2-19-10488/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

13.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud J T esitas 12.07.2019.a kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik J T (isikukood: xxxx) omab Eesti Vabariigi pankades järgnevaid arvelduskontosid: arvelduskonto nr xxxx, Swedbank AS. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 09.09.2019 on 3.53 eurot. Maanteeameti vastusest ajutise halduri päringule selgub, et võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja ajavahemikul 01.08.2017 kuni 01.08.2019 ei ole olnud. Võlgnik on alates 30.04.2019 arvel Eesti Töötukassas ning osaleb aktiivselt töökoha otsingutel. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis. Võlgnikul on 2 alaealist last:M E (isikukood xxxx) ning R R (isikukood xxxx). Laste arvelduskontodele laekub igakuiselt elatis miinimummääras. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses kinnitanud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku varaks rahalised vahendid pangakontol summas 3,53 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis, millele ei saa kooskõlas täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 5 sissenõuet pöörata. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses 6 täitemenetlust nõuete summaga 88 442,93 eurot. Võlgniku poolt esitatud vara ja võlgade nimekirjas on võlgadena samuti välja toodud menetluses olevad täitemenetlused. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. J T kohustused moodustavad 88 442,93 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitemenetluse kulud ning kohtutäiturite tasud. Võlgnikul vara puudub, võlgniku igakuiseks sissetulekuks on ainult töötuskindlustushüvitis. Võlgnikul on kaks alaealist last. Eeltoodust tulenevalt vajadus täiendavale analüüsile puudub. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur J T maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks nimetab võlgnik 2009. aastal majanduslanguse ajal töö kaotamist, mille tõttu ei suutnud ta enam tasuda eelnevalt võetud laene. Võlgnik oli ka ühise eluaseme ostmiseks endise elukaaslase R E laenudekäendajaks. Harju Maakohtu 06.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-2840 lõpetas kohus R E pankrotimenetluse ja algatas tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua töö kaotuse ning pankrotistunud endise elukaaslase laenude käendamise. Ajutine pankrotihaldur leiab, et J T maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi J T pankrotimenetluses. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks umbes 88 442,93 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks töötasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, kokku 486 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, kokku 486 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.