Hageja XXX, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte, kostja seaduslik esindaja Hannes Rosin, kostja lepinguline esindaja Marge Juur
Juures viibis
Sekretär Kertu Altin
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata XXX hagi Osaühingu TwinTrade vastu hüpoteekide kehtivuse tuvastamiseks.
2.Tühistada 28.11.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamine, mille seati Osaühingule TwinTrade (registrikood 11144149) kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2546937 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale XXX (isikukood XXX) kasuks keelumärge XXX (isikukood XXX) kasuks seatud 09.08.2011 asjaõiguslepingu alusel seatud hüpoteegi käsutamise keelamiseks.
3.Tühistada 22.11.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati Tallinna notari Margus Veskimäe poolt 03.11.2017 tõestatud hüpoteegi kustutamise avalduse nr 6839/2017 alusel hüpoteegi kustutamise kande tegemine kinnistusraamatusse.
4.Tühistada 09.11.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega seati Osaühingule TwinTrade (registrikood 11144149) kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 1728337 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale XXX (isikukood XXX) kasuks keelumärge XXX (isikukood XXX) kasuks seatud 09.08.2011 asjaõiguslepingu alusel seatud hüpoteegi käsutamise keelamiseks. Menetluskulud
5.Jätta tsiviilasja menetluskulud XXX kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja osaühingu NOVINKA vahel sõlmiti 05.08.2011 laenuleping. Laenulepingu kohaselt andis hageja osaühingule NOVINKA laenu summas 10 800 eurot, laenu tagastamise kuupäev hiljemalt 15.12.2017. Hageja kandis laenu laenusaaja kontole. 09.08.2011 sõlmisid hageja ja laenusaaja hüpoteegi seadmise lepingu, mille kohaselt laenusaaja kinnistule asukohaga XXX (registriosa number 1728337) oli seatud hageja kasuks hüpoteek summas 30 000 eurot laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste tagamiseks. 09.08.2011 sõlmisid hageja ja laenusaaja hüpoteegi seadmise lepingu, mille kohaselt laenusaaja kinnistule asukohaga XXX (registriossa number 2546937) oli seatud hageja kasuks hüpoteek summas 30 000 eurot laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste tagamiseks. Laenusaaja ei ole laenu ega intressi tasunud.
2.01.11.2017 sai hageja Pärnu maakohtult kohtudokumendid. Kohtudokumentide kohaselt esitas kostja hagi hageja vastu kohustuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatus kande muutmiseks. 02.03.2017 helistas hagejale kostja esindaja ning selgitas, et kostja on kinnistu, mille peale oli seatud hageja kasuks hüpoteek, omanik ning hagejal ei ole enam õigust hüpoteegile kostja kinnistul. Kostja nõudis hagejalt, et hageja peab ilmuma 03.11.2017 notari juurde ning loobuma hüpoteegist. Vastaselt juhul lubas kostja jätkata menetlust kohtus ning nõuda hagejalt suurte kohtukulude tasumist.
3.03.11.2017 tuli hageja Tallinna notari Margus Veskimäe juurde. Notar ei selgitanud hagejale midagi, näitas kuhu hageja peab oma allkirja panema. Hageja kirjutas paberile alla ning läks minema. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele esitas Tallinna notar
Margus Veskimäe kinnistusraamatusse avalduse 03.11.2017 tehtud tehingu nr 6839/2017 registreerimiseks nii kinnistu asukoha XXX kui ka kinnistu asukohaga XXX suhtes.
