DOKA Eesti OÜ pankrotiavaldus TERASTEENUS & PARTNERID OÜ pankroti väljakuulutamiseks võlausaldaja DOKA Eesti OÜ (rk 11057931; asukoht Ämma tee 80, Iru küla, Jõelähtme vald, 74206 Harjumaa), esindaja Priit Pööbo, epost [email protected]; võlgnik TERASTEENUS & PARTNERID OÜ (rk 11319928; asukoht Olli, Laeva küla, Tartu vald, 60601 Tartumaa), juhatuse liige Margus Peterson, e-post [email protected]; ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus (Soola 3 IV k, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
23. mai 2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada DOKA Eesti OÜ pankrotiavaldus TERASTEENUS & PARTNERID OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja välja kuulutada kell 18.00 TERASTEENUS & PARTNERID OÜ (registrikood 11319928; asukoht Olli, Laeva küla, Tartu vald, Tartumaa) pankrot.
2.Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasu suuruseks TERASTEENUS & PARTNERID OÜ ajutises menetluses 1119 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 369,27 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 70 eurot, millele lisandub käibemaks 14 eurot; kokku 1572,27 eurot.
Välja mõista ajutise halduri tasu 1488,27 eurot, sh sotsiaalmaks 369,27 eurot, Tiia Kalausele (arvelduskonto XXX Swedbank) ja kulutuste hüvitis 84 eurot, sh käibemaks 14 eurot, OÜ-le Civilex (registrikood 12088721, arvelduskonto XXX Swedbank) DOKA Eesti OÜ poolt 29.05.2019 tasutud deposiidi arvelt.
4.Nimetada pankrotihalduriks Tiia Kalaus, Soola 3 IV k, 51013 Tartu, telefon 740 7662, 504 6694, e-post [email protected].
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. juunil 2019 kell 11.00 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Kohustada TERASTEENUS & PARTNERID OÜ juhatuse liiget Margus Petersoni (isikukood 38008152714) esitama pankrotihaldurile kogu TERASTEENUS & PARTNERID OÜ
raamatupidamise dokumentatsioon, sh bilanss koos vara ja kohustuste nimekirjaga pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, so 3. juuni 2019. Hoiatada Margus Petersoni PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes.
8.Kohustada TERASTEENUS & PARTNERID OÜ juhatuse liiget Margus Petersoni (isikukood 38008152714) enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 20. juunil 2019 kell 11.00 kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed TERASTEENUS & PARTNERID OÜ vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
9.Jätta tsiviilasja nr 2-19-5692 menetluskulud TERASTEENUS & PARTNERID OÜ kanda.
10.Määrata tsiviilasjas nr 2-19-5692 DOKA Eesti OÜ menetluskulude suuruseks 850 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 550 eurot lepingulise esindaja kulu.
11.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
12.Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning pankrotimäärus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud Doka Eesti OÜ (võlausaldaja, avaldaja) esitas kohtule 12.04.2019 avalduse Terasteenus & Partnerid OÜ-le (võlgnik) ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-195692). Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue poolte vahel XX.XX.XXXX vara rendi raamlepingust nr XXX ja XX.XX.XXXX maksekokkuleppest-võlatunnistusest. Võlgnik võlgneb võlausaldajale kokku 53 076,99 eurot, millest põhivõlgnevus 34 162,65 eurot, viivisenõue 18 834,34 eurot ja sissenõudmiskulud 80 eurot. Kuna võlausaldaja on võlgnikku hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ja võlgnik ei ole ka seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul, tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole ajutine. Kohus nimetas 03.05.2019 määrusega Terasteenus & Partnerid OÜ-le ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Terasteenus & Partnerid OÜ pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Terasteenus & Partnerid OÜ alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Üldandmed Terasteenus & Partnerid OÜ, äriregistri kood 11319928, asukoht Olli, Laeva küla, Tartu vald, esmakanne 12.01.2007. Juhatuse liikmed tegevusperioodi jooksul alates 29.01.2008 Margus Peterson (ik XXX), ühe aasta jooksul pärast asutamist (12.01.2007 – 29.01.2008) Marek Kaljula (ik XXX). Osanikud olid juhatuse liikmetega samad isikud perioodil 12.01.2007 – 25.01.2008 ning alates 25.01.2008 on ainuosanik Margus Peterson, osamakse suurus 100 000 Eesti krooni. Ühingu asutajateks olid samuti Marek
Kaljula ja Margus Peterson. Seega on Margus Peterson üks aasta pärast asutamist saanud ainuosanikuks ning tegutsenud ainsa juhatuse liikmena. Alates 2008. aastast on registrijärgne põhitegevusala olnud elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2017. aasta eest. Võlgniku juhatuse liige Margus Peterson on keeldunud ajutisele haldurile küsimustele vastamast ja dokumente esitamast, teatades 18.05.2019 kirjalikult, et „keegi ei pea ise enda ega lähedaste vastu andma ütlusi ja esitama dokumente“. Margus Peterson on teinud viite Riigikohtu lahendile 3-2-1-103-15. Ajutise halduri arvates nimetatud Riigikohtu lahend ei ole käesoleval ajal antud menetlusstaadiumis asjakohane. Ajutine haldur on koostanud ajutise halduri aruande tuginedes avalikest registritest ja kolmandatelt isikutelt saadud informatsioonile. Vara
1.1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel puuduvad võlgnikul käesoleval ajal kinnisasjad XX.XX.XXXX on Plank OÜ (registrikood 12143377) ja Terasteenus & Partnerid OÜ sõlminud hoonestusõigusega koormatud kinnistu jagamise, kinnistu jagamise tulemusel tekkiva hoonestatud kinnistu müügilepingu, hoonestusõiguse lõpetamise ning hüpoteegi seadmise lepingu. Mõlemat lepingu osapoolt esindas juhatuse liikmena Margus Peterson. Pärast eeltoodud lepingu sõlmimist omandas Terasteenus & Partnerid OÜ jagamisel tekkinud kinnistu XXX (registriosa nr XXX). Samale kinnistule oli võlgnik rajanud tootmishoone. Kinnistu koormati hüpoteegiga Swedbank AS kasuks. XX.XX.XXXX sõlmisid kinnistu müügilepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu müüjana Terasteenus & Partnerid OÜ (esindaja Margus Peterson) ja ostjana Esplanade Residence OÜ (registrikood 14139026) (esindaja Marek Leenurm). Lepingus osales hüpoteegipidajana Bach Invest OÜ (registrikood 14648489) (esindaja Marek Maibach). Lepingu esemeks oli kinnistu XXX (XXX), millel asub tootmishoone XXX, ehitusregistri koodiga XXX. Ehitusluba väljastatud kohaliku omavalitsuse poolt XX.XX.XXXX. Lepingu p 1.6.2 järgi koormas võõrandamise ajal kinnistut üürileping Sartec Betoon OÜ-ga (registrikood 14258570). Lepingu kohaselt oli lepingu eseme hinnaks 650 000 eurot, millest 163 895 eurot kohustus Ostja tasuma Müüja kontole hiljemalt 15.03.2019. Samaks ajaks kohustus Ostja täitma Müüja