Farm Inkasso OÜ hagi OÜ United Oil Teenused, AgroPower OÜ ja Novus Oil OÜ(pankrotis) juhatuse vastu nõude tunnustamiseks Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Hagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Farm Inkasso OÜ, rk 11057977, lepinguline esindaja Oliver Ennok Kostjad:
1.United Oil Teenused OÜ, rk 14515334
2.AgroPower OÜ, rk 11608213
3.Novus OIL OÜ (pankrotis), rk 12253143 kostjate lepinguline esindaja Erki Casar
Asja läbivaatamise kuupäev
09.11.2022 / suuline menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada OÜ Farm Inkasso nõuet Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 10 928,72 eurot II järgus.
3.Jätta hageja ja kostjate menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
4.Rahuldada OÜ Farm Inkasso menetluskulude taotlus osaliselt ning välja mõista kostjatelt OÜ United Oil Teenused, AgroPower OÜ ja Novus OIL OÜ (pankrotis) solidaarselt hageja OÜ Farm Inkasso kasuks menetluskulud kokku summas 2220 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel OÜ United Oil Teenused, AgroPower OÜ ja Novus OIL OÜ (pankrotis) tasuda hagejale OÜ Farm Inkasso menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD
1.08.09.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati 31.08.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-7701 välja võlgniku, Novus OIL OÜ pankrot. Farm Inkasso OÜ (edaspidi hageja) esitas 02.09.2020 OÜ Novus OIL (pankrotis) (edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 10928,72 eurot teises rahuldamisjärgus PankrS § 153 lg 1 p 2 mõistes. 10.08.2021 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid hageja nõude OÜ United Oil Teenused (edaspidi kostja 1) ja OÜ AgroPower (edaspidi kostja 2). Samuti esitas nõudele vastuväite võlgnik (edaspidi kostja 3) (kostja 1, kostja 2 ja kostja 3 on edaspidi koos nimetatud kostjad). Vikinghaus OÜ, registrikood 10920836 (edaspidi võlausaldaja) ja võlgniku vahel on sõlmitud Tuleviku tee 10, Peetri alevik, Rae vald asuva kontoriruumi üürileping ja üüripinna üleandmise ja vastuvõtu akt, mis on allkirjastatud võlausaldaja ja võlgniku poolt digitaalselt 03.02.2019 ja 28.02.2019 (edaspidi leping ja akt). Aktis kinnitab võlgnik, et ta võlgneb võlausaldajale seisuga 02.02.2019 lepingu järgseid kohustusi (üür ja kommunaalkulud) summas 10928,72 eurot. Lisanduvad jaanuarikuu 2019 kommunaalkulud. Võlgnik kinnitab, et ta tasub võlausaldajale võlgnevuse 31.03.2019. Võlgnik ei ole käesoleva ajani enda kohustusi täitnud. Võlausaldaja on nõude loovutanud hagejale. Nõue ei ole tagatud pandiga. Hageja palub, kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 106 lg 1 kohaselt, oma nõuet võlgniku pankrotimenetluses tunnustada teise järgu (pandiga tagamata, tähtaegselt esitatud) tunnustatud nõudena. Kostjate vastuste osas leiab hageja, et kostjate poolt esitatud vastusest tuleneb, et neil puuduvad sisulised vastuväiteid hagejal võlgniku vastu oleva nõude osas. Kostjad tunnistavad üüripinna üleandmise ja vastuvõtmise aktist tulenenud võlgniku kohustust Vikinghaus OÜ ees, mis loovutati hagejale. Hageja nõude aluseks on võlgniku kinnitus, s.o deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõistes.
Võlgniku väidetavad nõuded Novutech OÜ vastu ei ole seotud hageja nõudega ja tasaarvestusavalduse esitamiseks puudub alus. Hageja ei omandanud nõuet OÜ-lt Novutech, vaid OÜ-lt Vikinghaus. Võlgnik kinnitas aktis, et kohustub tasuma nõude 31.03.2019 ning nõude loovutamine ei muuda nõude sissenõutavuse tähtaega. Kostjate poolt esitatud väited nõude loovutamise tehingu tühisuse osas on suures osas tõendamata ja põhjendamatud, õiguslikult sisutühjad, kohut eksitavad ning tulenevad asjaolude ja õigusnormide ebaõigest tõlgendamisest. Tehingu tõlgendamisel on kõige olulisem poolte soov ja tahe õigusliku tagajärje tekitamisel (TsÜS § 67, 75). Antud juhul on hageja ja OÜ Vikinghaus väljendanud tahet võlgniku vastu oleva nõude loovutamiseks ning vormistanud loovutamise seaduse nõuetele vastavalt st allkirjastanud vastavad dokumendid. Pooled ei ole antud tehingust taganenud, seda tühistanud või muul viisil muutnud ning antud loovutuse tehing on kehtiv kuna tehingu pooled on soovinud nõude loovutamist nõude loovutajalt nõude omandajale. VÕS § 170 lg 1 kohaselt loetakse nõude loovutamine toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teate nõude loovutamisest on allkirjastatud Vikinghaus OÜ juhatuse liige T. V. ja on seeläbi loovutajana väljendanud oma tahet nõude üleminekuks hagejale. Sõltumata sellest, millised füüsilised isikud omavahel suhtlesid, on poolte tahte väljenduseks kirjalik dokument, mis on jõus ja kehtiv ning ei ole poolte poolt vaidlustatud. Absurdne ja sisutühi on väide tehingu heade kommetega mittevastavuse osas. Igal isikul on õigus loovutada või omandada nõudeõigusi enda äranägemisel ning kolmanda isiku ekslik hinnang tehingule ei muuda tehingut tühiseks. Kumbki tehingu pool ei ole väitnud, et tehing on heade kommetega vastuolus. Kostjad ei ole toonud välja ühtegi TsÜS § 86 sätestatud asjaolu tehingu heade kommetega vastuolu osas. Kostjate esitatud väited ja dokumendid Novutech OÜ üürivõla tekkimise jms osas ei puutu käesoleva asja lahendamisse. Kui isikul on üürisuhte, transpordi arvete ja kauba käitlemise osas väidetavaid nõudeid Novutech OÜ vastu, siis võib need esitada vastavas menetluses antud isiku vastu. Arusaamatu ja põhjendamatu on kostjate vastuväide, et tegemist oli OÜ Novutech kohustusega, kui kostjate esindaja K. O. on ise võlatunnistuse allkirjastanud võlgniku (Novus OIL OÜ) nimel. Hageja ei täitnud seega Novutech OÜ kohustusi nõude loovutaja ees, vaid omandas konkreetselt kehtiva nõude võlgniku vastu. Kostjate meelevaldsed tõlgendused hageja majandustegevuse, majandusaasta aruannete ja seotud isikute osas ei puutu käesoleva haginõude rahuldamisse ning hagejal puudub vajadus nende osas põhjalikumat seisukohta esitada. Hageja ei pea majandusaasta aruandes kajastama nõudeid pankrotis isiku vastu (RTJ 3, p 24), kuid nõude kajastamine bilansis ei muuda nõude olemasolu ega sissenõutavust. Puudub vaidlus asjaolude üle, et a) Novus OIL OÜ-l ehk võlgnikul oli võlakohustus Vikinghaus OÜ ees ning b) võlakohustuse omandas õigusnormidele vastavate dokumentide alusel hageja Farm Inkasso OÜ. Muude isikute väidetav puutumus, suhtlus, arvamused, hinnangud jms ei muuda antud tehingut, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele. Hageja tegutses enda eest ja nimel.