4.Hageja esitas kostjale avalduse 03.11.2017 tehtud tehingute tühistamise kohta 07.11.2017. Hageja leiab, et hageja poolt 03.11.2017 tehtud tehingud hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamise kohta tuleb tühistada TsÜS § 94 lg 3 alusel pettuse tõttu. Hageja teadis, et ta andis laenu osaühingule Novinka ning kostja ei võlgne hagejale raha. Kohtudokumentidest sai hageja aru, et kostja nõuab temalt tunnistust, et kostjal ei ole võlgnevust hageja ees. Kostja viis hageja tahtlikult eksitusse avaldades hagejale ebaõiged andmed selle kohta, et omaniku vahetamise korral on hüpoteek alusetu. Kostja ei jätnud hagejale võimalust kontrollida, kas kostja poolt avaldatud asjaolud vastavad tõele nõudes notaribüroosse ilmumist juba järgmisel päeval. Kostja kallutas hagejat langetama otsust väga kiiresti ega jätnud mõistlikke võimalusi vajalike asjaolude kontrollimiseks ja juristiga konsulteerimiseks. Hageja on 75-aastane eakas inimene, kellel ei ole eriteadmisi hüpoteegi kehtivuse ja lõpetamise eelduste kohta.
5.Hageja tegi avalduse hüpoteegi kustutamiseks kostja pettuse tõttu. Kostja esitas hagejale valed andmed ja tahtlikult viis hageja eksitusse selle kohta, et hageja hüpoteek on kehtetu. Alternatiivselt oli tegemist hageja eksimusse viimisega TsÜS § 94 mõttes.
6.Hageja palub tuvastada, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnisasja aadressiga XXX (registriossa number 1728337) suhtes IV jaos tehtud kanne, millega hageja kasuks on seatud hüpoteek summas 30 000,00 eurot, on kehtiv; tuvastada, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnisasja aadressiga XXX (registriossa number 2546937) suhtes IV jaos tehtud kanne, millega hageja kasuks on seatud hüpoteek summas 30 000,00 eurot, on kehtiv; jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Hageja üritab jätta muljet, justkui oleks kostja hagejat millekski sundinud või pettuse teel kallutanud hagejat notarisse tulema hüpoteekide kustutamiseks kinnistutelt XXX. See ei vasta tõele.
8.21.08.2017 esitas kostja hageja vastu hagiavalduse kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks. Asi on pooleli Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja menetluses, tsiviilasi nr 2-17-12393. Kostjale teadaolevalt oli kinnistutel XXX (laenuandja, hüpoteegipidaja) kasuks seatud hüpoteegid n-ö tühjad, kohustused olid lõppenud, mida kinnitas müügilepingus ka müüja OSAÜHING NOVINKA (laenusaaja). Kuna kohtueelsele nõudekirjale hageja vastuväiteid ei esitanud, kuid hüpoteeke ei kustutanud, siis esitas kostja kohtusse hagi. Kostja ei ole hagejat hagiga petnud, vaid ta tõi hagis välja kõik temale teadaolevad asjaolud ja nendest tulenevalt oma nõude.
9.Hageja saatis omal initsiatiivil kohtule ja kostjale tsiviilasjas nr 2-17-12393 hagimaterjalide saamise järel seisukohad ja taotlused sisuga: „võtan hagi õigeks, tunnistan nõuet“, „ei ole vastuväiteid“ hagile, „palun kustutada minu nimele seatud hüpoteegid kinnistutelt“, „olen valmis minema notarisse“.
10.Hagejaga võttis telefoni teel ühendust kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige Hannes Rosin pärast hagi õigeksvõttu. Kostja teatas hagejale võimaliku notariaja ja koha ning lepiti kokku, et kohtutakse notaribüroos. Seejärel kohtusid pooled notaribüroos, kus tehti avaldus hüpoteekide kustutamiseks. Kostja seaduslik esindaja rääkis enne notaritehingut hagejaga vaid kaks korda ja väga lühikest aega leppimaks kokku vaid tehingu toimumise aja. Ei ole eluliselt usutav, et kostja jõudis sellise aja jooksul kogu seda „mõjutamist, nõudmist või petmist“ teostada, mida hageja ette heidab.
