldumine tuleneb ka KrtS § 40 lg-st 3. Puudutatud isik tasus avaldaja nõudeid õigusrahu huvides ning seetõttu, et puudutatud isiku juhatuse liige ja üürnik kartsid avaldaja juhatuse liiget. Avaldaja juhatuse liige ja teise juhatuse liikme isa Rein Piiskoppel asusid puudutatud isikult välja pressima, hirmutades igapäevaselt puudutatud isiku üürnikku. Avaldaja ei ole selgesti välja toonud viivise arvutamise käiku. Puudutatud isiku tehtud maksete arvestamisel tuleb arvesse võtta muu hulgas VÕS § 88 lg-d 6 ja 7, millised reguleerivad erinevate rahaliste kohustuste täitmist. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 113 lg 4, võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Avaldaja on teinud ebaselgel eesmärgil makseid FIE Ingrid Allemanni kontole.
KOHTU SEISUKOHT
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 613 lg 1 p 1 lahendab kohus käesoleva vaidluse hagita menetluses. Kohus leiab, et korteriühistu avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 2/4
Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik on Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kloogaranna külas Üleoja tee 30 asuva korteriomandi omanik (reaalosa korter nr XXX) ning Üleoja tee 30 korterelamus on loodud korteriühistu. Avaldaja on esitanud puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevuse viivise väljamõistmise nõude. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud majandamiskulud viivitusega, tasudes viimased summad 07.04.2019. Puudutatud isik ei ole tasumisega viivitamisele vastu vaielnud. Kohus leiab, et puudutatud isiku selgitused tasumisega viivitamise kohta ei ole põhjendatud. Puudutatud isik on kõik summad tasunud ega ole avaldaja nõutud majandamiskulude summat vaidlustanud. Millegagi ei ole tõendatud, et puudutatud isiku viivitus oli õiguspärane. Kui puudutatud isik ei ole rahul ühistu tegevusega, tuleks tal vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse otsuseid.
6.Avaldaja soovib viiviste väljamõistmist kokku 20,77 eurot. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Seega on viivis 8% aastas ehk 0.02% päevas. Avaldaja nõuab viiviseid arvete nr 1, 4, 6, 9, 12, 15 ja 18 tasumisega viivitamise eest. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud avaldaja nimetatud maksetähtaegu ning kohus lähtub sellest. Puudutatud isik on viidanud VÕS § 88 lg-le 6 ning 7. Kohus lähtub ka VÕS § 88 lg-st 1, mis sätestab, et võlgnik võib määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Need maksekorraldused, millel on selgitusse märgitud, millise arve tasumiseks see on mõeldud, tuleb lugeda just selle arve katteks (esitatud kohtule 26.06.2019). Ülejäänud maksete puhul lähtub kohus VÕS § 88 lg 6 p-st 1, mille kohaselt tuleb lugeda täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Maksete kuupäevad ja summad nähtuvad Üleoja tee 30 kontoväljavõttest (esitatud kohtule 19.06.2019). Arved nr 12, 15 ja 18 luges avaldaja tasutuks 07.04.2019, kuid selle makse juures on selgituseks arve nr 24. Avaldaja ei ole viidanud, et arve 24 oleks nõude aluseks ning kohus seda ei analüüsi. Kohus lähtub avaldaja kinnitusest, et arved on tasutud näidatud kuupäeval. Puudutatud isik ei ole väitnud, et arved on tasutud varem. Viivised on arvutatud veebilehel www.viivisekalkulaator.ee. Viiviste summa kujuneb järgnevalt: arve nr 1 summas 203,45 eurot, tähtaeg 09.04.2018, makstud 11.03.2019, viivis 15.03 eurot; arve nr 4 summas 55,83 eurot, tähtaeg 22.08.2018, makstud 09.02.2019, viivis 2.10 eurot; arve nr 6 summas 57,95 eurot, tähtaeg 30.11.2018, makstud 09.02.2019, viivis 0.91 eurot; arve nr 9 summas 97,20 eurot, tähtaeg 16.11.2018, makstud 17.03.2019, viivis 2.60 eurot; arve nr 12 summas 3,45 eurot, tähtaeg 24.12.2018, makstud 07.04.2019, viivis 0.08 eurot; arve nr 15 summas 3,45 eurot, tähtaega 26.01.2019, makstud 07.04.2019, viivis 0.05 eurot; arve nr 18 summas 2,14 eurot, tähtaeg 26.02.2019, makstud 07.04.2019, viivis 0.02 eurot. Seega on avaldajal õigus puudutatud isikult nõuda viivistena 20.79 euro tasumist. Vastavalt avaldaja taotlusele mõistab kohus tema kasuks välja 20.77 eurot.
7.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 3/4
Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 29.03.2019 esitas avaldaja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tema menetluskulud on 615 eurot (riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga 540 eurot). Lepingulise esindaja ajakulu on juriidiline konsultatsioon, materjalide läbivaatamine ja juriidiline analüüs, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – kokku 5 tundi, tunnitasu on 90,00 eurot (lisandub käibemaks). Puudutatud isik vaidles menetluskuludele vastu. Puudutatud isik leidis, et kuna kohtusse pöördumise ajaks oli ta suurema osa nõuetest tasunud, ei oleks avaldaja pidanud riigilõivu juurde tasuma. Kui avaldaja oleks nõudest õigeaegselt loobunud, saanuks ta pool riigilõivust tagasi vastavalt TsMS § 150 lg-le 2. Puudutatud isik sai makseettepaneku kätte 18.02.2019, aga selleks ajaks oli avaldaja nõutavast summast 107,33 eurot tasutud. Esindaja kulude nõue on põhjendamatu, kuna need kulud on nõude summast suuremad. TsMS § 59 lg 5 sätestab, et avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kuivõrd kohtusse avalduse esitamisel 29.03.2019 oli osa võlgnevusest tasumata ning viivised on siiani tasumata, oli avalduse esitamine õigustatud ja puudutatud isikul tuleb hüvitada riigilõiv 50 eurot. Avaldajal on õigus kohtult taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus loeb põhjendatud õigusabi mahuks 1 tunni, kuivõrd poolte vahel ei ole sisulist vaidlust ning suurem osa võlgnevusest on tasutud. Põhjendatud on esindaja kasutamine avalduse koostamiseks, kuid viiviste ning tasumata arvete summa pidi korteriühistu suutma välja arvutada ka ilma esindaja abita. Seega on avaldaja põhjendatud kulud esindajale 108 eurot (s.h käibemaks). Kokku tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskuludena 158 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.