Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu menetluses oli M T hagi K H vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus lahendas asja vaheotsusega 28. juunil 2019 rahuldades kostja taotluse kohaldada aegumist ja jättes hagi rahuldamata. Otsus oleks jõustunud 5. augustil 2019. Hageja esitas 5. augustil 2019 kohtule taotluse hagist loobumiseks. Kostja ei vaielnud hageja taotlusele vastu, kuid soovis menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1 ls 1). Kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning lõpetada asja menetluse (TsMS § 4511 lg 1). Kohtul puuduvad alused loobumise vastu võtmisest keeldumiseks. Vastavalt tühistab kohus TsMS § 4511 lg 1 alusel tsiviilasjas 2-18-19347 tehtud otsuse, võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse. Hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega (TsMS § 168 lg 2). Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a kui loobumise vajaduse tõi kaasa nõude rahuldamine kostja poolt (TsMS § 168 lg 4 ja 5). Vastavalt TsMS § 168 lg 2, 4 ja 5 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas taotluse menetluskulude suuruse kindlaks määramiseks summas 1 890 eurot (sh käibemaks), mis koosneb kostja õigusabikuludest. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 150 eurot tund (lisandub käibemaks) ning kokku 10,5 tundi. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, siis taotleb kostja kulude väljamõistmist käibemaksuga. Kostja õigusabikulud hõlmavad kostja vastuse ja aegumise osas seisukoha koostamist. Kostja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ning kohtu nõuetest. Esitatud dokumendid olid õiguslikult asjakohased ning sisult asjaoludega põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õigustoiminguid ning neile kulunud tööaega põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus leiab, et taotletud tunnitasumäär 150 eurot tunnis (lisandub käibemaks) on kohtupraktikas aktsepteeritud mõistliku tunnitasumäära vahemiku (120 eurot kuni 153 eurot) kõrgemas otsas. Keskmisest kõrgem tunnitasu määr on põhjendatud eelkõige, kui tegemist on keskmisest keerulisema või mahukama vaidlusega. Käesoleval juhul oli tegemist kinnisasja müügilepingu puudustest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Kohus leiab, et tegemist on õiguslikult tavapärase vaidlusega. Seetõttu ei pea kohus tunnitasumäära 150 eurot põhjendatuks. Kohus leiab, et vaidluse sisu ja õiguslikku keerukust arvestades saab põhjendatuks pidada tunnitasumäära 135 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on kostja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 1 701 eurot (10,5h x €135 + 20%). Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks kokku 1 701 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja kostja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

2(3)

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.