11.Kui hageja ilmus 03.11.2017 koos abikaasaga notari juurde ja tegi kinnistutelt hüpoteegi kustutamise tahteavalduse, selgitas notar hagejale piisavalt ja arusaadavalt tehingu sisu. Hageja kinnitas notarile tehingust aru saamist. Kostja ei ole kunagi hagejale väitnud, et „omaniku vahetamise korral on hüpoteek alusetu“ või jätnud muljet, et hüpoteek tuleks kustutada seetõttu, et hageja ei võlgne raha kostjale. Samuti ei ole kostja takistanud hagejal juristiga konsulteerimist. Jääb arusaamatuks, kuidas ta seda teha saakski. Keegi ei käskinud hagejal kiirustada kohtule vastamisega 27.10.2017 materjalide saatmise järel tsiviilasjas nr 2-17-12393. Tal oli hagile vastamiseks 14 päeva ning kohus oli põhjalikult selgitanud hagejale menetluse põhimõtteid ja õigusi vastamiskohustuse dokumendis. Nagu näha hageja ka pöördus advokaadi poole selle 14 päeva sees, s.o 06.11.2017,mil advokaat koostas tehingu tühistamise avalduse.
12.Kostja omandas kinnistud Osaühingult Ettur, kes oli eelnevalt omandanud kinnistud OSAÜHINGULT NOVINKA 04.11.2014 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel. Viidatud lepingu punktis 2.4. sisaldub muuhulgas järgmine kinnitus: „Müüja kinnitab, et nimetatud hüpoteegiga tagatud nõuded on lõppenud.“ Seega müüja (laenusaaja) kinnituse järgi ja kostjale teadaolevalt ei eksisteeri kohustusi hüpoteegipidaja (hageja) ees, tegemist on nn tühjade hüpoteekidega, mis on jäänud lihtsalt hageja poolt kustutamata
13.Tehingute tegemisel kannab riisikot isik ise. See tähendab, et ta ei saa üldjuhul tehingut tühistada ja ta peab selle tehingus sätestatud viisil täitma. Kostja on kinnistute omandamise tehingu tegemisest peale olnud teadlik ja lähtunud OSAÜHING NOVINKA (laenusaaja) ja edasimüüja kirjalikust kinnitusest, et hüpoteegiga tagatud nõuded on lõppenud. Vastasel korral ei oleks kostja kinnistuid omandanud. Ühtegi tehingu (avalduse) tühistamist õigustavat asjaolu ega alust antud juhul ei esine, sest kostja ei ole hagejat petnud. Vastupidine on hageja poolt tõendamata. Kostja on seisukohal, et hageja on kaotanud õiguse oma (tahte)avaldus tagasi võtta. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Asjas puudub vaidlus, et kinnistutele asukohaga XXX (registriosa nr 1728337) ja XXX(registriosa nr 2546937) olid seatud 09.08.2011 lepingu (tlk 10-13) alusel kohtulikud hüpoteegid summas 30 000 eurot hageja kasuks. Hüpoteegid tagasid hageja kui laenuandja ja Novinka OÜ kui laenusaaja vahel 05.08.2011 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja omandas XXX (registriosa nr 1728337) ja XXX(registriosa nr 2546937) asuvad kinnistud Osaühingult Ettur, kes oli kinnistud omandanud OÜ-lt Novinka 04.11.2014 lepingu alusel (tlk 80-83). Hageja andis 03.11.2017 notariaalsed nõusolekud kostjale kuuluvatele kinnistutele seatud hüpoteekide kustutamiseks.
16.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tuvastada, et XXX (registriosa nr 1728337) ja XXX(registriosa nr 2546937) kinnistutele seatud hüpoteegid on kehtivad, kuna hageja hinnangul saavutas kostja hüpoteekide kustutamise hageja eksimusse viimise või pettuse kaudu. Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu, kuna kostja ei ole hagejat eksitanud ega petnud.