Nõude esitamine hagi- või pankrotimenetluses on võlausaldaja enda valik nõude sissenõudmiseks. Nõue tugineb reaalsele üürisuhtele ning võlakohustuse olemasolu on kinnitanud ja tunnistanud kostjate enda esindaja allkirjaga võlatunnistusel. Õiguslikult arusaamatu ja põhjendamatu on kostjate tõlgendus esindaja vastutuse osas. Kostja 3 võib enda väidetavad nõuded Novutech OÜ vastu esitada enda poolt valitud menetluses, kuid need ei puutu hageja nõude tunnustamisse võlgniku vastu käesolevas menetluses. Hageja nõude osas on võlgnik esitanud analoogsed vastuväited tehingu tühisuse osas võlgniku pankroti väljakuulutamise tsiviilasjas nr 2-19-7701, kus nii maakohus kui ka ringkonnakohus leidsid, et hageja nõue on põhjendatud ja selge ning nõude alusel kuulutati välja võlgniku pankrot.
KOSTJATE ÜHINE VASTUS
2.Kostjad oma 22.11.2021 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Hageja nõue põhineb näilikul ja/või heade kommetega vastuolus oleval tehingul, mis on tehtud Novutech OÜ (edaspidi Novutech) üürivõla tasumise varjamiseks, eesmärgiga takistada kostjal 3 Novutechi vastu oleva tasaarvestusõiguse kasutamist ja anda hagejale formaalne õigus kostja 3 vastu pankrotiavalduse esitamiseks. 2016. aasta alguses otsustasid kostja 3 ja Novutech üürida ühiseks kasutamiseks kontoriruumid aadressil Tuleviku tee 10, Peetri. Üürilepingu läbirääkimisi peeti ühiselt. See asjaolu tõendab, et Novutech oli huvitatud üürilepingu tingimustest, mh üüri suurusest, sest ta oli kohustatud osaliselt selle eest ise tulevikus tasuma. Kostja 3 ja Novutech sõlmisid kokkuleppe, et kostja 3 nimele sõlmitakse kontoriruumi üürileping ning kostja 3 annab suulise üürilepingu alusel osa üüritud ruumidest Novutechi allkasutusse. Poolte kokkuleppe kohaselt kohustus Novutech tasuma üüri proportsionaalselt tema kasutuses olnud kontoripinna eest, Novutech poolt hiljem teenitavast tulust. Novutechi töötajatel olid kostja 3 poolt üüritud pinnal omad kabinetid ja töökohad. Novuse kontori aadress Tuleviku tee 10, Peetri oli ka Novutechi töökoha aadressiks. Kostja 3 tasus enda ja Novutechi kasutuses olnud kontoriruumide eest perioodil 01.01.2016 kuni 28.01.2019 igakuist üüri. Novutech ei ole tema poolt kasutatud kontoriruumi eest kostjale 3 kunagi üüri tasunud. 2018. aastaks oli Novutechi majandustegevus oluliselt kasvanud ja kostja 3 soovis, et Novutech tasuks seni kasutatud kontoripinna eest üüri ja kommunaalkulud proportsionaalselt tema poolt kasutatud osale ja hakkaks edaspidi üüri igakuiselt tasuma. Novutech keeldus kontori kasutamise eest üüri tasumast ja edaspidi igakuist üüri maksmast. Lisaks otsustas Novutech jätta kostjale 3 ja tema tütarettevõttele United Oil OÜ-le tasumata Novutechile osutatud transpordi ja kaupade käitlemise teenuste arved. Novutechi arvete mittemaksmise tõttu oli kostjal 3 tekkinud üürivõlgnevus üürileandja Vikinghaus OÜ eest. Novutech lubas Novusele kui ka üürileandjale, et ta tasub võlgnetava üüri otse üürileandjale. 27.12.2018 peatas kostja 3 Novutechile teenuste eest tasumata jätmise tõttu teenuste osutamise ja teavitas kontoriruumide allkasutusse andmise lõpetamisest ning palus kontoriruumid vabastada hiljemalt 27.01.2019. Novutech luges üürilepingu lõppenuks ja kolis kontoriruumidest koheselt välja. 02.02.2019 vormistas kostja 3 üürileandja esindajaga üüripinna üleandmise akti ja fikseerisid tolleks hetkeks tasumata võlgnevuse summas 10928,72 eurot, üürileandja andis kostjale 3 täiendava tähtaja 31.03.2019 tekkinud võlgnevuse tasumiseks. 07.02.2019 esitas kostja 3 Novutechile kontoriruumi ja sellega seotud kommunaalkulude arve proportsionaalselt Novutechi poolt kasutatud osale perioodi 01.06.2017 kuni 28.01.2019 kohta
summas 37291,06 eurot. Lisaks üüriarvele esitas kostja 3 Novutechile ka kõik ülejäänud 07.02.2019 sissenõutavaks muutunud nõuete kohased arved, kokku summas 288 649,51 eurot. Novutech keeldus arveid tasumast ja need on suures osas tänaseni tasumata. Lisas 15 kajastud nõude osas jõustus 06.07.2021 kostja kasuks vahekohtu otsus nr 01-1-1-2021, mille kohaselt peab Novutech tasuma 266 315 eurot. 25.02.2019 palkas Novutech Cavere Õigusbüroo OÜ (edaspidi Cavere), kes aitaks Novutechil vabaneda kohustustest Novuse ees. 02.02.2019 kuni 31.03.2019 suhtles kostja 3 korduvalt üürileandjaga üürivõlgnevuse tasumise asjus. Üürileandja teavitas, et ta on üürivõla tasumist küsinud Novutechilt, kes lubas üürileandjale üürivõla tasuda. Peale 13.03.2019 teatas üürileandja, et R. T. organiseeris üürivõla tasumise ja üürileandja kostjalt 3 üüri tasumist ei soovi. Üürileandja saatis nõuete muutuse kohta ka enda raamatupidamise müügireskontro väljavõtted, millises 21.02.2019 seisuga on nõuded summas 10928,72 eurot kajastatud ja 29.03.2021 seisuga on need nõuded likvideeritud. Üürileandja ei teavitanud kostjat 3, et Novutechi juhatuse liige R. T. organiseeris üürivõla tasumise hageja kaudu või et ta on nõuded hagejale loovutanud või et Novus peaks midagi hagejale tasuma. Üürileandja poolt 29.03.2019 antud kinnituse kohaselt arvestas kostja 3, et Novutech on kostjale 3 võlgnetavast 37291,06 eurosest üürist 10928,72 eurot VÕS § 78 lg 1 alusel otse üürileandjale tasunud ja selles osas saab kostja 3 Novutechi nõude 10928,72 eurot tasutuks lugeda. 