Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse 1(11)
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.07.11.2017 esitas XX (hageja) hagi Osaühingu TwinTrade (kostja, TwinTrade) vastu, paludes tuvastada, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnisasja aadressiga KKK (registriossa number KKKKKKK) suhtes IV jaos tehtud kanne, millega hageja kasuks on seatud hüpoteek summas 30 000,00 eurot, on kehtiv; tuvastada, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnisasja aadressiga AAA (registriossa number AAAAAAA) suhtes IV jaos tehtud kanne, millega hageja kasuks on seatud hüpoteek summas 30 000,00 eurot, on kehtiv; jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja OSAÜHING NOVINKA (edaspidi Novinka) 05.08.2011 laenulepingu (edaspidi laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis hageja Novinkale laenu 10 800 eurot, tagastamise tähtajaga hiljemalt 15.12.2017. Hageja kandis laenu laenusaaja kontole. 09.08.2011 sõlmisid hageja ja laenusaaja hüpoteekide seadmise lepingu (edaspidi ühishüpoteegi leping), mille kohaselt laenusaaja kahele kinnistule seati hageja kasuks hüpoteegid 30 000 eurot laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste tagamiseks. Laenusaaja ei ole laenu ega intressi tasunud. 01.11.2016 (hagiavalduses ilmselt ekslikult 01.11.2017) sai hageja Pärnu maakohtult hagimaterjalid. Kostja esitas hageja vastu hagi kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek hüpoteekide kustutamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks. 02.03.2017 helistas hagejale kostja esindaja ning selgitas, et kostja on kinnistute omanik ning hagejal ei ole enam õigust hüpoteekidele kostja kinnistutel. Kostja nõudis hagejalt 03.11.2017 notari juurde ilmumist ning loobumist hüpoteekidest. Vastaselt juhul lubas kostja jätkata kohtumenetlust ning nõuda hagejalt suuri kohtukulusid. Kuna hüpoteekide kustutamist nõudis uus kinnistu omanik, keda hageja ei teadnud, siis hirmutas teda hoiatus, et ta peab kandma kõik kohtukulud, mistõttu ta nõustus sellega, et hüpoteek kustutatakse. 03.11.2017 tuli hageja Tallinna notari Margus Veskimäe juurde. Notar ei selgitanud hagejale midagi, näitas kuhu hageja peab oma allkirja panema. Notar ei selgitanud välja, millise laenu tagamiseks oli hüpoteek kinnistutele seatud ning kas see laen on selle hüpoteegi kustutamise hetkeks tagasi makstud või mitte. See ei olnudki notari kohustuseks. Kui aga notar oleks küsinud, kas see laen, mille tagamiseks hüpoteek seati on kustutatud ja oleks selgitanud, millisest laenust jutt käib, oleks inimesed sellest aru saanud. Seda notar ei teinud ja see ei olnudki tema ülesandeks. Notar esitas kinnistusosakonnale avalduse 03.11.2017 tehtud tehingu nr 6839/2017 registreerimiseks kinnistute suhtes. 07.11.2017 esitas hageja kostjale avalduse 03.11.2017 tehtud tehingute tühistamise kohta pettuse tõttu. Hageja teadis, et ta andis laenu osaühingule Novinka ning kostja ei võlgne hagejale raha. Kohtudokumentidest sai hageja aru, et kostja nõuab temalt tunnistust, et kostjal ei ole võlgnevust hageja ees. Kostja viis hageja tahtlikult eksitusse, avaldades hagejale ebaõiged andmed selle kohta, et omaniku vahetamise korral on hüpoteek alusetu või kehtetu. Kostja ei jätnud hagejale võimalust kontrollida, kas kostja poolt avaldatud asjaolud vastavad tõele, nõudes notaribüroosse ilmumist juba järgmisel päeval. Kostja kallutas hagejat langetama otsust väga kiiresti ega jätnud mõistlikke võimalusi vajalike asjaolude kontrollimiseks ja juristiga konsulteerimiseks. Hageja on 75-aastane eakas inimene, kellel ei ole eriteadmisi hüpoteegi
2(11)
