1.Tartu Maakohtu 3. juuni 2019 määrusega kuulutati välja TERASTEENUS & PARTNERID OÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. TERASTEENUS &
PARTNERID OÜ juhatuse liiget Margus Petersoni kohustati esitama pankrotihaldurile kogu TERASTEENUS & PARTNERID OÜ raamatupidamise dokumentatsioon, sh bilanss koos vara ja kohustuste nimekirjaga pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, s.o 3. juuni 2019, ja andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 20. juunil 2019 võlgniku vannet. Kohus hoiatas M. Petersoni pankrotiseaduse (PankrS) §-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes. M. Peterson on jätnud kohtu 3. juuni 2019 määruse raamatupidamisdokumentide esitamise kohustuse osas täitmata. M. Peterson ei ole esitanud pankrotimenetluses pankrotihaldurile ka muud teavet, mida viimane vajab oma pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. M. Peterson keeldus võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 20. juunil 2019 andmast võlgniku vannet. Maksu- ja Tolliamet on alustanud tema suhtes vastutusotsuse menetluse, mistõttu igasugune teave ja kinnitus, mida ta annab seoses TERASTEENUS & PARTNERID OÜ tegevusega, võidakse kasutada tema vastu maksumenetluses, samuti ka kriminaal- ja süüteomenetluses. M. Peterson ei keeldu põhjendamatult vande ja teabe andmisest, vaid tuginedes PS §-le 22 ei saa ta vannet ja teavet anda. Kohus peab olukorras, kus võlgnik või tema juhatuse liige keeldub pankrotimenetluses aresti ähvardusel teavet andmast, kuna teabe andmine võib teda süüstada, kontrollima pankrotiseaduses ettenähtud teabe andmise kohustust ettenägeva sätte põhiseaduspärasust ja vajadusel algatama põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus määras 6. juulil 2019 TERASTEENUS & PARTNERID OÜ (pankrotis) juhatuse liikmele Margus Petersonile rahatrahvi 500 eurot TERASTEENUS & PARTNERID OÜ raamatupidamise dokumentatsiooni, sh bilansi koos vara ja kohustuste nimekirjaga pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, s.o 3. juuni 2019, esitamata jätmise eest. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. PankrS § 87 lg 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning ta on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. PankrS § 89 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlusest sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 19 lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS §-d 85, 89 ei riku antud juhul mittesüüstamise privileegi, mistõttu puudub alus pankrotiseaduse sätete kohaldamata jätmiseks. Tegemist ei ole enesesüüstamise olukorraga, vaid seadusest tuleneva kohustuse täitmisega – pidada äriühingu kohta dokumentatsiooni ja see üle anda pankrotihaldurile. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub alus. Pankrotiseaduse regulatsioon võlgniku kohustuse kohta anda pankrotimenetluses teavet ja esitada dokumente ning tagajärjed eelnimetatud kohustuste täitmata jätmise puhul (PankrS § 89) on proportsionaalsed ja kooskõlas põhiseadusega. PankrS § 89 toodu näol ei ole tegemist isiku karistamisega, vaid kohtu korralduse või pankrotiseaduses toodud kohustuse täitmise tagamiseks kohtu õigusega trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti isiku suhtes, kes jätab täitmata kohtu korralduse või pankrotiseaduses toodud kohustuse.
Võlgnik peab PankrS §-s 85 sätestatud kohustuste täitmisest keeldumist objektiivselt põhjendama, mitte viitama hüpoteetilisele võimalusele, et esitatud andmeid kasutatakse maksuvõi süüteomenetluses. M. Peterson ei ole toonud välja, milline on maksumenetluse puutumus 3. juuni 2019 kohtumääruses nõutavate dokumentide ja PankrS §-s 85 sätestatud teabe andmise kohustusega. PankrS §-des 85 ja 87 sätestatud võlgniku kohustused teenivad PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärke. Osaühingu juhatus on kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist (ÄS § 183) ja täitma raamatupidamise seaduse (RPS) §-s 4 toodud raamatupidamise korraldamise põhinõudeid. PankrS § 22 lg 4 kohaselt kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga ning PankrS § 85 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik ei ole haldurile raamatupidamisdokumente esitanud.