eest kõik laenulepingust tulenevad Müüja kohustused Swedbank AS ees või tagama, et Müüja vabastatakse laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmisest. Pärast laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist AS Swedbank ees oleks ostja poolt loetud müüja ja ostja lepingu eseme ostuhinna tasumise kohustus 486 105 euro ulatuses müüjale täidetuks. Nimetatud lepingust selgub, et võlgnik oli talle kuuluva kinnistu enne võõrandamist koormanud üürilepinguga Sartec Betoon OÜ kasuks. Sartec Betoon OÜ on asutatud 2017. Juhatuse liikmena tegutseb Margus Peterson ning osad kuuluvad M. Petersonile ja Anett Ehitus OÜ-le. Seega on üürnik lähikondne võlgnikuga PankrS § 117 lg 2 p 1 järgi. Kuna kinnistu võõrandamisel jäi üürilepingu alusel kinnistu otseseks valdajaks Sartec Betoon OÜ, siis järelikult käesoleval ajal teostab võlgnikule kuulunud kinnistul majandustegevust samas tegevusvaldkonnas tegutsev võlgniku juhatuse liikmega seotud ettevõte. Ajutisel halduril puudub teave, kas ostja poolt tasuti võlgnikule lepingust tulenev kohustus 163 895 eurot. Pangakontol, kuhu nimetatud summa pidi laekuma, on rahalised tehingud lõppenud juba 07.01.2019. Ajutise halduri hinnangul suure tõenäosusega võlgnikule seda raha makstud ei ole. Kui rahalist kohustust ostja poolt täidetud ei ole, siis eelduslikult on täitmata ka lepingus osalenud hüpoteegipidaja Bach Invest OÜ kohustused ostja ees laenulepingu sõlmimiseks osas, mille ulatuses ostja pidi täitma kohustused müüja ees. XX.XX.XXXX sõlmisid kinnistu XXX osas lepingu Esplanade Residence OÜ (eelmise lepingu kohaselt kinnistu omandaja) ja Esplanade Invest OÜ (asutamisel). Mõlema lepingupoole esindajana oli mõlema ühingu juhatuse liige Marek Leenurm. Lepingu kohaselt on Esplanade Residence OÜ (võõrandaja) teinud kinnistu maksumuse (164 000 eurot) ulatuses mitterahalise sissemakse Esplanade Invest OÜ-le. Lepingust nähtub, et hüpoteegid on jäänud kehtima ning neid ei ole vähendatud. Äriregistri kohaselt on kinnistu uus omanik Esplanade Invest OÜ (registrikood 14682552) kantud registrisse XX.XX.XXXX. Lähtudes eeltoodust, on Terasteenus & Partnerid OÜ juhatuse liige Margus Peterson võõrandanud ühingust välja talle kuulunud likviidse vara, jätkates samal kinnistul majandustegevust Sartec Betoon OÜ kaudu. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnistut
koormab endiselt nii AS Swedbank kasuks hüpoteek 1. järjekohal ja 2. järjekohal Bach Invest OÜ kasuks. Viimane on ajutise halduri hinnangul tühi hüpoteek, sest hüpoteegipidaja ja Esplanade Residence OÜ vahel mingit laenulepingut ilmselt sõlmitud ei ole. Võõrandamistehing on võlgniku poolt sooritatud 2,5 kuud enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Eeltoodu kohaselt oleks alus antud tehingute tagasivõitmiseks, tehing kahtlemata kahjustas võlausaldajate huve, sest võttes arvesse 15.02.2019 lepingus esitatud ostuhinda, oleks pärast AS Swedbank hüpoteegi kustutamist jäänud ülejäänud võlausaldajatele vähemalt ca 164 000 eurot. Kuna kinnistu koormati veel ka üürilepinguga võlgniku lähikondse kasuks, siis polnud võlgniku tegelik tahe ilmselt juba algselt vara võõrandamise arvelt oma nõudeid võlausaldajate ees rahuldada, vaid teha tehinguid, millega oleks tagatud võlgniku endaga seotud isikutele kinnistu kasutamine ning sellel majandustegevuse jätkamine.