kehtivuse ja lõpetamise eelduste kohta. Hageja tegi avalduse hüpoteegi kustutamiseks kostja pettuse tõttu. Tehingu tegemisel oli hagejal ebaõige ettekujutus tehingu tegemise aluseks olevatest faktilistest asjaoludest: hageja arvas, et tema kasuks kostja kinnistutele seatud hüpoteegid on kehtetud. Hageja ei oleks tehingut teinud, kui ta oleks teadnud, et nõude puudumine kostja vastu ei mõjuta hüpoteegi kehtivust ning hüpoteek on kehtiv ka kinnistu omaniku vahetumise korral. Kostja lähtus tehingu puhul samadest ekslikest asjaoludest, kuna arvas, et tehingu tegemise ajal ei olnud nõuet olemas või arvas, et nõue on lõppenud. Tegemist ühise eksimusega asjaolus, et hüpoteegid on kehtetud. Eksimus ei ole käesoleval juhul hageja risk, sest kostja pidi teadma, et hageja nõuded ei ole lõppenud. Kui ta seda ei teadnud, on tegemist kostja hooletusega. Kostja oleks ise pidanud kõik vastavad asjaolud välja selgitama ja mõistlikult kahtlema müüja kinnituses, et nõuded on lõppenud. Kostja väide, et ta järeldas hüpoteekide aluseks olevate nõuete puudumist majandusaasta aruannete andmetest, ei ole majandustegevusega tegeleva ettevõtja puhul põhjendatud ega eluliselt usutav. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. 21.08.2017 esitas kostja hageja vastu hagiavalduse kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks. Asi on pooleli Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja menetluses, tsiviilasi nr 2-17-12393. Kostjale teadaolevalt olid kinnistutel hageja kasuks seatud hüpoteegid n-ö tühjad, kohustused olid lõppenud. Kostja omandas kinnistud Osaühingult Ettur (edaspidi Ettur). Ettur oli eelnevalt omandanud kinnistud Novinkalt 04.11.2014 sõlmitud lepingu alusel, mille punktis
2.4.sisaldub muuhulgas järgmine kinnitus: „Müüja kinnitab, et nimetatud hüpoteegiga tagatud nõuded on lõppenud.“ Seega laenusaaja kinnituse järgi ja kostjale teadaolevalt ei eksisteeri kohustusi hageja ees. Vastasel korral ei oleks kostja kinnistuid omandanud. Kuna kohtueelsele nõudekirjale hageja vastuväiteid ei esitanud, kuid hüpoteeke ei kustutanud, siis esitas kostja kohtusse hagi. Kostja ei ole hagejat petnud, vaid tõi hagis välja temale teadaolevad asjaolud. Hageja saatis omal initsiatiivil kohtule ja kostjale tsiviilasjas nr 2-17-12393 hagimaterjalide saamise järel seisukohad ja taotlused sisuga: „võtan hagi õigeks, tunnistan nõuet“, „ei ole vastuväiteid“ hagile, „palun kustutada minu nimele seatud hüpoteegid kinnistutelt“, „olen valmis minema notarisse“. Hagejaga võttis pärast hageja poolt hagi õigeksvõttu telefoni teel ühendust kostja seaduslik esindaja juhatuse liige HR. Kostja teatas hagejale võimaliku notariaja ja koha ning lepiti kokku, et kohtutakse notaribüroos. Seejärel kohtusid pooled notaribüroos, kus tehti avaldus hüpoteekide kustutamiseks. Kostja seaduslik esindaja rääkis enne notaritehingut hagejaga kaks korda lühikest aega, et leppida kokku tehingu toimumise aeg. Notar selgitas hagejale tehingu sisu. Hageja kinnitas notarile tehingust arusaamist. Kostja ei ole kunagi hagejale väitnud, et „omaniku vahetamise korral on hüpoteek alusetu“ või jätnud muljet, et hüpoteek tuleks kustutada seetõttu, et hageja ei võlgne raha kostjale. Samuti ei ole kostja takistanud hagejal juristiga konsulteerimast, kiirustada kohtule vastamisega tsiviilasjas nr 2-1712393. Hagejal oli viimaseks aega 14 päeva. Kostja ei ole hagejat petnud ega hagejat eksimusse viinud või eksimust põhjustanud, teadnud või pidanud teadma eksimusest ega lähtunud ekslikest asjaoludest. 3(11)
Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus tuvastas, et vaidlusalustele kinnistutele olid seatud 09.08.2011 lepingu (tlk 10-13) alusel hüpoteegid (otsuses ilmselt ekslikult „kohtulikud hüpoteegid“) summas 30 000 eurot hageja kasuks. Hüpoteegid tagasid hageja kui laenuandja ja Novinka kui laenusaaja vahel 05.08.2011 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja omandas nimetatud kinnistud Etturilt, viimane oli kinnistud omandanud Novinkalt 04.11.2014 lepingu alusel (tlk 80-83). Hageja andis 03.11.2017 notariaalsed nõusolekud kostjale kuuluvatele kinnistutele seatud hüpoteekide kustutamiseks. Hageja nõude alus saab olla tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 või § 94. Tehingu saab TsÜS § 92 lg 3 järgi eksimuse alusel tühistada järgmiste eelduste tuvastamisel: tehingu teinud isik oli eksimuses (TsÜS § 92 lg 1); eksimus oli oluline (TsÜS § 92 lg 2); eksimuse põhjustas teise poole käitumine (TsÜS § 92 lg 3 p-d 1 ja 2, § 95) või jagatud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p 3); eksimuse riisikot kannab vastaspool (TsÜS § 92 lg 5). Kõigi eelviidatud eelduste esinemise tõendamise kohustus on hagejal. Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et hageja antud nõusolek hüpoteekide kustutamiseks oli TsÜS § 92 alusel tühine. Ükski hageja poolt välja toodud asjaoludest ei ole selline, mille oleks põhjustanud kostja või mille puhul kannab kostja vastutuse riisikot. Nimelt ei ole kostjal võimalik mõjutada asjaolusid, et hageja on vanem inimene ega pruugi olla sügavuti teadlik hüpoteegi õiguslikust tähendusest. Samuti nähtub tsiviilasjas nr 2-17-12393 hagejale edastatud Pärnu Maakohtu vastamiskohustuse teatest, et hagejale anti 14 päeva hagile vastuse esitamiseks. Seega oli hagejal piisavalt aega esitatud nõudega tutvumiseks, vajadusel õigusabi osutaja poole pöördumiseks ning oma seisukohtade läbimõtlemiseks. Asjaolu, et hageja otsustas enne edastada maakohtule vastuse, milles kinnitas, et võtab hüpoteekide kustutamiseks esitatud nõude õigeks, ei olnud kostja poolt mõjutatud. Hageja andis 03.07.2018 toimunud kohtuistungil vande all selgitusi, et kostja seaduslik esindaja pöördus hageja poole telefoni teel alles siis, kui hageja oli edastanud Pärnu Maakohtule vastuse, milles kinnitas, et võtab hagi õigeks. Hageja ütluste kohaselt väitis kostja esindaja, et kinnistutele seatud hüpoteegid on n-ö „tühjad“, kuid ei selgitanud, mida see tähendab. Kostja esindaja tegi hagejale lühikese telefonikõne, milles ähvardamist ei toimunud ning lepiti üksnes kokku notari aeg. Eelviidatud asjaolude kohaselt tegi hageja ise valiku anda nõusolek hüpoteekide kustutamiseks ning see oli hageja enda riisiko, et ta ei selgitanud enne seda kõiki hüpoteekide kustutamisega kaasnevaid asjaolusid välja. Kostjal puudus kohustus asuda hagejat täiendavalt nõustama küsimustes, mis puudutavad hüpoteekide olemust ning nende kustutamise tagajärgi. Hageja on kinnitanud, et kostja ei takistanud hagejal ühtegi tehinguga seotud asjaolu välja selgitamast, hageja eksis ise ning tegi seda oma rumalusest. Nähtuvalt hageja ütlustest küsis notar hagejalt üle, kas hageja on kindel, et soovib hüpoteeke kustutada, ning olukorras, kus hageja seda kinnitas, puudus nii kostjal kui notaril kohustus asuda täiendavalt muid asjaolusid üle selgitama. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, kus esineksid TsÜS § 92 lg-st 3 kohaldamise eeldused, mis võimaldaksid hagejal nõuda hüpoteekide kustutamiseks antud nõusoleku tühisuse tuvastamist.
4(11)
Hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka TsÜS § 94 lg 3 alusel, mille kohaselt võib isik tehingu tühistada, kui ta tegi selle pettuse mõjul. TsÜS § 94 lg-st 3 tulenevalt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Hageja väitel oli kostjat tegelikkuses informeeritud asjaolust, et laenulepingust tulenevad kohustused on jätkuvalt kehtivad. Hageja oli erinevalt kostjast viidatud laenulepingu osapool, mistõttu pidi hageja ise kõige paremini teadma, kas laenulepingust tulenevad kohustused on kehtivad või mitte. Kostjal kui laenulepingu suhtes kolmandal isikul oli põhjendatud eeldus, et laenulepingust tulenevaid kohustusi enam ei eksisteeri, kuna Novinka oli andnud vastavasisulise kinnituse AAA ja K kinnistute müügilepingu punktis 2.4, millest nähtuvalt kinnitas Novinka kui kinnistute müüja, et kinnistutel asuvate hüpoteekidega tagatud nõuded on lõppenud. Hageja väidete kohaselt oleks kostja pidanud arvestama asjaoluga, et hageja poeg oli kostjale enne hüpoteekide kustutamist väitnud, et tegelikkuses on laenulepingust tulenevad kohustused jätkuvalt kehtivad. Kohus leidis, et kostja ei pidanud lähtuma kõrvalise isiku seisukohast olukorras, kus hageja laenu tagasimaksmist teadma pidava laenuandjana oli valmis laene tagavate hüpoteekide kustutama. Ei esine TsÜS § 94 lg 3 kohaldamise eelduseid, kuna tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks hagejale esitanud tahtlikult ebaõigeid andmeid seoses asjaoludega, mille suhtes kostjal oleksid pidanud olema täpsemad teadmised kui hagejal endal. Seetõttu jäi hagi rahuldamata. Kohus tühistas ka 28.11.