10.05.2019 sai kostja 3 hagejalt üllatuslikult pankrotihoiatuse, milles nõuti üürileandja poolt juba tasutuks tunnistatud nõuete tasumist hagejale. Pankrotiavaldusele oli lisatud üürileandja poolt alles 09.05.2019 allkirjastatud nõude loovutamise teade. Peale pankrotihoiatuse saamist pöördus kostja 3 selgituste saamiseks üürileandja poole, kes edastas talle Cavere juhatuse liikme ja Novutechi esindaja M. Kruppi poolt hageja nimel ja üürileandja vahel 13.03.2021 allkirjastatud nõude loovutamise lepingu. Kostja 1 //kohtu märkus- siin ja edaspidi on kostjate esindaja poolt suulises menetluses antud selgituse järgi mõeldud kõiki kolme kostjat// hinnangul on hagi aluseks oleva nõude loovutamise lepingu allkirjastanud M. Krupp, tegutsedes TsÜS § 115 lg 1 kohaselt Novutechi huvides ja tema esindajana. Avalike andmete kohaselt on hageja juhatuse liiget T. K. peetud M. Kruppi variisikuks. M. Krupp on seotud Caverega, nad mõlemad kasutavad cavere.ee domeeniga e-maile ja nii hageja kui Cavere tegevusaadress on Estonia pst 1, Tallinn. Ehk eeltoodud asjaolude kohaselt allus hageja M. Kruppi kontrollile. M. Krupp kasutas Novutechi esindajana nõude loovutust allkirjastades Novutechi varjamiseks tema kontrolli all olevat hagejat, eesmärgiga saada nõue, mida kostja 3 osas kasutada pankroti avalduse esitamiseks, sest tegelikult oli tegemist Novutechi kohustusega, tasuda üürivõlgnevus ning Novutechi vastu oli kostjal 3 olemas rahalised nõuded, mida vajadusel oleks kostja 3 saanud tasaarvestada. 20.05.2019 esitas Novus hageja pankrotihoiatusele (lisa 22) vastuväited koos Novutechi võla osalise tasaarveldus avaldusega (lisa 23) ja ei tunnistanud avaldaja nõuet. Tegelikult täitis Novutech oma kohustuse kostja 3 ees, hageja kaudu. Seega on kostja 1 seisukohal, et mingisugust nõuet selle alusel kostja 3 vastu tekkida ei saanud. Hagejal võis tekkida alusetu rikastumise nõue Novutech vastu või äärmisel juhul, st olukorras, kus kohus asub seisukohale, et Novutechil ei olnud kohustus tasuda otse üürileandjale või ei olnud kohustust tasuda kostjale 3 üüri siis, kostja 3 vastu. Alusetu rikastumise alusel ei ole kostja 3 vastu ühtegi nõuet esitatud. Hageja on Cavere töötajate, sh M. Kruppi kontrolli all olev variühing, millel tegelik majandustegevus puudub. Kui hageja tegevusel puudub tegelik majanduslik eesmärk, siis on sellel mingi muu majandustegevusest erinev eesmärk. Üldjuhul kasutatakse selliseid varifirmasid heade
kommetega vastuolus olevate tehingute mh näilike tehingute tegemiseks, eesmärgiga tekitada nõudeid, mida kasutada pankrotimenetlustes, tegelike tehingupoolte varjamiseks. Hagejal puudus reaalne majandustegevus ka 13.03.2019 üürileandjalt kostja 3 vastu oleva nõue formaalse omandamise ajal. Hageja käive 2019 I kvartalis oli 0 eurot. Hageja poolsel nõude ostmisel puudus majanduslik sisu ja tulu teenimise eesmärk. Hageja nõuab hagis nõude tunnustamist samas summas 10928,72 eurot, mille ta on juba üürileandjale tasunud, st hageja ei ole kunagi planeerinud nõude ostmisest tulu teenida ja isegi hageja nõude 100 %-lisel rahuldamisel kostja 3 pankrotivarast ei teeniks hageja sellelt tulu. Hagejal puudus varasemalt mistahes koostöö üürileandja või kostjaga 3. Hageja ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks ta oleks pidanud talle tundmatute ettevõtete vahelise nõude 10928,72 euro eest ostma olukorras, kus isegi nõude 100% rahuldamine ei anna tulu ning olukorras, kus oli teada, et nõude sissenõudmine on seotud täiendavate kuludega ning kus on reaalne oht, et nõude ostjal ei ole võimalik seda nõuet sisse nõuda. Vaidlus puudub, et hageja on nõude loovutamise lepingu punktis 3.3 kinnitanud mh, et ta on teadlik, et „Nõue võib jääda osaliselt või täielikult rahuldamata”. Hageja on nõude omandamise järgselt esitanud kostja 3 vastu pankrotihoiatuse ilma, et ta oleks mingit muud võimalust, nagu läbirääkimised, kompromiss vms nõude sissenõudmiseks proovinud. Hageja iseseisva majandustegevuse puudumine ja faktilised tegevused tõendavad, et ta pidi tegutsema kellegi teise huvides ja kellegi teise varjamiseks. Nõude loovutamise olukorra loomise eesmärgiks oli üksnes takistada kostja 3 tasaarvestusõiguse kasutamist ja saada võimalus alustada kostja 3 pankrotimenetlust, et selle kaudu võtta või vähendada kostja 3 võimalusi oma nõuete rahuldamiseks Novutech vastu. Kostja 1 on seisukohal, et nõude ostu initsiatiiv ja info sai hagejale tulla ainult Novutechilt ja suure tõenäosusega on hageja nõude ostuks kasutatud ka Novutechilt ülekantud raha, sest hagejal endal puudusid rahalised vahendit selle nõude ostmiseks. Seda, et üürileandjale raha tasumise organiseeris Novutechi juhatuse liige R. T. on 29.05.2019 kinnitanud ka üürileandja. Riigikohus on ts asja 3-2-1-82-14 punktis 34 selgitanud, et „Tehingu näilikkus võib seisneda ka selles, et tehing ei ole toimunud nende isikute vahel, keda lepingudokumendis lepingupooltena näidatakse”. Hageja formaalse nõude omandamise tehingu sisulisel hindamisel ei ole tuvastatav ükski loogiline põhjus, miks hageja tema enda majandushuvidest lähtuvalt oleks pidanud selle nõude 10928,72 euro eest ostma. Tavapäraselt ostetakse inkassofirmade poolt ainult suure edulootusega nõudeid ja ka siis 20% kuni 50% hinnaga nõude nimiväärtusest. Mitte kunagi ei osta inkassofirmad nõudeid 100%-lise nõude nimiväärtusega, eriti veel olukorras, kus nõue on tagamata. Põhinõudele lisaks ei ole võimalik nõuda seaduses sätestatud viivise määrast oluliselt kõrgemas määras viiviseid, mis oleksid siis nn kasumi teenimise allikaks ja on tõenäoline, et võlgnikul on olemas asjakohased vastuväited antud nõudele. Nõude loovutamise leping vormistatakse enne nõude loovutamist ning leping täidetakse peale lepingu vormistamist. Antud juhul aga esmalt tasuti väidetava nõude loovutamise eest ja alles siis vormistati leping. Tegemist on nõude ostmisega, mis ei ole toimunud nõuete ostmise tavapäraste tingimustel, st tegemist on äärmiselt ebatavalise ja ebaloogilise nõude ostmisega. 10 928,72 eurot on üürileandjale tasunud tegelikult Novutech, kellel oli selleks üürileandjale antud lubadustest ja ka kostjaga 3 sõlmitud üürilepingust tekkinud kohustus. Hageja 2019 majandusaastaaruanne kohaselt ei olnud hagejal 31.12.2019 seisuga väidetavat 10928,72 eurost nõuet kostja 3 vastu. Hageja on enda 2019 aastaaruande esitanud alles 28.05.2021, seega juhul kui hagejal oleks olnud kostja 3 vastu 10928,72 eurone nõue, oleks hageja pidanud selle kajastama aruande põhivaras pikaajaliste nõuete all.