17.Kohus on seisukohal, et hageja nõude alus saab olla tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 või § 94. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-9-16 asunud seisukohale, et tehingu saab TsÜS § 92 lg 3 järgi eksimuse alusel tühistada järgmiste eelduste
tuvastamisel: tehingu teinud isik oli eksimuses (TsÜS § 92 lg 1); eksimus oli oluline (TsÜS § 92 lg 2); eksimuse põhjustas teise poole käitumine (TsÜS § 92 lg 3 p-d 1 ja 2, § 95) või jagatud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p 3); eksimuse riisikot kannab vastaspool (TsÜS § 92 lg 5) (p 34). Kohus on 18.04.2018 määruses (tlk 142-144) hagejale selgitanud, et kõigi eelviidatud eelduste esinemise tõendamise kohustus on hagejal.
18.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et hageja antud nõusolek hüpoteekide kustutamiseks oli TsÜS § 92 alusel tühine. Nimelt on hageja väitnud, et andis nõusoleku hüpoteekide kustutamiseks, kuna hageja näol on tegemist vanema inimesega, hageja ei saanud õigesti aru hüpoteegi tähendusest, hageja sattus segadusse, kui talle toimetati kätte kostja poolt Pärnu Maakohtusse esitatud hagi, ning hageja kartis, et ta peab kiirelt vastama, et vältida kohtukulude teket.
19.Kohus on seisukohal, et ükski hageja poolt välja toodud asjaoludest ei ole selline, mille oleks põhjustanud kostja või mille puhul kannab kostja vastutuse riisikot. Nimelt ei ole kostjal võimalik mõjutada asjaolusid, et hageja on vanem inimene ega pruugi olla sügavuti teadlik hüpoteegi õiguslikust tähendusest. Samuti nähtub tsiviilasjas nr 2-1712393 hagejale edastatud Pärnu Maakohtu vastamiskohustuse teatest (tlk 16), et hagejale oli antud 14 päeva tema suhtes esitatud nõudele vastuse esitamiseks. Seega oli hagejal piisavalt aega esitatud nõudega tutvumiseks, vajadusel õigusabi osutaja poole pöördumiseks ning oma seisukohtade läbi mõtlemiseks. Asjaolu, et hageja otsustas enne vastavate toimingute tegemist edastada Pärnu Maakohtule vastuse, milles kinnitas, et võtab hüpoteekide kustutamiseks esitatud nõude õigeks (tlk 74), ei olnud mitte ühestki aspektist kostja poolt mõjutatud.
20.Hageja andis 03.07.2018 toimunud kohtuistungil vande all selgitusi, et kostja seaduslik esindaja pöördus hageja poole telefoni teel alles siis, kui hageja oli edastanud Pärnu Maakohtule vastuse, milles kinnitas, et võtab hagi õigeks. Hageja ütluste kohaselt väitis kostja esindaja, et kinnistutele seatud hüpoteegid on n-ö „tühjad“, kuid ei selgitanud, mida see tähendab. Kostja esindaja tegi hagejale lühikese telefonikõne, milles ähvardamist ei toimunud ning lepiti üksnes kokku notari aeg (tlk 153). Kohus märgib, et eelviidatud asjaolude kohaselt tegi hageja ise valiku anda nõusolek hüpoteekide kustutamiseks ning see oli hageja enda riisiko, et ta ei selgitanud enne seda kõiki hüpoteekide kustutamisega kaasnevaid asjaolusid välja.
21.Kohus on seisukohal, et kostjal puudus kohustus asuda hagejat täiendavalt nõustama küsimustes, mis puudutavad hüpoteekide olemust ning nende kustutamise tagajärgi. Ka hageja on kinnitanud, et kostja ei takistanud hagejal ühtegi tehinguga seotud asjaolu välja selgitamast, hageja eksis ise ning tegi seda oma rumalusest (tlk 153 pöördel). Kohus märgib täiendavalt, et nähtuvalt hageja enda ütlustest küsis notar hagejalt üle, kas hageja on kindel, et soovib hüpoteeke kustutada, ning olukorras, kus hageja seda kinnitas, puudus nii kostjal kui notaril kohustus asuda täiendavalt muid asjaolusid üle selgitama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus esineksid TsÜS § 92 lg-st 3 kohaldamise eeldused, mis võimaldaksid hagejal nõuda hüpoteekide kustutamiseks antud nõusoleku tühisuse tuvastamist.