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme. Hageja eksis asjaolus, et peab andma hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku, sest kostja ei olnud apellandile võlgu. Apellant oli veendumusel, et hüpoteek on aktsessoorne. Apellant arvas, et ta on tehingu tegemiseks kohustatud, sest hüpoteek koormas võlgnikuks mitteoleva kostja kinnistut. Apellandi hinnangul sai hüpoteek koormata aga üksnes sellise isiku kinnistut, kelle vastu oli apellandil nõue. See eksimus mõjutas otseselt apellandi tahet teha tehing, s.o anda nõusolek vaidlusaluste hüpoteekide kustutamiseks. Tegu oli eksimusega tehingu motiivides. Kostja oli esitanud hageja vastu tsiviilasjas nr 2-17-12393 hagiavalduse, milles nõudis hüpoteekide kustutamist põhjendusega, et hüpoteek on tühi. Apellandi arvates poleks kostja tema vastu niisama kohtusse pöörduda saanud. Kohtuotsust lugedes jääb mulje, justkui oleks apellant oma eksimuse aluseks olevate asjaoludena esile toonud pelgalt kõrge vanuse ja segadusse sattumise. Hageja selgitas nende faktide abil tegureid, mis temapoolsele eksimusele kaasa aitasid. Kostja avaldas hagejale lepingu sõlmimise eelselt teadlikult ebaõigeid andmed, mille tagajärjel sattus apellant eksimusse ning see mõjutas tema tahet sõlmida kostjaga ennast kahjustav tehing. Kohus ei analüüsinud, kas apellant oli eksimuses ega selgitanud välja, kas apellandi poolt esile toodud asjaolud on käsitletavad eksimusena.
5(11)
Eksimus on mistahes ebaõige ettekujutlus tegelikest asjaoludest. Tehingu tühistamise õiguse annab eksimus juhul, kui see seondub tehingu sisu, tagajärgede või tehingu tegemiseks aluseks olevate asjaoludega. Seaduse kohaselt ei ole oluline, millega eksimus seondub. Antud juhul oli apellant eksimuses tehingu aluseks olevate asjaolude suhtes. Riigikohus on asunud seisukohale, et eksimusega on tegu muu hulgas ka juhul, kui eksinud pool on nõude puudumist kinnitades olnud arusaamisel, et tal nõuet ei olegi. Apellant arvas ekslikult, et ta peab andma hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku, kuna tal pole kostja vastu nõuet. Ka selline väärarusaam on eksimusena käsitletav. TsÜS § 92 lg 3 p 1 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav. Kostja väidete kohaselt uskus ta müüja kinnitust ning arvas, et hüpoteegiga tagatud nõuded ongi lõppenud. Võlgnik pole laenu tagastanud ja hüpoteegid pole tühjad, st tegu oli kostja valeväitega. Kohus ei pööranud tähelepanu kostja poolt valeandmete esitamise õiguslikele tagajärgedele ja jättis asjas olulist tähtsus omava asjaolu hindamata. Kostja sai mõjutada seda, mis väiteid ta hüpoteekidega tagatud nõuete kohta esitab, sest oli teadlik asjaolust, et hüpoteegid pole tühjad. Eksimus, mille on põhjustanud tehingu ettevalmistamise käigus teise poole edastatud ebaõiged andmed, annab reeglina alati õiguse tehing tühistada. Ei ole oluline, kas ebaõigeid andmeid edastanud pool andmete ebaõigsusest teadis või mitte. Juhul kui andmeid edastanud pool oli andmete ebaõigsusest teadlik, on tehingu tühistamine võimalik pettuse tõttu. Apellant soovis maakohtu menetluses tunnistaja ütlustega tõendada, et kostja oli teadlik asjaolust, et hüpoteegid pole tühjad. Kohus ei rahuldanud apellandi taotlust tunnistaja ülekuulamiseks. Samas leidis kohus, et tõendatud ei ole, et kostja esitas apellandile teadlikult valeandmeid. Kohus pidanuks analüüsima, kas kostja võiks kanda mitteteadlikult esitatud valeandmetega soetud riisikot. Kostja esitas tehingu ettevalmistamise käigus valeandmeid ja vastutab nende esitamise eest. Kostja seadusliku esindaja HR ütluste kohaselt kohtus ta vahetult enne notarisse minekut Novinka volitatud esindaja PP-ga ning viimane selgitas talle, et laen on tagasi maksmata ja hüpoteegid pole tühjad. Kostja võttis omaks, et teda teavitati faktist, et laen on tagasi maksmata. Kostja ei