Isegi kui hageja oleks 2019 aruandes eksimuse tõttu jätnud väidetava kostja 3 vastu oleva 10928,72 eurose nõude kajastamata, siis ilmselgelt oleks hageja pidanud selle vea parandama 2020 aruandes. Kuid nõue ei kajastu ka järgmises aruandes. Nõude loovutamise lepingu punkti 2.1 kohaselt tasuti nõude eest üürileandjale 12.02.2019. Kuna üürileandja poolt kostjale üheksa päeva hiljem 21.02.2019 saadetud müügireskontro väljavõtte kohaselt kostja 3 võlgnes üürileandjale endiselt 10928,72 eurot, siis see tõendab, et üürileandja ei olnud nõuet selle tasumise järgselt loovutanud. Kuna nõude loovutamise leping on allkirjastatud alles 13.03.2019, st peale üürivõla tasumist, siis tõenäoliselt soovisid Novutech ja hageja üürivõla tasumist hakata alles hiljem näitama nõude loovutamise eest tasumisena, et vältida kostja 3 tasaarvestuse õigust ja saada võimalus kostja 3 vastu pankrotiavalduse esitamiseks. Samuti on ebatavaline, et ei üürileandja ega hageja ei teavitanud kostjat 3 nõude loovutamisest 13.03.2019 järgselt, vaid alles kaks kuud hiljem, st 10.05.2019. Ka üürileandja pidas nõude loovutamise lepingut formaalseks ja näilikuks. Üürileandja ei asunud seda täitma. 13.02.2019 allkirjastatud nõude loovutamise lepingu punktis 3.2 on kirjas, et üürileandja „allkirjastab pärast Lepingu jõustumist Nõude loovutamise teated ning annab need üle Omandajale, edastamiseks Võlgnikule”. Üürileandja on Novusele suunatud nõude loovutamise teate allkirjastanud alles kaks kuud hiljem 09.05.2019, st üks päev enne hageja pankrotihoiatuse saatmist kostjale 3. Hagi aluseks oleva nõude loovutamise tehingu tegelikeks osapoolteks on üürileandja ja Novutech. Viimase varjamiseks on nõude loovutamise lepingus nõude omandajana näidatud aga hageja. Hageja ja Novutechi eesmärgiks oli takistada varjatud tehinguga kostja tasaarvestamise õiguse kasutamist Novutechi üürivõla tasumisest, VÕS § 78 lg 1 või VÕS § 1041 alusel tekkiva nõude või nõude omandamisega tekkiva nõude suhtes. Lisaks soovis hageja, Novutechi esindajana, saada formaalset õigust kostja 3 vastu pankrotiavalduse esitamiseks. Lisaks tehingu näilikkusele on hageja poolne nõude omandamine ka vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 kohaselt. Hageja eesmärk nõude omandamisel on olnud saada formaalne õigus kostja 3 vastu pankrotiavalduse esitamiseks. Hagejal puudus majanduslik põhjendus nõude omandamiseks. Hageja käitumine tõendab, et ta ei ole teinud mingit muud kostja 3 pankroti viimise eesmärgist erinevat toimingut kostja 3 vastu oleva nõude rahuldamiseks. Tehing isiku seadusest tuleneva õiguste realiseerimise takistamiseks on taunitavad ja ebamoraalsed, mistõttu on need vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised. Nõude omandamine kellegi pankroti viimise eesmärgil ei ole tavapärase ettevõtluse osa. Ilmselgelt pankroti menetlus peatab või raskendab oluliselt pankrotimenetluse subjekti majandustegevust ja tekitab viimasele kahju. VÕS § 1045 lg 6 kohaselt on mh õigusvastane kahju tekitamine isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. Hagejal puudus igasugune vajadus soovida kostja 3 pankrotti, hageja ja kostja 3 vahel puudusid omavahelised vaidlused, pankotihoiatuse aluseks oleva kohustuse täitmisel ei oleks hageja saanud ärilist tulu, pankrotimenetlus Eesti Vabariigis ei taga nõude rahuldamist. Seega lõi hageja teadlikult olukorra, kus ta ei soovinud mitte nõude rahuldamist, vaid kahju tekitamist kostjale 3, et sellega võtta või vähendada oluliselt kostja 3 võimalusi oma nõuete menetlemiseks Novutech vastu. On oluline arvestada, et hageja esindajad ja seotud isikud on igapäevaselt puutunud kokku just pankrotimenetlustega, mistõttu oli pankrotihoiatuse ja avalduse esitamine teadlik ja kindel valik, mis ei olnud tingitud eesmärgist saavutada nõude rahuldamine.