MÄÄRUSKAEBUS
3.M. Peterson esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, jätta Pankr S § 89 lg 1 p 1 koostoimes PankrS § 85 lg-ga 1 kohaldamata, algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tunnistada PankrS § 89 lg 1 p 1 koostoimes PankrS § 85 lg-ga 1 Põhiseadusega vastuolus olevaks. Määruskaebuse kohaselt kasutab M. Peterson PS §-st 22 tulenevat õigust ennast mitte süüstada. Kuivõrd pankrotihalduri poolt küsitud informatsioon ja teave, sh raamatupidamise dokumentatsioon ning sellest nähtuv informatsioon, võib süüstada teda ennast või tema lähedasi kas kriminaal- või väärteomenetluses, siis ei ole M. Petesonil võimlik nõutud informatsiooni esitada. PankrS § 89 lg 1 p 1 koostoimes PankrS § 85 lg-ga 1 tuleb jätta kohaldamata ja tunnistada need Põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna need rikuvad M. Petersoni PS §-st 22 tulenevat õigust keelduda teda süüstava informatsiooni avaldamisest. Raamatupidamisdokumentide esitamisel võib ilmneda, et täidetud on mõne majanduskuriteo koosseisulised tunnused, nt võimaliku maksukuriteo, rahapesu jm kuriteo toimepanek. Juhul kui määruskaebuse esitaja on kuriteo sooritanud ja esitab dokumendid, siis määruskaebuse esitaja süüstab ennast. Põhiseadusega ette nähtud privileegid prevaleerivad muude õigusnormide üle ning juhul kui seadusandluses puudub norm, mis tagaks, et pankrotimenetluses antud infot ei kasutata hiljem isiku vastu kriminaalmenetluses, siis ei pea isik ennast süüstavat informatsiooni jagama (Riigikohtu
14.oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-15, p 15). PankrS § 89 mõte ei ole isiku karistamine. PankrS § 89 peaks toimina mõjutusvahendina. 6. juuli 2019 määrus antud juhul kannab karistamise, mitte mõjutamise eesmärki. Ebaõiglane on määrata rahaline trahv põhjusel, et isik kasutab põhiseadusest tulenevat enese mittesüüstamise privileegi. PankrS § 89 lg 1 p 1 koostoimes PankrS §-ga 85 lg-ga 1 on Põhiseadusega vastuolus, kuivõrd moonutab enese mittesüüstamise privileegi olemust. Tulenevalt eelnevast tuleb PankrS § 89 lg 1 p 1 koostoimes PankrS § 85 lg-ga 1 tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks jätta kohaldamata.
4.Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamata.
Vastuse kohaselt ei ole raamatupidamisbilansi koostamist ja esitamist võimalik pidada juhtorgani liiget süüstavaks tegevuseks. Äriühingu bilanss kajastab ainult ühingu vara ning kohustusi, mis annavad pankrotis võlgniku võlausaldajatele teavet ühingu majandusliku olukorra kohta. Lähtudes eeltoodust ei saa väita, et pankrotivõlgnikust juriidilise isiku raamatupidamisdokumentatsiooni ja vara ning kohustuste kohta andmete esitamine oleks juhtorgani liiget süüstav tegevus, millest tal oleks õigus keelduda. M. Peterson püüab kohtu nõuet PankrS § 85 alusel laiendada ning käsitleda seda kui isiku ütluste andmist vande all. Antud juhul ei ole ei kohus ega pankrotihaldur soovinud M. Petersonilt ütlusi ega tunnistusi vande all võtta, vaid võlgniku kohustused on piirdunud Pankrs § 85-s sätestatud nõuetega teabe, s.h raamatupidamise dokumentide esitamisega ning PankrS § 86 sätestatud vande andmisega. PankrS § 85 lg 1 p 1 ega PankrS § 86 ei sätesta võlgniku juhtorgani liikme vande all tunnistuste või ütluste andmist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas käesolevas asjas õigesti ja põhjendatult PankrS § 89 lg 1 p 1, määrates võlgniku seaduslikule esindajale trahvi PankrS-is sätestatud kohustuste rikkumise eest. Ringkonnakohtu hinnangul on antud juhul trahvi määramise eeldused täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et 6. juuli 2019 kohtumäärus rikub määruskaebuse esitaja PS §-st 22 tulenevat õigust ennast mitte süüstada ja palub jätta kohaldamata PankrS § 89 lg 1 p 1 koostoimes PankrS § 85 lg-ga 1 ja tunnistada need Põhiseadusega vastuolus olevaks. Määruskaebuse esitaja hinnangul kannab 6. juuli 2019 kohtumäärus karistamise, mitte mõjutamise eesmärki. Muid vastuväiteid määruskaebuses 6. juuli 2019 määrusele esitatud ei ole.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ning jätab määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata, kuna PankrS § 89 lg 1 p 1 koostoimes PankrS § 85 lg-ga 1 ei ole kohtu hinnangul viidatud osas põhiseadusega vastuolus. Asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud kohtulahendiga, ei anna iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud.
