Otsuse avalikult teatavaks- 20. september 2019, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-8491
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Arvet 15 862,40 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
17 833,92 eurot
Aheri
vastu
Menetlusosalised ja nende hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), esindaja Carlo Kask, e-post esindajad [email protected]; kostja Arvet Aher (ik XXX; elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Arvet Aheri vastu.
2.Välja mõista Arvet Aherilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 15 862,40 eurot, millest 9002,38 eurot on põhinõue ja 6860,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 04.06.2019 seisuga.
3.Välja mõista Arvet Aherilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt 9002,38 eurot alates 05.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2142,36 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud Arvet Aheri kanda.
6.Määrata tsiviilasjas nr 2-19-8491 Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 900 eurot, millest 750 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud.
7.Välja mõista Arvet Aherilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 900 eurot.
8.Välja mõista Arvet Aherilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulult 900 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) hagi Arvet Aheri (kostja) vastu 15 862,40 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX kompromissileping/võlatunnistuse nr XXX, millega hageja võimaldas kostjal tasuda kompromissisumma 12 967,23 eurot (põhinõue 9002,38 eurot ja viivis 3964,85 eurot) osamaksetega. Kostja rikkus kompromissilepingut, mistõttu luges hageja kompromissilepingu p 3.1 ja 3.3 alusel kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks alates 15.12.2017. Kompromissilepingu p 3.2 järgi nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja palub kostjalt välja mõista 9002,38 eurot põhinõude katteks ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 6860,02 eurot (3964,85 + 2895,17) koos lisanduva viivisega 0,06% päevas põhinõudelt alates 05.06.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1170 eurot (riigilõiv 750 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot) ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist.
2.Kostja vastas kohtule kirjalikult 01.07.2019. Vastusest nähtuvalt tunnistab kostja esitatud hagi, soovides aga asja lahendamist kompromissiga. Kostja märgib, et on suuteline tasuma igakuiselt võla katteks 250 eurot. Hageja menetluskuludest on kostja nõus tasuma poole.
3.Pooled pidasid kompromissiläbirääkimisi, saavutades hageja väitel 29.07.2019 suulise kokkuleppe, mis on aga kirjalikult sõlmimata põhjusel, et kostja ei tulnud Tallinnasse hageja kontorisse kompromissilepingut allkirjastama (kostjal puudub digiallkirjastamise võimalus). 13.09.2019 tegi kohus hagejale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-s 4 sätestatud ülesande täitmiseks omapoolse ettepaneku kompromissi koostamiseks, allkirjastamiseks ja kohtule edastamiseks, et kohus ise edastaks selle kostjale allkirjastamiseks. Hageja vastas 17.09.2019 kohtule, kuid kompromissilepingut ei esitanud. Samuti ei teavitanud hageja kohut võlgnevuse ega viiviste tasumisest.
4.TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kirjalikus vastuses hageja nõuet tunnistades hagi sisuliselt õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu TsMS § 440 lg 1 alusel. TsMS § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
5.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.
6.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Arvet Aheri vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15 862,40 eurot, millest 9002,38 eurot on põhinõue ja 6860,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 04.06.2019 seisuga. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja viivise 0,06% päevas põhinõudelt 9002,38 eurot alates 05.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2142,36 eurot. Kohus märgib siinjuures, et viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mistõttu ei ole põhjendatud mõista edasiulatuvalt välja viivist põhinõuet ületavas määras (hageja ei ole põhistanud hagis põhinõudest suurema kahju tekkimist). Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks.
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude 2(3)
jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise (jätnud pikema aja jooksul oma lepingulised kohustused täitmata), jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulu suuruseks antud asjas on 1170 eurot, millest 750 eurot on riigilõiv ja 420 eurot lepingulise esindaja kulud.
8.1.TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 17 833,92 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 750 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 750 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
8.2.Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Esindustasu arve kohaselt on õigusabiteenus seisnenud dokumentide komplekteerimises ja analüüsis (1 tund 30 minutit) ning menetlusdokumendi (hagiavaldus) koostamises ja esitamises (2 tundi) ajakuluga kokku 3 tundi 30 minutit ning tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (lepingu rikkumine), hageja nõude olemust (täitmisnõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, kostja on hagi õigeks võtnud, asi lahendati kirjalikus menetluses) ning asjaolu, et esitatud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, leiab, et õigusabikulu TsMS § 175 lg 1 mõttes on vajalik ja põhjendatud summas 150 eurot.
8.3.Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 900 eurot (750 + 150). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 900 eurot.
8.4.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 900 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.