4.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
5.Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s.o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud;
6.TsMS § 444 lg 4 kohaselt on kohus otsuse teinud ilma kirjeldava ja põhjendava osata;
7.TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega;
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
9.TsMS § 124 lg 1 kohaselt on käesoleva tsiviilasja hagihind 402,78 eurot.
10.Hagiavalduse kohaselt 29.01.2015.a. kinnitas kostja interneti kaudu laenutaotluse. Vastavalt laenutaotlusele soovis kostja saada laenu, summas 200,00 eurot 3 kuuks, mille pealt oli kokku lepitud intress summas 120,00 eurot ehk 333,07% laenusummalt aastas. Laenuandja aktsepteeris laenutaotluse ja väljastas kostjale laenu summas 200 eurot. Vastavalt laenu väljastamise tingimustele ja kostjale edastatud arvele kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi, summas kokku 320,00 eurot. Nõude loovutaja ütles lepingu kostjaga üles 28.07.2015.a. Kostjal on tasumata laen, summas 200 eurot ja intress, summas 120 eurot, vastavalt annuiteetgraafikule. Nõude loovutamine hagejale toimus 25.09.2015.a.
11.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et see on aegunud.
12.Hageja väidab, et nõude aegumine katkes tulenevalt TsÜS § 158 lg 1 kohaselt. Kuna kostja laenu tähtaegselt ei tagastanud, pöördus laenuandja 28.07.2015.a. võlgnevuse sissenõudmiseks Creditreform inkasso poole. Inkassomenetluse käigus tasus kostja võlgnevust otse Creditreform Eesti OÜ-le, mitte laenuandjale ja hagejale. Creditreform Eesti OÜ edastas võlgniku tasutud summad hagejale. Inkassomenetluse käigus on võlgnik tasunud võla katteks Creditreform Eesti OÜ-le ajavahemikul 02.11.2015 – 05.09.2016 kokku 30,00 eurot: - 02.11.2015 – 15€ - 06.07.2016 - 5€ - 05.08.2016 - 5€ - 05.09.2016 - 5€ Kuigi hageja tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg algas TsÜS § 154 lg 1 järgi 01.01.2016.a., katkes see TsÜS § 158 lg 1 järgi korduvalt, sest kostja tunnistas korduvalt oma võlga, sh viimati 05.09.2016.a. Seega oli hagejal aega esitada kohtule oma nõue hiljemalt 2019. aasta septembris. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 18.04.2019.a. ehk tähtaegselt.
13.Kostja leiab, et esiteks on laenuleping tühine, kuna tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062 lg 1). Hagi lisa 1 järgi on krediidi kulukuse määr 1869,28%. Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2015 jaanuar seisuga oli 25,02%.
14.Kostja vaidleb ka aegumise katkemisele vastu. Hageja väidab, et kogu inkassomenetluse käigus on kostja võlgnevuse katteks tasutud Creditreformile 4 makset. Sealjuures on hageja seisukoha lisas 8 esitanud maksekorralduse, millest nähtuvalt 31.10.2015 PC FINANCE OÜ teinud makse CREDITREFORM EESTI OÜ-le summas 30 eurot „selgitusega X.X.(47008026021) müüdud nõue makse edastamine: 2015-1002CreditoMALLE JANISOOEE48220000110129552230.00LEPING NR.2100293894“ Esitatud tõendist nähtub üheselt, et makse ei ole tehtud kostja poolt ning hageja lisas 8 esitatud tõend ei tõenda kuidagi kostja poolt makse tegemist. Hageja seisukoha lisades 911 esitatud maksekorraldustest nähtub, et makse teostajaks on kolmas isik – Piret Kangur. Kostja ei ole andnud nõusolekut ega volitanud Piret Kanguri kostja eest makset tegema. Kostja rõhutab, et Piret Kangur ei ole kostja eest makseid teinud ning kostjale ei ole teada, miks on Piret Kangur märkinud selgitusse numbri, mis vastab kostja isikukoodile. Täiendavalt ei ole tehtud maksed kuidagi seotud laenulepinguga nr 2100289376. Vastupidist peab tõendama hageja. Tulenevalt eelnevast ei saanud ka aegumine katkeda. Hageja nõude aegumine algas 29.01.2015 ning hageja nõue aegus 29.01.2018. Kuivõrd hageja nõue on aegunud, on kostjal õigus keelduda nõude täitmisest.
15.Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
16.Hagiavaldusest nähtub, et PC Finance OÜ ja kostja vahel on 29.01.2015 sõlmitud laenuleping nr 2100289376. Kostjale on laenusumma 200 eurot üle kantud 29.01.2015.