Kui loovutamise leping ei ole näilik tehing ja see ei ole ka vastuolus hea usu põhimõttega ja/või heade kommetega vastuolus olev tehing, siis tugineb kostja 1 TsÜS § 115 lg 1 kohaselt esindaja kaudu tehtud tehingu regulatsioonile. Novutech oli andnud M. Kruppile esindusõiguse kostjaga 3 seotud vaidlustes. Üürileandja on kinnitanud, et üürivõla tasus Novutechi juhataja hageja kaudu. Hageja tegutses formaalselt nõude loovutamise lepingut allkirjastades Novutechi esindajana. Novutechi ja hageja vahel oli kostjate hinnangul samuti esindusleping, mis võis olla sõlmitud suuliselt või olla sõlmitud hagejat kontrolliva Cavere esindusõiguse lepingu raames. Kuna hagejal puudus mistahes eelnev kontakt üürileandja või kostjaga 3, siis ilmselgelt võisid hageja ja M. Krupp juhised üürileandjaga nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks saada ainult esindatavalt Novutechilt ja tema juhataja R. T.e käest. Vaidlus puudub, et M. Kruppil oli volitus Novutechi esindamiseks. Samuti on üürileandja kinnitanud, et tema pidas võla tasumise läbirääkimisi R. T.ega. Seega nõude loovutamise leping sõlmiti Novutechi initsiatiivil, tema huvides, tema finantseeringuga, tema volituse ja juhiste alusel. Seevastu hagejal puudus mistahes motivatsioon ja vahendid sellise nõude enda majandustegevuses omandamiseks. Järelikult tuleneb eelnevast, et M. Krupp ja hageja sõlmisid nõude loovutamise lepingu tegelikkuses Novutechi nimel. TsÜS § 132 lg 1 ja 2 kohaselt vastustab Novutech tema esindajate, ehk hageja ja M. Kruppi poolt Novutechi eest tehtud tehingutest tulenevate tagajärgede eest. Järelikult on kostjal 3 TsÜS § 132 lg 1 ja 2 kohaselt õigus lugeda tema vastu suunatud nõude eest vastutavaks Novutech ja VÕS § 197 lg 1 alusel nõuded tasaarveldada või kui Novutech ei nõustu tasaarveldamisega, siis on Novusel VÕS § 110 lg 1 alusel õigus keelduda Novutechile või tema esindajale kohustuste täitmisest, kuni Novutech täidab oma kohustused kostja 3 ees.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõudeks on nõude tunnustamine pankrotimenetluses. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostjad vaidlevad hagile põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Nõuete tunnustamise üle tekkinud vaidluste rahuldamise kord on sätestatud PankrS § 106 lg 1, mille kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.
4.Vaidlust ei ole selle üle, et Vikinghouse OÜ ja Novus Oil OÜ (pankrotis) (edaspidi ka võlgnik või kostja 3) vahel on sõlmitud üürileping (edaspidi leping) ja üüripinna üleandmise ja vastuvõtu akt (edaspidi akt). Vaidlust ei ole ka selle üle, et aktis on võlgnik kinnitanud, et ta võlgneb võlausaldajale ehk üürileandjale 02.02.2019 seisuga 10928,79 eurot, millele lisandub 2019 jaanuarikuu kommunaalkulud. Nimetatud asjaolusid ei ole käesolevas menetluses vaidlustanud ükski kostja.
5.Kostjad leiavad, et nimetatud õigussuhtes tuleneva nõude loovutamine käesoleva asja hagejale on näilik ja heade kommete ja hea usu põhimõtte vastane tehing, sealjuures loobusid kostjad suulises menetluses heade kommete/hea usu põhimõtte vastasusele tuginemisest (II kd tlk 35). Kostjad on suulises menetluses kinnitanud, et Vikinghaus OÜ nõue on olemas ning et neile ei sobi üksnes selle tasumine nõude omandanud hagejale.
6.Kohtu hinnangul ei anna see alust jätta nõuet tunnustamata.
7.Olukorras, kus võlgnik on aktis kinnitanud, et tal on üürisuhtest tulenev konkreetses summas ja konkreetse aja seisuga võlg üürileandja ees, ei ole enam põhjendatud kostjate kirjalikus vastuses esitatud seisukoht üürivõla kujunemise osas. Selles osas saanuks - pidanuks olema erimeelsused lahendatud üürileandja ehk esialgse võlausaldajaga enne akti allkirjastamist - koostamist.
8.Olemuslikult on akti näol tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses. Eelkõige kostja 3, kui võlatunnistuse üks pool, peab hagi rahuldamata jätmise eeldusena tõendama, et tal võlga ei ole. Kuivõrd kostja 3 on aga kinnitanud, et tal OÜ Vikinghaus ees võlg oli, siis ükski kostjate väide selle kostja 3 poolt tunnistatud võla loovutamistehingu näilikkusest, heade kommete vastasusest jms ei puutu enam asjasse.
9.Kostjate selgitused üürivõla tekkimise asjaolude kohta (kostjate vastus I kd tlk 97) ei mõjuta käesolevat nõude tunnustamise vaidlust. Kohus nõustub hagejaga, et see, millised kokkulepped oli kostjal 3 OÜ-ga Novutech üürivõla tasumise osas, ei oma tähendust. Sisuliselt on kostja 3 andnud pinna allüürile OÜ-le Novutech, kuid see ei muuda kostja 3 kohustust üürileandja ees.
10.Vaidlusalune üürileping, mis on sõlmitud 08.01.2016 Peetri alevikus, Tuleviku tee 10 ruumide üürimise kohta, on esitatud kostjate vastuse lisana 1 (I kd tlk 109). Lepingu poolteks on Rolegur OÜ üürileandjana ja kostja 3 üürnikuna. Nimetatud üürilepingu kohta 21.10.2016 (I kd tlk 119) sõlmitud Lisas 4 (kostjate vastuse lisa 1.1) on üürileandjaks nimetatud Vikinghaus OÜ. Kostjad ei ole väitnud, et Vikinghaus OÜ pole õige üürileandja. Kohtule ei ole seda üürileandja muutumise asjaolu küll eraldi selgitatud, kuid eeldatavalt on toimunud, hiljemalt üürilepingu Lisa 4 sõlmimise ajaks, üürileandja vahetumine, mis aga ei mõjuta käesolevat vaidlust, kuna kostja 3 on akti allkirjastamisega tunnustanud OÜ-t Vikinghaus üürileandjana.
11.Üürilepingu p.6.3 kohaselt oli üürnikul õigus anda üüripind allüürile ainult üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul ja sellist nõusolekut ei ole käesolevas menetluses esitatud. Kohus teeb allüüri suhtes järelduse mh sellest, et üürilepingu Lisas 4 loetletud ruumide kohta on arvestust omavahel teinud OÜ Novus OIL ja OÜ Novutech (I kd tlk 138). Sõltumata sellest, kas see nõusolek oli või mitte, ei mõjuta see kohustusi üürileandja ja kostja 3 vahel. Ja sellest tulenevalt ei mõjuta OÜ Novutech seadusliku esindaja R. T.e poolt peetud kirjavahetus käesolevat nõuet. Asjasse mittepuutuvaks tuleb pidada ka kostjate vastuse lisana 2 (I kd tlk 121-122) esitatud kirjavahetust R. T.e ja A. V. vahel, kuivõrd selles kirjavahetuses on teemana nimetatud lepingut Gereni ja Novus OIL vahel. Kuna üürilepingu lisas on loetletud üüritavaid pindasid toanumbri täpsusega, siis on ilmselt tegemist majaga, kus on rohkem ruume. Pole välistatud, et OÜ Novus OIL ja OÜ Novutech on sõlminud mitmeid erinevaid üüri- või allüürilepinguid, kuid see ei muuda seda, et Vikinghaus OÜ-ga sõlmitud üürisuhtest tulenevat võlga on kostja 3 tunnistanud (akti allkirjastamisega).