1.2.Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele käesoleval ajal registreeritud veel ainult üks sõiduk: kiirtraktor XXX (v.l. 2007), mille kohta on registrisse kantud 01.10.2014 registrikande peatamise märge. Taustauuringu kohaselt puudub sõidukil kehtiv tehnoülevaatus ning puudub liikluskindlustus. Enne ajutise halduri kasuks seatud käsutamise keelumärget on käsutamise keelumärke seadnud Maksu- ja Tolliamet 21.02.2019. Võlgnik on kantud registrisse vastutava kasutajana sõidukile: Ford Transit (v.l. 2017). Sõiduk on võlgniku käsutuses AS Swedbank Liising lepingu alusel. Kuna AS Swedbank ei ole märkinud nõudena võlgniku tasumata kohustusi liisingulepingust tulenevalt, siis võib eeldada, et keegi teine isik kasutab käesoleval ajal sõidukit ja tasub ka liisingulepingust tulenevaid kohustusi (võib eeldada, et selleks on Sartec Betoon OÜ). Eelnevalt võlgniku nimele registreeritud sõidukid on võlgniku poolt võõrandatud ja võõrandamistehinguid on teostatud alljärgnevatel kuupäevadel: 13.02.2019 – RESPO haagis (v.l. 2008), uus omanik Rain Vahtla; kaubik FORD Transit/Tourneo (v.l. 2014), uus omanik Mati Kukk; RESPO haagis (v.l. 2015), uus omanik Sartec Betoon OÜ. 01.10.2018 - Chrysler Voyager (v.l. 2001), uus omanik Csapas OÜ (end ärinimi Sartec OÜ); kaubik IVECO (v.l. 2001), uus omanik Csapas OÜ; haagis Kögel (v.l. 2006), uus omanik Csapas OÜ; veoauto Scania (v.l. 2004), uus omanik Csapas OÜ. 06.03.2018 - laadur JCB (v.l. 2010), uus omanik Plank OÜ. Äriregistri kohaselt on nii Plank OÜ kui ka Csapas OÜ võlgniku juhatuse liikme Margus Petersoniga seotud äriühingud. Margus Peterson vastas Ford kaubiku võõrandamise kohta, et sellel oli mootoririke ja raha laekumist ning selle kasutamist ta ei mäleta. Pangakonto väljavõttelt on näha küll OÜ Sartec laekumisi, kuid mille eest, pole teada, selgituses on ainult „arve“. Lähtudes eeltoodust ei saa ajutine haldur käesoleval ajal kindlalt väita, et võõrandatud sõidukite eest tasu pole laekunud, kuid kõik müügisummad ja vara võõrandamisest saadud rahaliste vahendite kasutamise otstarve on käesoleval ajal teadmata. Ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on talle kuulunud sõidukid, mis omasid mingit likviidset väärtust, võõrandanud peamiselt oma lähikondsetele. Registris võlgniku nimel olev sõiduk on eelduslikult kasutamiskõlbmatu ning vara mõttes erilist väärtust ei oma, pigem on väärtusetu.
1.3.Muu vallasvara (käibevara, põhivara) puudub 2017. aasta kohta koostatud majandusaasta aruandes oli seisuga 31.12.2017 võlgnikul materiaalset põhivara bilansilise maksumusega 640 821 eurot. Võttes aluseks aruande lisas 5 esitatud andmed, siis peamise osa põhivarast moodustas „lõpetamata projektid“ (417 932 eurot). Masinate ja seadmete jääkväärtus moodustas 199 074 eurot ning transpordivahendid 26 107 eurot (2017. aasta majandusaasta aruande lisa 5 – materiaalsed põhivarad). Arvestades eeltoodut, siis võõrandatud sõidukite bilansiline väärtus moodustas ca 20 000 – 25 000 eurot. Masinate ja seadmete kohta puudub info. Võlgniku juhatuse liige keeldus selle kohta ütluste andmisest. Ajutine haldur võib ainult eeldada, et tegemist võib olla kinnistul asuvas tootmishoones olnud seadmetega, mis on nüüdsest kas Sartec Betoonile rendile antud koos kinnistuga või ei saa välistada nende võõrandamist Sartec Betoonile. Võttes aluseks 2017. aasta bilansi, siis kuulus võlgnikule vara seisuga 31.12.2017 kokku väärtusega 1 417 677 eurot, millest raha moodustas 127 555 eurot ja kinnisvarainvesteeringud 551 840 eurot (bilanss seisuga 31.12.2017). Audiitor oma aruandes 2017. aasta majandusaasta aruandes kajastatud andmete osas on seisukohal, et raamatupidamise aruandes on kajastatud ettevõtte finantsseisundit
olulistes osades õiglaselt. Audiitor on esitanud märkusega ainult sularaha kassa olemasolu jäägi 127 484 eurot, mille inventuuri kohta tal andmed puuduvad. 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt lõppes võlgnikul 2018 novembris-detsembris vähemalt kuus kapitalirendilepingut, kuid mis oli nimetatud lepingute ese ja koosseis, on käesoleval ajal teadmata (2017. aasta majandusaasta aruanne lisa 6 - kapitalirent). Masinate ja seadmete suhtes, mis pole kantud kuhugi avalikku registrisse, puudub ajutisel halduril käesoleval ajal teave nii nende omandiõiguse kui ka asukoha ja olemasolu kohta.