kontrollinud enda väitel enne hüpoteegiga koormatud kinnistu ostmist, kas laen on võlgniku poolt tasutud või mitte, sest kostja väidetel oli võlgniku kinnitus laenu tasumise kohta tema jaoks piisav. Seega ei saa kostja vabaneda ebaõigete andmete edastamisega seotud vastutusest. Kostja kannab ebaõigete andmete edastamise riski. Tehingu tühistamise õiguse andmine § 92 lg 3 p 1 alusel on kooskõlas VÕS § 14 lg 1 teises lauses sätestatud üldise põhimõttega, mille kohaselt peavad tehingu ettevalmistamise käigus teisele poolele tehingu kohta edastatavad andmed olema tõesed. Ebaõigete andmete edastamine tehingu ettevalmistamise faasis toob seega ühtlasi kaasa ka ebaõigeid andmeid edastanud poole lepingueelsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise. Kohus ei ole hinnanud, kas tehingu tegemise aluseks võis olla mõlemapoolne eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p 3). Kostja väited viitavad sellele, et ka kostja ise oli tehinguga seotud asjaolude osas eksimuses. Maakohtul tulnuks kaaluda, kas tehingu tühistamiseks võis anda aluse poolte ühine
6(11)
eksimus ja väärarusaamad seoses hüpoteekide kustutamise õiguslike aluste esinemise või nende puudumise kohta. Apellant palus tunnistajana üle kuulata PP selle kohta, et kostja teadis, et hüpoteek tagab laenu, mida ei ole tagastatud. Apellant kaotas antud tunnistaja üle kuulamata jätmise tõttu võimaluse tõendada ühte menetluses keskset tähtsust omavat asjaolu. Kuigi kostja võttis omaks, et suhtles vahetult enne notarit PP-ga, eitab kostja, et PP esitas talle dokumendid, mis tõendaks laenu olemasolu jms. PP seejuures kinnitas ja kinnitab jätkuvalt avaldajale, et ta esitas kostjale kõik dokumendid, mis tõendasid ja tõendavad laenu olemasolu ning ka seda, et hüpoteek ei ole tühi. Seega omas suurt tähtsust tunnistaja ülekuulamine, mille kohus jättis rahuldamata. Apellant ei esitanud taotlust tunnistaja ülekuulamiseks hilinenult. Apellant sai PP ning kostja vahel toimunud vestlusest teadlikuks alles päev enne kohtuistungit. Apellant selgitas, et PP ei ela Eestis vaid saabus päev enne istungit Eestisse, kus nende omavahelises vestluses selgus eeltoodud asjaolu. Apellant ei teadnud, et PP on hüpoteekide realiseerimise sooviga seonduvalt kostja poole pöördunud ja viimasega antud teemal suhelnud. Tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamine olukorras, kus tunnistaja oli istungile kohale kutsutud, ei oleks venitanud ega saanudki venitada menetlust. TsMS ei võimalda jätta tunnistajat üle kuulamata pelgalt põhjusel, et see pikendaks menetluse kestvust nagu kohus seda tegi. Lisaks kaalub menetlusosalise õigus tõendada oma nõudega seotud olulisi asjaolusid üle menetlusökonoomia põhimõtte. Järelikult on kohus rikkunud menetlusõiguse normi. Kohtu viide eelmenetluse lõppemisele 10 päeva enne istungit on ebamõistlik. Üldjuhul vormistatakse eelmenetluse lõpetamine kas kohtuistungil, kui kohus loeb eelmenetluse lõpetatuks, või edastab kohus eraldi dokumendiga menetlusosalistele teate, milles annab lõpp tähtaja lõplike seisukohtade ning tõendite ja taotluste esitamiseks ning loeb sellega eelmenetluse lõpetatuks. Kohtu teade eelmenetluse lõpetamise kohta oleks pidanud olema selgelt väljendatud kujul, mitte peidetud kohtukutse sisse. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. I
7.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled järgmiste maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle, mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hageja andis Novinkale 05.08.2011 laenu 10 800 eurot tagastamise tähtajaga 15.12.2017; - Novinkale kuulusid kinnistud asukohaga KKK maakond (registriosa nr KKKKKKK) ja AAA (registriosa nr AAAAAAA) (edaspidi kinnistud); - kinnistud koormati hageja ja Novinka laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks 09.08.2011 ühishüpoteekidega (edaspidi hüpoteegid) hageja kasuks, hüpoteegisumma oli 30 000 eurot; - Ettur omandas kinnistud Novinkalt 04.11.2014 asjaõiguslepingu alusel; - kostja omandas kinnistud Etturilt.