12.Kostjate väitel on nõude loovutustehing (I kd tlk150) näilik kuna on tehtud tegeliku lepingupoole või teise tehingu varjamiseks. Kohtupraktikas on leitud (3-2-1-95-11), et nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on ka sel isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei oleks võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Seega ei kehti nõude tunnustamise hagi menetlemisel tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda vaid isik, kelle õigusi leping
mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool, vt nt Riigikohtu 13. veebruaril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1140-07 tehtud otsuse p 13. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Riigikohus on 17. detsembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09 tehtud otsuse p-s 11 leidnud mh seda, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Kostjal tehingu poolena on õigus (ja tulenevalt viidatud 17. detsembri 2009 otsusest kohustus) esitada tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid lepingu pooled jätta mulje tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut.
13.Kostjate väitel pidi hageja teadma, et kostja 3 ei suuda hageja ees oma kohustust täita ja et see nähtub ka loovutuslepingu kinnitusest, et nõue võib jääda osaliselt või täielikult täitmata. Seega on kostjate arvates hageja teadlikult teinud endale kahjuliku tehingu.
14.Kohtu jaoks jääb arusaamatuks, miks peaks mõjutama tehingu kehtivust see, kui hageja võtab endale majanduslikult ebamõistlikke riske ja sõlmib kostjate väitel hagejale majanduslikult mittetulutoovaid tehinguid. See võib olla hindamist vääriv aspekt juhul, kui ka hageja majandustegevus mingil ajahetkel peaks lõppema pankrotiga. Kohus leiab, et selliselt kolmandate isikute arvates kahjuliku tehingu tegemine ei muuda nõude loovutamise lepingut näilikuks.
15.Loovutustehingu poolte tahe - nõue loovutada - täideti. Loovutusest on võlgnikku teavitatud ja seega vastavad õiguslikud tagajärjed on saabunud. Kostjate selgitustest ei ole aru saada, milles seisnes väidetav poolte kokkulepe, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi või mis oli see tehing, mida loovutusega varjati.
16.Kostjate väide, et „hageja on Cavere töötajate, sh M. Kruppi kontrolli all“, ei ole tõendatud. Kostjate vastuväitest ei selgu, milles seisneb M. Kruppi kontrolli all olemine ja kes on lisaks (sõnakasutus „mh“) Martin Kruppile veel need Cavere töötajad, kes hagejat kontrollivad. Kohus on tõepoolest menetluskulude tagatise aspektist hinnanud, et hagejal puudub majandustegevus, kuid see üksi ei anna kuidagi alust väita, et tegemist on variühinguga, veel vähem seda, et hageja oleks mingi teise äriühinguga (Caverega antud juhul) seotud isikute kontrolli all.
17.Vaidlust ei saa olla selles, et M. Krupp ning hageja lepinguline esindaja O. Ennok, olles mõlemad staažikad pankrotihaldurid, on omavahel kokku puutunud, kuid see ei indikeeri kontrollimist/kontrolli all olemist.
18.Kostjate viide kohtupraktikale, mille kohaselt võib tehingu näilikkus seisneda selles, et tehing ei ole toimunud nende isikute vahel, keda lepingus lepingu pooltena näidatakse, ei ole antud juhul asjakohane.
19.Kostjad on esitanud mahuka ja kohtu arvates asjassepuutumatu kirjavahetuse Novutech OÜ nimel kirjutava R. T.e ja hageja seadusliku esindaja vahel, millest valdav osa ei puuduta üldse üürisuhet (ega ka nõude loovutust), vaid võimalikku Novutech OÜ (kirjavahetuses tähistatud NT) ja Novus OIL OÜ (kirjavahetuses tähistatud NO) ahjuka tootmisega seonduvat ja sellest tulenevat tasaarvestust. Esitatud on ka kirjavahetust üürisuhte kohta, kus aga osapooleks ei ole OÜ
Vikinghaus, mistõttu ei pea kohus nende tõendite alusel võimalikuks järeldada, et toimunud on mingi varjatud tehing.
20.Kohus on juba eelnevalt leidnud, et üksnes see asjaolu, et hageja tänane lepinguline esindaja ja loovutustehingus hagejat lepinguliselt esindanud M. Krupp tegutsevad samal kutsealal, ehk on pankrotihaldurid, ei anna alust järeldada, et M. Krupp kuidagi hageja tegevust suunab ja kontrollib. See arusaam viiks nihkesse kogu lepingulise esinduse instituudi. Kostjate vastuse p.25 esitatud väidet, et „üldjuhul kasutatakse selliseid varifirmasid...“, ei ole kostjad mistahes viisil tõendanud. Ka väidet, et „Mitte kunagi ei osta inkassofirmad nõudeid 100%-se...“ ja „Tavapäraselt ostetakse inkassofirmade poolt ainult suure edulootusega nõudeid...“, ei ole kostjad tõendanud. Esitades näiliku tehingu toimumise kinnitamiseks kindlad väited - üldjuhul, mitte kunagi, tavapäraselt tuleb kostjatel need määratlused ka tõendada. Kostjad kinnitasid suulises menetluses, et selleks neil tõendid puuduvad.
21.Tekitada näilikkuse väide üksnes sellest, et hagejal puudus varasemalt koostöö üürileandja ja kostjaga 3 ja et seetõttu on kostjate arvates kahtlane, et miks just hageja omandas nõude, on arusaamatu. Kostjate loogika järgi tohiks nõudeid omandada üksnes omavahel tuttavad või vähemal - rohkemal määral seotud isikud ja äriühingud. Teisalt on aga ka seesama seotus olnud just ka kostjate etteheide ja väide loovutustehingu näilikkuse osas. Kohtule jääb arusaamatuks, kas ja miks siis tuttavalt, varasemalt äriliselt või muul viisil kokkupuudete tasandil teadaolevalt isikult nõude omandamine oleks tolereeritav ja ei oleks näilik.
22.Küsimus selles, kas hageja poolt omandatud nõue teeniks talle mingit tulu, ei peaks olema kostja(te) mure. See on hageja äriline risk, mille kohta hageja teadlikkus on ka fikseeritud nõudeloovutuslepingus kajastatuga, et omandatud nõue võib jääda täitmata.