8.PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse ja selle esimese lõike esimese lause järgi peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad pankrotimenetluse jaoks, eelkõige oma vara, kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Juriidilisest isikust võlgniku korral kohaldatakse eelnevat PankrS § 90 kohaselt ka tema juhatuse liikmele. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja § 90 võimaldavad trahvida võlgniku juhatuse liiget muu hulgas siis, kui võlgnik ei täida teabe andmise kohustust. PankrS § 85 näol tegemist kaasaaitamiskohustuse väljundiga. Teabe andmise kohustus tähendab seda, et võlgnik või tema juhatuse liige on kohustatud vastama pankrotihalduri või kohtu küsimustele, kuid teabe andmise kohustus hõlmab ka kohustust esitada pankrotihalduri nõudmisel dokumente. Kuigi PankrS §-s 85 ega § 89 lg 1 p-s 1 ei nimetata selgelt dokumentide esitamise kohustust, näeb PankrS § 22 lg 3 p 1 ette ajutise halduri õiguse saada võlgnikult
vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta. Samasugune dokumentide nõudmise õigus on PankrS § 55 lg-st 4 tulenevalt ka pankrotihalduril. Pankrotimenetluse eesmärgiks on PankrS § 2 tulenevalt võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 85 lg 1 sätestatud võlgniku teabe andmise kohustus on pandud võlgnikule selleks, et eeltoodud pankrotimenetluse eesmärki täita. Selle kaudu selgitab haldur juriidilisest isikust võlgniku puhul välja vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal ja mida saab nõuda sisse või võita tagasi (PankrS § 108 lg 2), s.t moodustada pankrotivara. Pankrotivara näol on sihtvaraga võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks (PankrS § 108 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liikmel, kelle pädevus on pankroti väljakuulutamise järel piiratud (PankrS § 35 lg 1 p- d 4 ja 5), ei ole ega saagi olla pankrotimenetluses vähimatki õigust ega õigustust võlgniku kui eraldiseisva isiku dokumentide ja info kinnipidamiseks. Sellist õigust ei anna võlgniku juhatuse liikmele ka põhiseadus. Seega ei ole võlgniku dokumentide ega võlgnikku puudutava info andmise kohustus ja seda tagavad meetmed pankrotiseaduses vastuolus põhiseadusega (vt ka Õiguskantsleri arvamus 18. novembrist 2013 nr 6-1/120082/1304853. Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta. Isiku kaasaaitamiskohustus ja enese mittesüüstamise õigus maksumenetluses). Kui pankrotivõlgnik saab keelduda võlgniku teabe andmise kohustuse täitmisest, siis on võimalik isikul, kes on teinud pankrotivõlgniku varaga tehinguid, mis on pankrotimenetluses tagasivõidetavad, kasutada tehtud tehingute varjamiseks enese mittesüüstamise vastuväidet eesmärgiga varjata tehtud tehinguid ja takistada vara tagasivõitmist pankrotivarasse. See ei ole aga pankrotimenetluse eesmärgiks. Võlgniku vara jääb välja selgitamata ja seetõttu ei ole võimalik rahuldada selle arvelt ka võlausaldajate nõudeid.
9.Pankrotiseaduse sätetest ei tulene pankrotivõlgnikule õigust keelduda teabe andmisest PankrS § 85 järgi või õigust keelduda võtta osa pankrotimenetlusest PankrS § 87 alusel. Et tegemist pole väär-, kuriteo- ega distsiplinaarsüüdistusasjaga, siis kaasaaitamiskohustuse suhtes reservatsioone pole.
10.Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu, et TsMS § 46 lg 3 kohaselt ei vabasta kohustuse rikkumise eest isikule määratud trahv teda kohustuse täitmisest. Kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta, võib määrata uue trahvi.
11.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav tulenevalt PankrS § 5 lg-st 2 ja PankrS §-st 89.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.