lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-286/15

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-286/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1940
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 100 lg 5Ülesütlemise hüvitisTLS § 109 lg 1Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 15Töötaja kohustusedTLS § 88 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjuselTLS § 97 lg 3Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajadTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-286/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja24.04.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Jõhvi Põhikool75002608(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. september 2019

Tsiviilasja number

2-19-286

Tsiviilasi

A.A. hagi XX töövaidluses

Tsiviilasja hind

1125 eurot

valla (XX

Põhikooli kaudu) vastu

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja Harland Paas Vastustaja (kostja): XX vald (XX Põhikooli kaudu) (registrikood 75002608), volitatud esindaja Silver Peepmaa

RESOLUTSIOON

1.Jätta A.A. apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 24. aprilli 2019 otsus muutmata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. kanda. XX vallal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.A.A. (hageja) esitas töövaidluskomisjonile avalduse XX valla (XX Põhikooli kaudu) (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks alates
18.septembrist 2018 töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, hüvitise 375 euro töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja 30 kalendripäeva eest TLS § 100 lg 5 alusel ja kolme kuu keskmise töötasu 1125 euro TLS § 109 lg 1 alusel, väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 4. detsembri 2018 otsusega avaldaja nõuded töövaidlusasjas nr 4-1/2046/18 osaliselt (rahuldamata jäi hüvitise nõue 375 eurot). XX vald esitas 8. jaanuaril 2019 taotluse avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja tähtajatu kirjaliku töölepingu nr 78-2015 alusel XX Põhikoolis koristajana alates 17. augustist 2015. Alates 2. jaanuarist 2018 täitis hageja töökohustusi 0,75 koormusega ehk 30 tundi nädalas. Kostja kohustus maksma palka 375 eurot kuus iga kuu eelviimasel tööpäeval. Eesti Töötukassa hindas 4. jaanuaril 2018 hageja töövõime osaliseks. Sotsiaalkindlustusameti
25.aprilli 2018 otsusega määrati hagejale keskmine puue perioodil 1. mai 2018 – 20. juuli 2022. Kostja ütles 18. septembril 2018 hagejaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, sest hageja tervislik seisund ei võimaldanud töösuhet jätkata. Töötukassa otsusest teada saamisel oleks kostja pidanud saatma hageja tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde, kuid seda ei tehtud. Kostja ei ole kordagi öelnud, et pole hageja tööga rahul. Hageja on viibinud 2018 haiguslehel 81 kalendripäeva (mitte järjestiku), s.o 2,5 kuud. Tööandja on jätnud järgimata TLS § 88 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduse, et tööülesannete täitmine peab olema takistatud nelja kuu jooksul (perioodi saab arvestada nii järjestikku kui summeeritult).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja varjas kostja eest pikka aega, et on osaliselt töövõimetu ja talle on määratud keskmine puue. Kostja lõpetas töölepingu erakorraliselt, sest koristaja töö on hagejale vastunäidustatud. Hageja viibis perioodil jaanuar kuni august 2018 töövõimetuslehel kokku 109 kalendripäeva. Lisaks viibis hageja kostja nõusolekul 2018 puhkusel 2. juulist – 5. augustini (35 päeva). Töö teostamise mahu ja kvaliteedi osas olid pidevalt probleemid, kuid need jäeti kolleegide palvel kirjalikult vormistamata.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 24. aprilli 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Töövaidluskomisjoni otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti hageja hüvitise nõue 375 eurot TLS § 100 lg 5 alusel rahuldamata. Hageja vastavasisulist taotlust kohtule esitanud ei ole. Selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Pooled ei vaidle, et hageja töötas XX Põhikoolis töölepingu alusel alates 17. augustist 2015 kuni 18. septembrini 2018 koristajana. TLS § 88 lg 1 p 1 kohaselt saab töölepingu üles öelda, kui töötaja terviseseisund ei ole pika aja jooksul võimaldanud tööülesandeid täita (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Eesti Töötukassa 4. jaanuari 2018 otsusega määrati hagejale osaline töövõimetus. Otsusest tuleneb, et hagejal on takistatud kõndimine, treppidest käimine, püsti tõusmine ja seismine. Piiranguid põhjustavad lülisamba piiratud liikuvus, selja- ja jalgade valud ning kiire väsimine. Kõnnak on ebakindel ja tempo aeglane. Liikumispiirangud esinevad igapäevaselt. Vasaku õlaliigese piiratud liikuvus, valu ja labakäte tundlikkuse häired raskendavad esemete käsitsemist, tõstmist ja kandmist. Töövõime vähenemise kestus on hagejal kuni vanaduspensionieani. Hageja on viibinud 2018. a haiguslehel 2. veebruarist –