23.Võlg, mille olemasolu kostja 3 on OÜ Vikinghaus ees tunnistanud, on fikseeritud aktis 02.02.2019 seisuga. Kui kostja 3 leidnuks, et see ei ole tema võlg, siis poleks pidanud akti allkirjastama. Asjaolu, et kostja 3 samade ruumide kasutamise eest 5 päeva peale akti allkirjastamist omakorda esitab tasumiseks arve perioodi 01.06.2017 kuni 28.01.2019 eest Novutech OÜ-le (I kd tlk 138), ei muuda seda, et võlg, mille hageja omandas, oli kostja 3 poolt kinnitatuna olemas ja sissenõutav. Kohus nõustub hagejaga, et see kas kostjal 3 oli mingeid nõudeid Novutech OÜ vastu (arved kostjate vastuse lisades 13-15, täitmisel olev nõue- lisa 16), tuleb selgeks vaielda neil osalistel omavahel.
24.Kui keegi on teinud midagi näilikku, siis on see olnud kostja 3 ise, kes tema poolt Vikinghaus OÜ-ga sõlmitud üürilepingu varjus on sõlminud allüürilepingu Novutech OÜ-ga ja on selle suhte klaarimiseks üritanud teha tasaarvestust. Isegi kui möönda, et üürileandja ka ise on küsinud võla tasumist Novutech OÜ-lt, siis ka see ei mõjuta võlatunnistusest lähtuva nõude sissenõutavust ja nõudeloovutustehingu kehtivust. Üürilepingu enda kehtivust ei ole selle pooled ise vaidlustanud ja ei ole selle kehtivust vaidlustatud ka käesolevas menetluses.
25.Kohtu arusaamise kohaselt väidavad kostjad seda, et loovutus on näilik kuna Novutech OÜ on üürivõla tasunud ja et nõudeloovutus sõlmiti üksnes selleks, et tekitada sama õigussuhte pinnal veel üks kohustus. Ja et omakorda see täiendav kohustus tekitati selleks, et esitada pankrotiavaldus kostja 3 vastu. Kohus sellega ei nõustu.
26.Kostjad pidanuks sel juhul tõendama, et Novutech OÜ on tõepoolest nõude tasunud. Kostjad ise kinnitavad aga oma vastus p.13 et Novutech OÜ ei ole midagi tasunud, sh kommunaalkulude arvet. Oma vastuse p. 15 esitatud väidet, et kostja 3 on 02.02.-31.03.2019 korduvalt üürileandjaga suhelnud, ei ole kostjad mitte ühegi tõendiga tõendanud (kostjate vastuse lisadeks ei ole selle perioodi kohta esitatud kirjavahetust ja ei ole ka taotletud kellegi ülekuulamist, tõendamaks oletatavat suulist suhtlemist). Seetõttu ei saa kohus lugeda tõendatuks, et on toimunud mingi varjatud või näilik tehing.
27.Ka kostjate vastuse p.16 esitatud- tõendamata- väide, et üürileandja on 13.03.2019 teatanud, et R. T., ehk siis Novutech OÜ esindaja, on organiseerinud üürivõla tasumise ja et kostjalt 3 enam tasumist ei soovita, ei viita tehingu näilikkusele. Kostjad pidanuks tõendama, et see organiseerimine oli kuidagi seotud nõude loovutamise tehinguga.
28.Mida peavad kostjad vastuse p.18 nimetatud „üürileandja 29.03.2019 kinnituseks, et üürivõlg on tasutud Novutech OÜ poolt otse üürileandjale“ ei ole arusaadav ja kontrollitav, sest ühtegi sellist kuupäeva kandvat kirjavahetust, arvet, maksekorraldust vms tõendit esitatud ei ole.
29.Kostjad ei ole selgitanud, kuidas asja lahendamist mõjutab see, et teade nõude loovutamisest on allkirjastatud „alles 09.05.2019“. 12.02.2019 kuupäeva kandev ning 12.-13.03.2019 digitaalselt allkirjastatud nõude loovutuslepingu p. 3.12 kohaselt loovutaja allkirjastab pärast lepingu jõustumist nõude loovutamise teated ning annab need üle omandajale, edastamiseks võlgnikule. Viidatud lepingu punkt ei näe loovutajale ega omandajale ette täpsemat nn piirtähtaega, mis ajaks loovutusteade peab olema tehtud ja allkirjastatud. VÕS § 168 lg 2 ei sätesta, et teatis peaks olema koostatud samaaegselt lepinguga või mingil kindlal ajavahemikul pärast loovutuse vormistamist. Ja kuna sellist tähtaega pole, siis on alusetu sellest omakorda tagajärjena tuletada näilikkust.
30.Asjaolu, et hagejat esindas selles lepingus Martin Krupp, ei muuda tehingut näilikuks. Asjaolu, et üks ajakirjanduslik artikkel väidetavalt nimetab Martin Kruppi variisikuks, ei ole piisav väitmaks, et hageja allub M. Kruppi kontrollile. Vaidlust ei ole selles, et M. Kruppil haldurina tegutsemiseks on vajalik oma büroo. Asjaolu, et hageja juhatuse liige T. K. kasutas oma lepingulise esindajana sama domeeninimega meili ja et neil on sama postiaadress, ei ole aluseks pidada kedagi variisikuks. Sellise loogika kohaselt tegutsekski suurtes büroohoonetes vaid üksteise variisikud, sest kõigil juhtub olema sama tegevusaadress.
31.Kui Novutech OÜ-l ka oli üürikohustus, siis see võis olla vaid Novus OIL OÜ ees. On iseküsimus, kas üürnikuna oli Novus OIL OÜ-l üldse õigust sõlmida allüürilepinguid samade ruumide osas, mis olid tema enda üürisuhte aluseks. Alusetu on kostjate vastuse p.22 toodud väide, et tegelikult oli tegemist Novutech OÜ kohustusega. Kostja 3 on küll Novutech OÜ-le esitanud 2,5 - 3 aasta kommunaalteenuste arve, kuid ainuüksi arve ei tekita kohustust, ja sellist lepingut, et Novutech OÜ-l olnuks üürisuhe Vikinghaus OÜ-ga (või ka kostjaga 3) kostjad esitanud ei ole.
32.Kostjad ei ole selgitanud, miks ei oleks nõudeloovutuse tehingu pooltel pidanud olema tahet, et kostja 3 kohustus tuleb täita uuele võlausaldajale. Kohus ei näe midagi erakorralist selles, et äriühing soovib oma nõude anda üle äriühingule, antud juhul inkassofirmale, mille tegevusala ongi võlgade sissenõudmine.
OÜ-l Vikinghaus oli huvi saada hüvitust talle võlgu oldud nõudele (ja ta sai täitmise nõude omandajalt- I kd tlk 191), kostjal 3 oli huvi saada võlg makstud (ta on aktis ja ka käesolevas menetluses kinnitanud võlasuhet) ja hagejal ei pidanud olema mingit mõistlikku kahtlust, et kostja 3 oma lepingulist kohustust ei täida (ja seda ka siis, kui loovutuslepingus võimalik mittetäidetavus fikseeriti).
33.Kohus kordab, et kostjate väide, et selle tehingu tegemine ei saanud olla hagejale tulutoov ja on selle tõttu näilik, ei ole alus nõude tunnustamata jätmiseks, sest ärimaastikul ei ole kohustust sõlmida vaid tulutoovaid lepinguid. Asjaolu, et nõude loovutaja (OÜ Vikinghaus) valib nõude omandaja (Farm Inkasso OÜ) lepingulise esindajaga (Oliver Ennok) ja loovutaja lepingulise esindajaga (M.Krupp) samas geograafilises asukohas (Estonia pst 1) tegutseva äriühingu, ei saa pidada erakorraliseks ja näilikkust tõendavaks.
34.Loovutaja on saanud võõrandamistehinguga tulemi kostja 3 kohustuse katteks (I kd tlk 191). Seega on loovutustehingu poolte vahel tehing ka täidetud.
35.Olukorras, kus kostjad ei vaidle selle üle, et Vikinghaus OÜ ja kostja 3 vahel olnud üürisuhtest tulenevat võlga tunnistati aktis, peab kohus pingutatult otsituks kostjate kõiki seisukohti tehingu tühisuse- näilikkuse kohta.
36.Hagimenetluses kehtib TsMS § 230 lg 1 kohaselt põhimõte, et pool peab tõendama oma väiteid. Hageja on väitnud et „Hageja nõude osas on võlgnik esitanud analoogsed vastuväited tehingu tühisuse osas võlgniku pankroti väljakuulutamise tsiviilasjas nr 2-19-7701, kus nii maakohus ja ringkonnakohus leidsid, et hageja nõue on põhjendatud ja selge ning nõude alusel kuulutati välja võlgniku pankrot“. Hageja ei ole vastavat lahendit kohtule tõendina esitanud, ja ehkki kohus märkis, et on lahendiga KIS andmebaasis tutvunud ja kostjad kinnitasid, et selle lahendi osas neil vaidlust ei ole, ei soostunud kostjad seda ka kohtu algatusel -ettepanekul menetlusse lisama. Lähtudes sellest, et kostjad ei ole hageja poolt esitatud väidet vaidlustanud, võtab kohus aluseks selle, et ringkonnakohus on kostja 3 pankrotimenetluse raames, tsiviilasjas 2-19-7701, toimuvas lahendis kinnitanud hageja nõude põhjendatust.
37.Heade kommete ja hea usu põhimõtte vastasusele (kostja vastuse p.53-60, I kd tlk 103) tuginemisest kostjad loobusid suulises menetluses ja sellest tulenevalt kohus neid asjaolusid käesolevas lahendis ei käsitle.
38.Kostjad tuginevad ka esindaja kaudu tehtud tehingu regulatsioonile (kostjate vastuse p. 6167, I kd tlk 103). Kohus nõustub hagejaga, et selline käsitlus on arusaamatu. Kohus on eelnevalt (otsuse p.15-21, 30, 33) hinnanud hageja, tema lepingulise esindaja ja Martin Kruppi rolle, varasemate suhete olemasolu või nende puudumist tehingu kehtivuse aspektist ja leiab jätkuvalt, et puudub kostjate poolt väidetud variisikute konstruktsioon ka esindussuhtega seonduvalt. Kohus ei nõustu kostjatega, et asjaolu, et „hagejal puudus mistahes motivatsioon ja vahendid sellise nõude enda majandustegevuses omandamiseks“, annaks aluse, ka TsÜS § 115, 116 kaudu, loovutustehingu vaidlustamiseks sel alusel, et tegelikkuses olevat tehing sõlmitud Novutech OÜ nimel.
Kostjate väitel nõude omandajal puudusid endal vahendid loovutustehingu täitmiseks ja ta pidi tehingu finantseerimiseks kasutama kolmandat äriühingut. Kohus on analoogse väite osas varasemas kohtupraktikas (vt tsiviilasi 2-18-5107, maakohtu lahendi p.9 ja Tartu RK lahendi p.9.3) leidnud, et selles ei ole midagi sellist, mis annaks aluse väita tehingu näilikkust. Kohus kordab, et Novus OIL OÜ suhted Novutech OÜ-ga tuleb neile äriühingutel selgeks vaielda omavahel.
39.Eeltoodud põhjendustel kohus nõustub hagiga ja tunnustab võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel teise rahuldamisjärgu nõudena hageja nõuet summas 10 928,72 eurot. Menetluskulud
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele.
41.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja 16.11.2022, mille kohaselt koosneb kulu riigilõivust 300 eurot ning õigusabikuludest 18 tunni katteks, tunnitasuga 120 eurot +käibemaks, kokku 2592 eurot. Õigusabikulule lisandub 09.11.2022 istungil osalemise kulu vastavalt istungi kestvusele. Kuna hageja on käibemaksukohuslane, esitatakse nõue ilma käibemaksuta summas 2160 eurot.
42.Kostjate seisukoht hageja menetluskulude osas on vormistanud esitanuna üksnes kostja 1 nimel, ja selles leitakse, et mõistlik ajakulu on kokku 4,5 h.
43.Kohus leiab, et ajakulu hagile, kui hagejapoolselt menetluses oluliseima dokumendi koostamisele, on põhjendatud kogu taotletud 2,5 h ulatuses. Kulud seoses kostjate tagatise taotluse ja vastusega tutvumiseks on põhjendatud kogu taotletud 9 h (2+2,5+4,5) ulatuses.
31.01.2022 tõendi esitamise ja tõenditena pangakontode väljavõtete esitamise ajakulu on põhjendatud kokku 0,5 h ulatuses. Põhjendatud ajakuluks loeb kohus menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 h, istungiks ettevalmistuseks ja 09.11.2022 istungil osalemiseks kokku 3,5 h. Kogu ajakulu õigusabile on seega 16 h ulatuses.
44.Kostjad ei ole vaidlustanud hageja esindaja tunnitasu suurust. Kohus leiab, et 120 eurot on kohane suurus, arvestades, et tegemist ei ole vandeadvokaadist esindajaga ja et menetlus ei olnud eriliselt keerukas ega mahukas.
45.Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele riigilõivu katteks 300 eurot ja esinduskulude katteks (16 x 120) 1920 eurot, kokku 2220 eurot.
46.Hagi rahuldamisest tulenevalt ei analüüsi kohus kostjate menetluskulude rahalist suurust.
47.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
48.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2024 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 16. detsembri 2022 otsus muutmata. Riigikohtu 17.06.2024 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 16.12.2022 kohtuotsus 2-21-14104 jõustus 17.06.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.