1.4.Võlgnikul on krediidiasutuste andmetel olnud avatud alljärgnev arvelduskonto: arvelduskonto Swedbank nr XXX saldo 0,00 € ning kontol on broneering 12 516,61 € kaardi kuutasudest ja kolmest laenulepingust. Panga andmetel olid konto allkirjaõiguslikuks isikuks Margus Peterson alates 16.01.2007. Kasutajateks e-kanali kaudu olid Helen Õun, Inga Peterson, Kristina Virk ja Margus Peterson. Konto juurde väljastatud pangakaartide valdajaks oli Margus Peterson. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku pangakonto väljavõtet 2018-2019 ning tuvastanud, et 2018 esimesel poolaastal on kontol teostatud tavapäraseid tehinguid hankijatega ja töötajatega. Suures ulatuses sularaha väljavõtmist kontolt haldur ei tuvastanud. Kontolt on nähtav, et alates septembri lõpust 2018 on kontol Maksu- ja Tolliameti inkassonõue, mille korralduse täitmiseks on laekunud rahalisi vahendeid tasutud. Tähelepanuväärne on, et 2018 oktoober – detsember ja viimased laekumised 2019 jaanuaris on olnud kas OÜ-lt Sartec või Sartec Betoon. Alates 2019 veebruarist igasugused toimingud kontol puuduvad, mistõttu on väheusutav, et võlgnik näiteks kinnistu võõrandamisel ka tegelikkuses nägi ette vähemalt 164 000 euro tasumist ostja poolt. Kassa kohta andmed puuduvad ning võttes aluseks vandeaudiitori seisukoha sularaha kassa jäägi olemasolus üle 127 000 eurot, võib eeldada, et reaalselt rahalised vahendid kassas puuduvad.
1.5.Nõuded kolmandate isikute vastu Seisuga 31.12.2017 oli ühingul nõudeid 90 017 eurot. Ajutine haldur eeldab, et käesolevaks ajaks on need sisse nõutud/laekunud. Kokkuvõtvalt ei ole ajutine haldur võlgnikul tuvastanud mingit likviidset vara, rahalisi vahendeid. Kohustused
1.1.Pandiga tagatud nõuded Swedbank AS on esitanud andmed, mille kohaselt on võlgniku vastu alljärgnevad nõuded: - laenuleping XXX, mille periood on 07.03.2016 – 07.08.2022, limiidiga 661 052,24 eurot, laenujääk 477 605,40 eurot; sellest sissenõutavaks on juba muutunud põhivõlg 8458,04 eurot, intress 2105,44 eurot, viivis 347,96 eurot, KREDEX tagatistasu ja viivis 1497,67 eurot; kokku jooksev võlgnevus 12 409,11 eurot; - laenuleping XXX, laenujääk 7168,56 eurot; - laenuleping XXX, laenujääk 21 894,18 eurot; - laenuleping XXX, laenujääk 16 425,48 eurot. Laenuandja kinnitusel on kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste tagatiseks kinnisasjad asukohaga XXX. XXX asuv kinnistu XXX on võlgniku poolt võõrandatud ning uus omanik on Esplanade Invest. XXX peaks asuma pärast Plank OÜ ja Terasteenus & Partnerid OÜ vahel kinnistu jagamist katastritunnusega XXX maatükk suurusega 5291 m2. Pankroti väljakuulutamisel muutuvad kõik kohustused sissenõutavaks, millest tulenevalt võiks AS Swedbank omada võlgniku vastu nõuet kogusummas 523 093,62 eurot. Kuna kohustuste tagatiseks olev vara ei kuulu võlgnikule, siis olemasolevat olukorda arvestades pankroti väljakuulutamisel saab AS Swedbank nõuda nõuete rahuldamist II järgu võlausaldajana.