7(11)
8.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas hageja tehtud ühepoolne tehing on tühine või tühistatud kahel põhjusel: hageja ei teadnud hüpoteegi õiguslikku tähendust ja kostja esitas tehingu tegemise eelselt hagejale valeandmeid. II
9.Pärnu Maakohtule esitatud hagiavaldusest ts-asjas 2-17-12393 (I kd, tl 70-72) nähtub, et TwinTrade (käesolevas menetluses kostja) tõi selles esile järgmised asjaolud: - TwinTrade omandas kinnistud Etturilt, kes oli need omandanud Novinkalt; - kinnistutele on seatud hüpoteegid RR kasuks; - Etturi ja Novinka vahelises lepingus on Novinka kinnitanud, et hüpoteekidega tagatud nõuded on lõppenud; - TwinTradeile teadaolevalt ei eksisteeri kohustusi hüpoteegipidaja ees, tegemist on nn tühjade hüpoteekidega, mis on jäänud RR poolt kustutamata; - Vaidluse kohtuväline lahendamine ei olnud tulemusi andnud, kuna RR ei reageerinud sellekohastele TwinTrade kirjadele, kuigi on need kätte saanud.
10.08.06.2016 kirjaga ja tähtsaadetise teatega (I kd, tl 84-85) on tõendatud kostja väide, et ta pöördus hageja poole kohtueelselt vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Hageja ei ole väitnud, et ta nimetatud kirja poleks saanud või et selle sisu oleks olnud teistsugune. Puuduvad andmed, et hageja oleks kirjale reageerinud. Hagiavaldusega (I kd, tl 70-73) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et 21.08.2017 esitas kostja hageja vastu hagi (esialgselt Harju Maakohtusse) hageja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kande kustutamiseks.
11.Hageja on esile toonud, et Pärnu Maakohus saatis talle e-postiga tsiviilasja nr 2-17-12393 hagimaterjalid, sealhulgas kohtu määruse hagile vastamiseks (I kd, tl 16) 27.10.2017 ja 31.10.2017 palus kohus viivitamatult kinnitada dokumentide kättesaamist. Hageja vastusest kohtule (I kd, tl 74 ja 102) ja kostjale (I kd, tl 74 pöördel) nähtub, et see kannab 01.11.2017 kuupäeva. Nimetatud vastuses kohtule teatas hageja, et tal ei ole vastuväiteid hagile, ta võtab selle õigeks ja tunnistab nõuet, on nõus kirjaliku menetlusega, asja võib lõpetada kompromissiga ja hageja palus vabandust kohtukulude tekitamise pärast. Hageja on selgitanud kiiret vastamist kohtule väärarusaamaga, te ta peab kinnitama, kas ta on hagiga nõus või mitte, ja tema vastuse vastuolulisuse tõttu ei saavat seda lugeda omaksvõtuks (vt 10.01.2018 menetlusdokument p 1.8., I kd, tl 97 pöördel). Vaidlus puudub, et tsiviilasi on edasi Pärnu Maakohtu menetluses.
12.Kostja seadusliku esindaja e-kirjaga 01.11.2017 kell 7:31 (I kd, tl 75 pöördel) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja pöördus hageja poole seoses sellega, et oli saanud teada hageja kohtule saadetud vastusest ning tegi hagejale ettepaneku kompromissiks viisil, et notari juures vormistataks hüpoteegi kustutamine ja kostja võtaks hagi tagasi. Sellisel juhul ei nõuaks kostja kohtukulusid hagejalt, kohtuliku kompromissi korral nõudnuks aga kostja kohtukulusid. Nimetatud e-kirjale on hageja vastanud e-kirjaga 02.11.2017 kell 09:06 (I kd, tl 76), et on valmis notarisse minema reedel, laupäeval, esmaspäeval alates kell 13, teisipäeval. Hageja on andnud konkreetsemaks kontaktivõtuks ka oma mobiiltelefoni nr-i. 02.11.2017 kell 11:40 e- kirjast (I kd, tl 75) nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja Marge Juur saatnud hagejale ekirja, mille kohaselt on vastanud hageja e-kirjale järgmist: „Tänan, kinnitan Teie kirja kättesaamist. Saan aru, et olete valmis andma nõusoleku hüpoteekide kustutamiseks. Muidu on see notariaalne tehing ehk Te peaksite tegema selle avalduse notari juures. Kuna aga praegu on asi juba kohtus, siis ma räägin oma kliendiga läbi, kuidas ta soovib seda asja lõpetada (kas kohus teeb otsuse ja see asendab Teie nõusolekut ehk Te ei pea notarisse tulema; või korraldame notarisse käigu ja seejärel võtame kohtust hagi tagasi). Ma annan Teile esimesel võimalusel
8(11)
teada, kui olen kliendiga asja läbi rääkinud.“ Nimetatud kirjavahetusest on näha, et hagejaga võtsid ühendust peale hageja hagi õigeksvõttu tsiviilasjas 2-17-12393 kostja seaduslik ja lepinguline esindajad (vastavalt HR ja Marge Juur).