17.Kostja leiab, et PC Finance OÜ ja kostja vahel 29.01.2015 sõlmitud laenuleping nr 2100289376 on VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tühine, kuna hageja nõuab kostjalt põhinõuet summas 200 eurot ning intresse summas 120 eurot ehk 333,07% laenusummalt aastas tasumist. Hagi lisa 1 järgi on krediidi kulukuse määr 1869,28%. See ületas Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
18.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
19.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostjaga 29.01.2015 sõlmitud tarbijakrediidilepingu näol on tegemist VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tühise tarbijakrediidilepinguga, kuna krediidi kulukuse määr oli krediidi andmise ajal 1869,28%, mis ületas krediidi andmise ajal s.o jaanuar 2015 Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra s.o 25,02%, enam kui kolm korda.
20.Seega leiab kohus, et 29.01.2015 sõlmitud tarbijakrediidileping oli tühine.
21.TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka Riigikohus on öelnud, et kui poolte vahel on võlasuhe tühise tehingu tagasitäitmiseks, tuleb sellele suhtele kohaldada kehtivaid tühise tehingu alusel üleantu tagastamise (nn soorituskondiktsiooni) sätteid vastavalt VÕS §-dele 1028-1036 (vt. RKTKo 3-2-1-136-05, p 19).
22.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-le 143 võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on vastava taotluse esitanud.
23.Hageja on esitanud alternatiivse nõude alusetu rikastumise sätete alusel ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 170 eurot, intressi 0,03 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 61,17 eurot ja viivis põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni.
24.TsÜS § 146 kohaldamise eelduseks on aga kehtiv leping, st tühise või tühistatud lepingu tagasitäitmise nõuded ja sellega seonduvad kahju hüvitamise nõuded §-le 146 ei allu, samuti on TsÜS §-s 147 reguleeritud aegumistähtaegade arvutamine seotud lahutamatult TsÜS §-ga 146. Alusetust rikastumisest tulenev nõue on aga ühekordne nõue. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumist reguleerib TsÜS § 151 ja olukorras, kus täidetakse väidetavalt olematut kohustust, on alusetu rikastumise nõude sissenõutavaks muutumine seotud lepingu alusetu täitmise (rikastumise) ajaga ning ei ole oluline, et isik saaks õiguslikult aru nõude olemasolust (RKTKo 18.03.2015, nr 3-2-1-180-14, p 12; RKTKo 02.04.2014, nr 3-2-1-162-13, p 43). Seega algab alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg alusetu makse tegemisega (RKTKo 17.02.2016, nr 3-2-1-169-15, p 10). TsÜS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.
25.Käesoleval juhul sai hageja rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust (kostja) teada hetkel, kui ta tegi kostjale raha ülekande – so. antud juhul 29.01.2015, millisest ajast alates algas ka aegumistähtaeg.
26.Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna kolmas isik tegi kostja nimel makseid 06.07.2016 5 eurot, 05.08.2016 5 eurot ja 05.09.2016 5 eurot ja makseinfos puudus täpsustus, missuguse võla katteks makse tehti, jaotati tasutud summad võrdselt kostja võlgnevuste vahel.
27.Creditreformile on perioodil 02.11.2015 – 05.09.2016.a. tasutud kostja võla katteks kokku 30 eurot.
28.Kohus leiab, et kuivõrd kolmas isik on kostja nimel maksed teinud 07.2016 5 eurot, 05.08.2016 5 eurot ja 05.09.2016 5 eurot ja selgituseks on märkinud 47008026021, ei ole need maksed seostatavad laenulepingu nr 2100289376 alusel kostja võlgnevuse tasumisega.
29.Samuti kohus märgib, et 31.10.2015 X.X.poolt tehtud makse PS Finance OÜ-le on viide lepingule nr 2100293894, mis ei ole seostatav laenulepinguga nr 2100289376.
30.VÕS § 78 lg 1 kohaselt võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kostja ei ole väitnud, et kolmas isik maksis tema eest. Kui hageja väidab vastupidist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et kolmas isik tegi makse kostja kohustuse täitmiseks. Seega pidi hageja tõendama, et kolmandal isikul oli tahe maksta kostja eest (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-08, p 14).
31.Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostja ja kolmanda isiku poolt kostja nimel maksete sooritamist laenulepingu nr 2100289376 alusel võlgnevuse tasumiseks, siis hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue aegus seega 29.01.2018.
32.Kuivõrd hageja nõue on aegunud, puudub vajadus käsitleda ka hageja nõuet viiviste väljamõistmiseks.
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad kõik kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja kulud tema enda kanda.
34.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
35.Kostja menetluskuluks on kulu õigusabile summas 160 eurot. Kohus leiab, et kostja kantud õigusabikulud on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu summas 160 eurot.
36.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
37.Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42);
38.TsMS § 448 lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
39.TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;
40.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.