1.2.Täitemenetluste registris on võlgniku vastu andmed kahe täitemenetluse kohta kohtutäitur Jane Rumjantseva juures. Mõlemad on Tartu Linnavalitsuse 31.07.2018 esitatud trahviteated, millede põhinõuded on kokku 40 eurot, lisanduvad täituri põhitasu 60 eurot ja menetluse algatamise tasu 72 eurot. Kokku täituri andmetel nõudeid 172 eurot.
1.3.Pankrotiavalduse esitaja Doka Eesti AS nõue võlgniku vastu on avalduse kohaselt 53 076,96 eurot.
1.4.Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul tasumata kohustused erinevate maksuliikide osas summas 53 322,70 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 9023,88 eurot; kokku 59 346,58 eurot. Maksuhalduri kinnitusel ei ole Terasteenus & Partnerid OÜ-le teostatud maksurevisjone ega tehtud maksuotsuseid, kuid on korduvalt tehtud korraldusi maksuvõla tasumiseks. Viimane inkassokorraldus tehti 2018 lõpul ning arestiti võlgniku pangakonto.
1.5.Töötajate registri kohaselt käesoleval ajal lõpetamata töölepinguid ei ole. Registri andmete kohaselt on viimati lõpetatud tööleping 08.10.2018 Margus Petersoniga. 2018. aasta jooksul on suur osa töölepinguid lõpetatud 31.07.2018, 31.05.2018, aga samuti 2018 märtsis. Nimetatud lepingud on lõpetatud poolte kokkuleppel. Ajutisel halduril ei ole võimalust tuvastada nimetatud isikute järgmist töökohta, kuid ei saa välistada, et selleks on kas Sartec Betoon OÜ või OÜ Csapas (end Sartec). Eeltoodu kohaselt ajutine haldur eeldab, et võlgnevus töötajatele puudub. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on võlgnikul seisuga 21.05.2019 teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi kokku 125 004,65 euro ulatuses. Maksejõuetus Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus. Nimetatud fakti on kinnitanud juhatuse liige Margus Peterson. Asjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastatud, et võlgnik on oma majandustegevuseks vajamineva kinnistu koos sellel oleva hoone ning selles asuvate masinate ja seadmetega andnud üürile Sartec Betoon OÜ-le. Puudub teave, kas üürileping on tasuline või mitte. Kuna kinnistu ei kuulu enam võlgnikule, siis järelikult puudub käesoleval ajal võlgnikul ka üüritulust saadav rahavoog. Võlgnik on end muutnud täielikult maksejõuetuks ning välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puuduvad nii vahendid, töötajad kui ka ressurss tootmise jätkamiseks. Ilmselt puuduvad väljavaated ka ettevõtte tervendamise läbiviimiseks, sest võlgnik oleks võinud sellise otsuse teha enne, kui asus vara ettevõttest välja viima. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Terasteenus & Partnerid OÜ tegevusvaldkonnaks oli kogu tegevusperioodi vältel elamute ja mitteeluhoonete ehitamine. Ajutisele haldurile teadaolevalt teostas võlgnik betoonitöid ning vastavaid tellimusi antud valdkonnas. Kinnistule XXX rajatud tootmishoone on võlgniku poolt ehitatud betoonelementide tootmiseks. Juhatuse liige Margus Peterson kommenteeris, et makseraskused said alguse 2018. aastal ning põhjusena tõi välja ehitustööde teostamise Pärdi Keskuse ehitusel. Juhatuse liikme kinnitusel ei olnud tegemist mitte töö eest raha saamata jäämisega, vaid võlgnik tegi hankekonkursil alapakkumise. Võlgniku väidet makseraskuste tekkimisest kinnitab analüüs pangakonto väljavõttest, kus rahaliste vahendite puudujääk kajastub 2018 teisest poolest. 2017. aasta majandusaasta aruande kasumiaruande kohaselt langes võlgniku käive 2017 võrreldes eelnevaga ca 900 000 euro võrra. Kulude poolest on oluliselt vähenenud kaupade ja materjalide osa, kuid tõusnud on tegevuskulude ja tööjõukulude osakaal. Kokkuvõtvalt teenis küll võlgnik aasta lõpuks kahjumit 106 516 eurot, kuid eelneval perioodil oli olnud kasum 172 996 eurot. Pankrotiseaduse järgi võib esineda aluseid võlgniku tehingute tagasivõitmiseks, milliseid tuleb analüüsida edaspidise pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku juhatuse liige Margus Peterson täitnud juhatuse liikme kohustusi seaduses ette nähtud hoolsusega. Võlgniku juhatuse liige on tegelenud makseraskuste ilmnemisel ettevõtte täielikult varatuks muutmisega ning ilmselt oli see tahtlik ja võlausaldajate huve kahjustav. Samuti on juhatuse liige ütlustest andmise ja dokumentide esitamisest keeldumisega justkui soovinud näha ette olukorda, kus tema vastu on võimalik ja vajalik esitada kuriteoteade. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 3000 eurot ja maksmise tähtajaks 30.05.2019. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Doka Eesti OÜ on kohtu poolt deposiidina määratud summa 3000 eurot 29.05.2019 tasunud. Kuna võlausaldaja on menetluse
raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks määratud summa deposiidina tasunud, kuulutab kohus maksejõuetuse tõttu Terasteenus & Partnerid OÜ pankroti välja. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Ajutine haldur on märkinud, et võlgnik ei ole esitanud raamatupidamise dokumentatsiooni, mis ei ole võimaldanud tutvuda ja kontrollida võlgniku senise majandustegevusega seotud kõiki asjaolusid. PankrS § 85 lg 1 ja § 87 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse pankrotiseaduse §-des 85-89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist). Teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal. Kohus leiab, et pankrotiseaduses sätestatud teabe andmise ja dokumentide esitamise kohustus ei tähenda ennast süüstavate ütluste andmist ja võlgniku juhatuse liiget Margus Petersoni tuleb kohustada haldurile pankrotiseaduses sätestatud teavet ja dokumente esitama ning hoiatada teda PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes. PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget Margus Petersoni enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Terasteenus & Partnerid OÜ vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 1119 eurot ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 70 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks 369,27 eurot ja kulutustele käibemaks 14 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 13 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusastmest 15-90 eurot tunnis. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Tiia Kalausele tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1119 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 369,27 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 70 eurot, millele lisandub käibemaks 14 eurot; kokku 1572,27 eurot. Ajutise halduri tasu tuleb määrata Tiia Kalausele ja hüvitatavad kulutused büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis tuleb kanda võlausaldaja makstud deposiidi arvelt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab
täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuluks riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1320 eurot ilma käibemaksuta. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat CKE Õigusbüroo OÜ jurist Priit Pööbo, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Riigikohus on leidnud, et hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt 3-2-1-58-13 p 14). Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud kokku 1320 eurot ilma käibemaksuta. Õigusbüroos töötava juristi tasu 110 eurot tunnis ilma käibemaksuta tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Õigusabi on eelkõige seisnenud pankrotiavalduse ettevalmistuses ja pankrotiavalduse koostamises ning kohtumäärusega ja ajutise halduri aruandega tutvumises, 02.05.2019 ja 23.05.2019 kohtuistungiteks ettevalmistuses ja nendel osalemises. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on materjalide kogumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavaks menetlusdokumendiks on vaid pankrotiavaldus, asjas toimus kaks kohtuistungit kestusega kokku üks tund, milleks ettevalmistamine sai seisneda ajutise halduri aruandega tutvumises ja analüüsis, on kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes kokku 550 euro ulatuses (5 tundi × 110 eurot). Kohus on ka seisukohal, et kliendile teabe
andmise ja sõidule kulunud aja näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-19-5692 Doka Eesti OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 850 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 550 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse Terasteenus & Partnerid OÜ pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.