13.Puudub vaidlus, et 02.11.2017 võttis kostja hagejaga ühendust ja palus tal tulla 03.11.2017 notari juurde, et anda notariaalsed nõusolekud kinnistutele tema kasuks seatud hüpoteekide kustutamiseks. Puudub vaidlus, et 03.11.2017 tuli hageja notaribüroosse koos oma abikaasaga ja allkirjastas kaks avaldust hageja kasuks 09.08.2011 asjaõiguslepingu alusel seatud hüpoteekide kustutamiseks. Sellega andis hageja nõusoleku kinnisasjadele seatud hüpoteekide kustutamiseks (I kd, tl 78-79). Puudub vaidlus, et 07.11.2017 tegi hageja kostjale avalduse, millega tühistas 03.11.2017 tehtud tehingu pettuse tõttu (hageja esindaja Julia Gramma e-kiri kd, tl 18).
14.Iseenesest võib olla õige hageja väide, et notar ei selgitanud 03.11.2017 toimunud hüpoteegi kustutamise avalduse tegemisel välja, millise laenu tagamiseks oli hüpoteek kinnistutele seatud ning kas see laen on selle hüpoteegi kustutamise hetkeks tagasi makstud või mitte. Põhjendatud on ka hageja seisukoht, et see ei olnudki notari kohustuseks. Tulenevalt AÕS §-dest 641ja § 642 on kinnisomandi üleandmiseks ja koormamiseks vajalik notariaalselt tõestatud kokkulepe, kuid vastava õiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta. Seega piisas hageja notariaalselt kinnitatud avaldusest ja notar ei pidanud selgitama muud, kui hüpoteegist loobumise avalduse tagajärgi.
15.Hageja on selgitanud vande all antud seletuses järgmist: „Andsin tahteavaldused hüpoteekide kustutamiseks, sest arvasin, et kohtu kaudu ei saa vale asja nõuda. /.../ Arvasin, et tegemist oli eksitusega, sellepärast nõustusin esitatud nõudega. Kirjutasin kohtule vastuse, et ma olen nõus sellega, mida minu käest tahetakse – hüpoteekide kustutamisega. Olin sellega nõus, kuna mul ei olnud varasemalt firmaga TwinTrade mingit tegemist. Olin nõus notari juurde minema. Järgmisel päeval pärast kohtule vastamist helistas mulle HR, et panna kinni notari aeg. HR rääkis, et see hüpoteek on tühi ja ma pääsen kohtukuludest, kui asi notari juures ära vormistatakse. Nõustusin notari juurde minemisega. Notaris küsis notar minu käest, kas ma olen kindel, et ma tahan sellele avaldusele allkirja anda. /.../, kas ma olen kindel, et tahan selle hüpoteegi kustutada. Ma ütlesin, et jah. /.../ Meile ei selgitatud midagi laenuga seonduvat, ei olnud juttu, mis laenust saab. Siis järgmisel päeval tuli poeg PP koju, rääkisin talle, mis ma olin teinud, ja siis sain aru, et ma ei olnud üldse aru saanud hüpoteegi sisust, see tähendab, et hüpoteek läheb kinnistu uuele omanikule müümisel üle.“
16.Apellant väidab apellatsioonkaebuses, et hüpoteekide kustutamine oli tema arvates põhjendatud, kuna tal ei olnud kostja vastu nõuet ja apellant arvas, et hüpoteek peaks olema võlgniku, mitte kostja (kaebuses ilmselt ekslikult apellandi) kinnistul. Apellant leiab õigesti, et eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. See tähendab eksimist faktilistes asjaoludes. Asjas tuvastatud asjaoludest nähtub aga, et hageja ei eksinud mitte faktilistes asjaoludes, vaid hüpoteegi õiguslikus käsitluses ja tema väärarusaam oli tingitud sellest. Nimetatus eksimine ei ole aga tehingu tühistamise ega tühisuse aluseks. III
17.Hageja avaldus hüpoteekide kustutamiseks on ühepoolne tehing (TsÜS § 67 lg II lause tähenduses). Seetõttu ei saa rääkida tehingust hageja ja kostja vahel. Samal põhjusel ei kohaldu apellandi viidatud VÕS § 14 lg 1 ja TsÜS § 92 lg 3 p 3.