2.märtsini, 12. märtsist – 7. maini ja 11. juunist – 29. juunini ning on ära kasutanud kogu pikendatud puhkuse 2018. a eest 2. juulist – 5. augustini 2018. Eeltooduga on tõendatud, et hageja ei ole olnud pika aja jooksul võimeline ja ei suuda ka edaspidi täita koristaja tööülesandeid, mille tulemusel ei ole töösuhte jätkamine võimalik. Koristaja tööülesannete täitmine eeldab füüsilist võimekust, sh suures ulatuses liikumist. Töötukassa otsuses kirjeldatud hageja liikumisvõime piiratus on aga sellise iseloomu ja ulatusega, mis maakohtu hinnangul ei võimalda koolis koristaja tööd teha. Seega on olemas erakorralist ülesütlemist õigustav mõjuv põhjus. TLS § 88 lg 1 p 1 ei välista tööandja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist ka enne neljakuulist perioodi lõppu, s.t tegemist ei ole ajalise piiranguga tööandjale. Töövõime vähenemine võib olla sellist laadi, et töötaja ei suuda töötada selle aja jooksul. TLS § 88 lg 1 p 1 järgi ainult eeldatakse töötaja töövõime vähenemist, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööd teha nelja kuu jooksul, mitte et tööandja peaks sellist tingimust ilmtingimata järgima. Tööandja ei pidanud hagejat eelnevalt saatma tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde. Töötaja terviseseisundi tõttu töölepingu erakorralise ülesütlemise tingimuseks ei ole töötervishoiuteenuse osutaja poolt läbi viidud tervisekontroll. Tööandja peab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p 7 järgi töötaja suunama töötervishoiuteenuse osutaja juurde tervisekontrolli juhul, kui töötajal on oht sattuda kokkupuutesse ohutegurite, ohtlike protsesside või töötingimustega. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole ning hageja tervislik seisund on tuvastatud. TTOS eesmärk on luua ja tagada töötaja tervisele ohutu töökeskkond, mitte tuvastada töötaja töövõime määra.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt viibis hageja aasta jooksul summeeritult töövõimetuslehel 101 kalendripäeva, mis on vähem kui neli kuud. Seetõttu puudus kostjal TLS § 88 lg 1 p-st 1 tulenev eeldus töölepingu ülesütlemiseks. Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuses on antud hinnang hageja töövõime ulatusele koos põhjendustega, kuid see ei sisalda hinnangut hageja töövõimele konkreetses töökeskkonnas ja töökorralduses. Hageja töötas kostja juures alates 17. augustist 2015 ja kordagi ei ole tehtud temale märkusi tööülesannete ebakorrektse täitmise tõttu. Seega on tõendamata, et hageja ei ole tulnud toime oma tööülesannete täitmisega või et see oleks seotud hageja terviseseisundiga.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Lähtudes Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuses nr TVH/18/000635 sätestatust ning hageja töövõimetuse perioodi pikkusest (11 päeva vähem kui neli kuud), käitus kostja töösuhte lõpetamisel õiguspäraselt ning tegi hageja tervise edasise kahjustamise vältimiseks ainuvõimaliku otsuse, sest koristaja töö on hagejale vastunäidustatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendsutega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki korrata. Menetluskulud jätab ringkonnakohus hageja kanda.
7.Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 17. augustil 2015 tööleping, mille p-i 2.1 alusel asus hageja tööle koristajana. 2. jaanuaril 2018 töölepingu p-i 2.1 järgi asus hageja tööle koristaja 0,75 ametikohale. Hageja väitel oli tema töökohaks XX Põhikool. Kostja ütles hageja terviseseisundile tuginedes töölepingu 17. septembri 2018 avaldusega erakorraliselt üles.
8.TLS § 88 lg 1 p 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et TLS § 88 lg 1 p 1 ei välista tööandja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist ka enne neljakuulist perioodi lõppu. TLS § 88 lg 1 p 1 ei sea eelduseks töötaja tervisseisundi kindlakstegemiseks tööandjapoolse täiendava töötervishoiuarsti kontrolli läbiviimist. Töövõime vähenemine tähendab, et töötaja ei suuda tervisest tulenevate asjaolude tõttu oma töölepingujärgseid kohustusi täita. Töölepingu järgi pidi hageja töötama 6 tundi päevas. Eesti Töötukassa 4. jaanuari 2018 otsuse järgi on hagejal takistatud nii kõndimine, treppidest käimine, püsti tõusmine kui ka seismine. Piiranguid põhjustavad lülisamba piiratud liikuvus, selja- ja jalgade valud ning kiire väsimine. Hageja kõnnak on ebakindel ja kõnnitempo aeglane. Esemete käsitsemist, tõstmist ja kandmist raskendavad vasaku õlaliigese piiratud liikuvus, valu ja labakäte tundlikkuse häired. Töövõime vähenemise kestus on hagejal kuni vanaduspensionieani. TTOS 14 lg 1 p 6 järgi on töötaja kohustatud kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest.
9.Hageja terviseseisundist tulenevad piirangud on sellist laadi, mis ei võimalda tal edaspidi koristaja tööd jätkata. Hageja liikumine on asjas esitatu põhjal püsivalt piiratud. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuses esitatuga, et töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane ka hageja tervise edasise kahjustamise vältimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel

juhul TLS § 88 lg 1 p 1 eeldused täidetud ning tööandjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Töötukassa 4. jaanuari 2018 otsuse nr TVH/18/000635 kohaselt on hageja töövõime vähenemise kestuseks märgitud vanaduspensioniiga. Töötukassa otsuse p-i 3 viimase lause kohaselt on hageja töövõime vanaduspensionieani tõenäoliselt vähe muutuv, arvestades hageja tervisekahjustuse iseloomu. Tööandjal puudub alus kahelda hageja töövõime pikemaajalises vähenemises ning sellest tulenevas võimatuses töökohustusi kokkulepitud määral täita. Kostja märkis töölepingu ülesütlemisavalduses, et tal ei ole hagejale teist tööd pakkuda. Kuigi

2.jaanuari 2018 tööleping nr 78-2018 sätestab üldised töötaja kohustused (töölepingu p 4), on iseenesest mõistetav, et koristaja töö nõuab füüsilisi pingutusi, pidevat liikumist, esemete tõstmist ja liigutamist. Seega on töökohustuste täitmine hagejal tulenevalt Eesti Töötukassa
4.jaanuari 2018 otsusest ülekaalukas osas piiratud. Vaidlust ei ole, et hageja oli 2018. aastal kuni töölepingu ülesütlemiseni 18. septembril 2018 üle 100 päeva haiguslehel, seega ca 9kuulise perioodi jooksul kokku üle 3 kuu. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab nimetatud asjaolu, et hageja ei ole olnud pika aja jooksul võimeline ja ei suuda ka edaspidi täita koristaja tööülesandeid. TLS § 97 lg 3 võimaldab TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostjapoolne ülesütlemine etteteatamistähtaega järgimata põhjendatud.
10.Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et Eesti Töötukassa poolses hageja töövõime hindamise otsus ei sisalda hinnangut hageja töövõimele konkreetses töökeskkonnas ja töökorralduses. Ringkonnakohus on seisukohal, et tööandja ei pea töötaja pikemaajalise haiguslehel viibimise puhul korraldama töötaja töövõime hindamist konkreetses töökeskkonnas. TLS § 88 lg 1 p 1 sellist kohustust ei näe. Kuivõrd hageja töövõime vähenemise tinginud tervisehäired on Töötukassa otsusega tuvastatud, need on sellist laadi, mis ei võimalda koristaja tööd jätkata ning hageja on viibinud pikemaajaliselt haiguslehel, on ilmselge, et hageja töövõime kostja juures töö tegemisel on piiratud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus töötaja viibib 9 kuu jooksul ca kolmandiku haiguslehel, on ilmselge, et ta ei saa tööülesannete täitmisega hakkama oma terviseseisundi tõttu. Töötaja kohustused on sätestatud TLS § 15, ning selle järgi peab töötaja muuhulgas tegema kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. Haiguslehel olev töötaja ei saa oma töölepingulisi kohustusi täita.
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostjat esindas ringkonnakohtus kostja töötaja. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Ringkonnakohus lahendas tsiviilasjas kirjalikus menetluses. Sellest tulenevalt kostjale hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja