Pärnu Maakohus
Kohtunik
Lea Pavelson
Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2019, Rapla
Tsiviilasja number
2-17-12393
Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad
Osaühing TwinTrade hagi Elve Rooba vastu kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks ja
nende Hageja Osaühing TwinTrade (rg-kood 11144149, asukoht Rännaku pst 12, 10917 Tallinn, e-post [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige Hannes Rosin (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Marge Juur (Civil Õigusbüroo OÜ, asukoht Narva mnt 579, 10117 Tallinn, e-post [email protected]). Kostja Elve Rooba (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xx x-xx, xxxxx xxxxxxx, e-post), lepinguline esindaja vandeadvokaat Julia Gramma (Advokaadibüroo REMOś, asukoht Tartu mnt 83, 10115 Tallinn, e-post [email protected]).
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Lõpetada menetlus Osaühingu TwinTrade hagis Elve Rooba vastu kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks. Tagastada Eesti Vabariigil Osaühingu TwinTrade pangakontole nr EE102200221027973313 Swedbank AS-is riigilõiv 150 eurot. Osaühing TwinTrade tasus 18.08.2017 riigilõivu 300 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE062200221059223099, selgitus riigilõiv hagiavalduselt Elve Rooba vastu. Hageja Osaühingu TwinTrade menetluskulud jätta kostja Elve Rooba kanda. Jätta Elve Rooba menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista Elve Roobalt Osaühingu TwinTrade kasuks menetluskulud summas 1 920 eurot.
Kohustada Elve Roobat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub tuvastada Elve Rooba (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx asukohaga xxxxxx xx x, xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx, IV jakku Elve Rooba kasuks kantud hüpoteegikande kustutamiseks ning asendada Elve Rooba tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega. Samuti palub hageja tuvastada Elve Rooba kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx asukohaga xxxxxx xx xx, xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx, IV jakku Elve Rooba kasuks kantud hüpoteegikande kustutamiseks ning asendada Elve Rooba tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega. Hajeha palub jätta menetluskulud kostja Elve Rooba kanda, sh mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ning välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16.08.2019 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ning palub kohtul võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja nr 2-17-12393 menetlus seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud ning välja mõista kostjalt hageja menetluskulud vastavalt lisatud menetluskulude nimekirjale summas 1 920,00 (üks tuhat üheksasada kakskümmend) eurot. Samuti palub hageja tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, OÜ TWINTRADE pangakontole nr EE102200221027973313 Swedbank AS-is. Maakohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kostja on pärast hagi esitamist (21.08.2017) hageja nõude rahuldanud, tehes 03.11.2017 notariaalse avalduse hüpoteekide kustutamiseks. Kostja küll vahepeal tühistas oma tehingu hüpoteekide kustutamiseks, kuid tsiviilasjas nr 2-17-16679 tuvastati, et kostja nõusolek hüpoteekide kustutamiseks ei olnud tühine. Tsiviilasjas nr 2- 17-16679 23.07.2018 tehtud kohtuotsuse (jõustus 08.06.2019) alusel kustutati vaidlusalused hüpoteegikanded kinnistusraamatust 14.07.2019. Sellega on kinnistusraamatu kanded muudetud ja hüpoteegid kinnistutelt nr xxxxxxx ja nr xxxxxxx kustutatud. Hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kohus leiab, et hageja hagist loobumise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu, kuna see ei riku olulist avalikku huvi.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagejale kuulub tagastamisele 50% riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja loobus hagist. Hageja on vastavasisulise taotluse kohtule esitanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepinguline esindaja on teinud kokku 14,75 tunni ulatuses tööd, kusjuures ühe tunni hinnaks on 120 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 300 eurot ja õigusabi eest tekkinud kuludest summas 1 770, eurot, kokku 2 070 eurot (ilma käibemaksuta). Kui hageja loobub hagist, siis tagastatakse TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel temale pool menetluses tasutud riigilõivust. Antud juhul moodustab pool riigilõivust 150 eurot. TsMS §-st 168 lg 5 tulenevalt nõuab hageja kostjalt hageja menetluskulude kandmist summas 1 920 eurot (150+1770). Kostja esitas vastuväited hageja menetluskuludele, mille kohaselt olukorras, kus tegelikkuses ei oleks ilmselgelt saanud kohus hagi rahuldada, sest laen on tagasi maksmata, siis ei ole alust ka kulusid kostjalt välja mõista seetõttu, et kostja ei saanud hüpoteegi sisust aru. Kostja leiab, et praeguses olukorras kohtukulude väljamõistmine kostjalt, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ning ebamõistlik, mistõttu palub kostja kohtul jätta hageja nõue menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata vastavalt TsMS § 162 lg 4. TsMs § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Lisaks toob kostja esindaja välja, et kummalisel kombel on käesolevas menetluses hageja lepingulise esindaja tunnihind märgatavalt kõrgem, kui see oli tsiviilasjas nr 2-17-16679, kus tema tunnihinnaks oli 90 eurot. Kostja viitab, et praegusel juhul on see 120 eurot. Tegemist on sama esindajaga ja sama bürooga ning praeguses menetluses tehtud tööd olid sooritatud nii enne kui ka pärast eelmist menetlust, mistõttu ei saa ka väita, et hind oleks vahepeal tõusnud. Tuginedes eeltoodule jääb kostja esindajale mulje, et kuna kostja ei vaielnud eelmises menetluses menetluskuludele vastu, siis tõsteti käesolevas menetluses teadlikult väidetavat tunnihinda, et saaks kostjalt suurema summa raha välja mõista. Seega seab kostja ka hageja tegeliku kulu kahtluse alla, sest ei ole usutav, et isik teeb samale kliendile praktiliselt samade asjaolude alusel 30 eurot tunnihinna erinevusega töid. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et TsMS § 162 lg 4 alusel tuleks käesolevas asjas jätta hageja menetluskulud täielikult või osaliselt hageja enda kanda. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt väljatoodud asjaolud, so arvamus, et kohus ei oleks saanud ilmselgelt hagi rahuldada ning asjaolu, et kostja ei saanud hüpoteegi sisust aru, sedavõrd erandlikeks ja äärmuslikeks asjaoludeks, mille esinemisel saaks väita, et hageja menetluskulude kostja kanda jätmine on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ning mis tingiksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamise. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega selles, et käesolevas menetluses on hageja esindaja teadlikult ja märgatavalt tõstnud lepingulise esindamise tunnihinda, kuna kostja ei vaielnud eelmises menetluses menetluskuludele vastu. Kohus leiab, et kostja väited on alusetud ning esindaja tunnitasu kokkulepe ei pea seotud olema varasemalt või samal ajal teises menetluses kokkulepituga. Menetlusosalised on vabad kokku leppima esindustasu suuruses. Kohtu hinnangul on hageja esindaja 120 euro suurune tunnihinne (ilma käibemaksuga) mõistlik. Ka Riigikohtu praktikas on mõistlikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks hinnatud 120 eurot.
Eeltoodu järgi leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda ning hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud 1 920 euro ulatuses, millest riigilõiv on 150 eurot ja õigusabikulu 1 770 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud summas 1 920 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.