18.Maakohus ei ole hinnanud üksnes asjaolu, et hageja oli eakas ja segaduses, mida kostja ei saanud mõjutada. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kostja avaldas talle enne hageja tehtud
9(11)
tahtevaldust ebaõigeid andmeid. Seda, kas Novinka oli laenulepingutest tulenevad kohustused täitnud hageja ees või mitte, pidi teadma hageja ja hagile vastu vaidlema.
19.Hageja ei ole tõendanud käesolevas menetluses, et kostja oli tegelikult teadlik laenulepingust tulenevate kohustuste eksisteerimises. Samas ei oma see vaidluse lahendamisel määravat tähtsust (vt otsuse p 21).
19.1.Puudub vaidlus, et Etturi ja Novinka vahelises 04.11.2014 asjaõiguslepingu p-s 2.4. (I kd, tl 80-83) kinnitab Novinka müüjana, et hüpoteekidega tagatud nõuded on lõppenud. Kostja väitel pöördus juba 13.08.2015 hageja poole Novinka esindaja hüpoteekide kustutamiseks, väites, et laenulepingud on võltsitud. Hageja ei võtnud menetluses omaks kirja kättesaamist (vt hageja 15.02.2018 menetlusdokumendi p 1.14.) ja selgitas, et e-kirjas märgitud e-postiaadresse ta ei kasuta. Kostja on esile toonud, et kirjas märgitud e-posti aadressi [email protected] kasutas hageja kirja saatmise ajal seoses sellega, et hageja töötas Statistikaametis. Nimetatu tõendamiseks on kostja esitanud Facebooki konto väljavõtte hageja kohta, mille kohaselt hageja töötas Statistikaametis ja väljavõtte Statistikaameti kodulehelt Statistikaameti kontaktide kohta. Ringkonnakohus leiab, et tegemist pole kohaste tõenditega selle kohta, et hageja 13.08.2015 ekirja kätte sai.
19.2.Hageja heidab maakohtule ette PP kui tunnistaja ülekuulamata jätmist. Samas ei ole kostja eitanud, et kohtus PP-ga ja viimane kinnitas talle laenulepingust tulenevate kohustutste eksisteerimist. Kostja seadusliku esindaja HR vande all antud seletustest ilmneb, et ta oli Novinka volitatud esindaja PP-ga suhelnud, kuid ei uskunud viimase kinnitust laenulepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise kohta, sest PP ei esitanud sellekohaseid dokumentaalseid tõendeid. Kui need dokumentaalsed tõendid olemas on, oleks hageja võinud need esitada koos apellatsioonkaebusega.
19.3.On ilmne, et poolte vahel valitseb erimeelsus hageja ja Novinka vahel sõlmitud laenulepingu sõlmimise asjaolude ja täitmise osas. Kostja on alternatiivsetel seisukohtadel, et laenuleping on tühine (laenulepingu sõlmimiseks puudus volitus) või täidetud. Kostjale ei saa ette heita, et PP-lt kuuldud väidete valguses ja tõendite puudumisel tugines ta hagis asjaolule, et Novinka ja Etturi vahelises lepingus oli Novinka kinnitanud, et hüpoteekidega tagatud nõuded on täidetud. Kuivõrd hageja ei vastanud kostja kohtueelsetele pöördumistele ja PP esitas paljasõnalisi väiteid, et hüpoteegid tagavad seni täitmata nõudeid, ei jäänud kostjal muud üle kui lahendada tsiviilvaidlus kohtus. Hageja käitus hagile vastates aga viisil, et kostjal võis tekkida veendumus, et tema hagi ei olnud alusetu.
20.Isegi kui maakohus rikkus tunnistaja ülekuulamata jätmisega menetlusõiguse normi, ei ole tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, sest tunnistaja saanuks vajadusel ära kuulata ka ringkonnakohus. Nimetatut ei ole hageja apellatsioonimenetluses taotlenud.
21.Maakohus leidis õigesti, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei saa lahendada vaidlust selle üle, kas laenulepingutest tulenevad nõuded on täidetud. Nimetatut ei saa lugeda tõendatuks hageja vande all antud seletusega käesolevas tsiviilasjas. Hageja on kinnitanud üksnes, et tema arvele ei ole laenusummat laekunud, kuid poolte vaidlus on keerukam (kas laenuleping on kehtiv, kuidas ja millal see on täidetud). Kolleegium märgib, et nimetatud küsimus lahendatakse tsiviilasjas 2-17-12393, milles menetlus hageja esile toodu kohaselt käib ja kohus ei ole otsust langetanud. Kui leiab tõendamist, et laenulepingutest tulenevad kohustused ei ole täidetud, ei saa teises tsiviilasjas hagejaks oleva TwinTrade nõuet rahuldada.
22.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab
10(11)
kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
23.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.