22.Kohus leiab, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka TsÜS § 94 lg 3 alusel, mille kohaselt võib isik tehingu tühistada, kui ta tegi selle pettuse mõjul. TsÜS § 94 lg-st 3
tulenevalt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Hageja on käesoleval juhul asunud seisukohale, et kostja on hagejat petnud, kuna kostja väitis hagejale, et hageja kasuks seatud hüpoteegid on tühjad, kuna hüpoteekide aluseks olevat laenu tasumise kohustust ei eksisteeri. Hageja väitel oli kostjat tegelikkuses informeeritud asjaolust, et laenulepingust tulenevad kohustused on jätkuvalt kehtivad.
23.Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole kostjale võimalik ette heita asjaolusid, mis seostuvad hageja ja Novinka OÜ vahel 05.08.2011 sõlmitud laenulepinguga (tlk 7-8). Nimelt oli hageja erinevalt kostjast viidatud laenulepingu osapool, mistõttu pidi hageja ise kõige paremini teadma, kas laenulepingust tulenevad kohustused on kehtivad või mitte. Kohus leiab, et kostjal kui laenulepingu suhtes kolmandal isikul oli põhjendatud eeldada, et laenulepingust tulenevaid kohustusi enam ei eksisteeri, kuna OÜ Novinka oli andnud vastavasisulise kinnituse XXX kinnistute müügilepingu punktis 2.4, millest nähtuvalt kinnitas OÜ Novinka kui kinnistute müüja, et kinnistutel asuvate hüpoteekidega tagatud nõuded on lõppenud (tlk 81 pöördel).
24.Hageja väidete kohaselt oleks kostja pidanud arvestama asjaoluga, et hageja poeg oli kostjale enne hüpoteekide kustutamist väitnud, et tegelikkuses on laenulepingust tulenevad kohustused jätkuvalt kehtivad. Kohus hageja väidetega ei nõustu. Nimelt puudub kostjal kohustus lähtuda kõrvalise isiku seisukohast olukorras, kus hageja, kes oli ise laenulepingu pool ning pidi seetõttu kõige paremini teadma, kas laenulepingust tulenevad kohustused on kehtivad või mitte, oli valmis laene tagavate hüpoteekide kustutamisega. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesolevas asjas ei esine TsÜS § 94 lg 3 kohaldamise eelduseid, kuna tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks hagejale esitanud tahtlikult ebaõigeid andmeid seoses asjaoludega, mille suhtes kostjal oleksid pidanud olema täpsemad teadmised kui hagejal endal.
25.Seega tuleb esitatud hagi rahuldamata jätta, kuna hageja on kehtivalt andnud nõusolekud XXX (registriosa nr 1728337) ja XXX(registriosa nr 2546937) kinnistutele seatud hüpoteekide kustutamiseks.
26.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamised. Kohus tühistab 28.11.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega seati Osaühingule TwinTrade (registrikood 11144149) kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2546937 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale XXX (isikukood XXX) kasuks keelumärge XXX (isikukood XXX) kasuks seatud 09.08.2011 asjaõiguslepingu alusel seatud hüpoteegi käsutamise keelamiseks; 22.11.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega peatati Tallinna notari Margus Veskimäe poolt 03.11.2017 tõestatud hüpoteegi kustutamise avalduse nr 6839/2017 alusel hüpoteegi kustutamise kande tegemine kinnistusraamatusse; 09.11.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega seati Osaühingule TwinTrade (registrikood 11144149) kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 1728337 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale XXX (isikukood XXX)
kasuks keelumärge XXX (isikukood XXX) kasuks seatud 09.08.2011 asjaõiguslepingu alusel seatud hüpoteegi käsutamise keelamiseks.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 125 alusel on hagihind 30 000 eurot. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.