Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-19-2416 26. juuni 2020 Kadri Palm M.P. kaebus Maksu- ja Tolliameti 2. oktoobri 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00981-4 ja 28. novembri 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4505-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – M.P. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.P. kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. juulil 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 2. oktoobri 2019. a vastutusotsusega nr 13-7/009814 M.P. tasuma Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) maksuvõlga summas 59 381,58 eurot (dtl 2-18).
2.M.P. esitas 1. novembril 2019 vaide (dtl 29-30) MTA 2. oktoobri 2019. a vastutusotsusele nr 13-7/00981-4, mille MTA jättis 28. novembri 2019. a vaideotsusega nr 6-1/4505-2 rahuldamata (dtl 21-27).
3.M.P. esitas 23. detsembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 2. oktoobri 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00981-4 ja 28. novembri 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4505-2 tühistamiseks (dtl 32-39).
4.Tartu Halduskohus jättis 27. detsembri 2019. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o täiendava riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks 5-päevase tähtaja (dtl 42-43).
5.Kaebaja esitas 2. jaanuaril 2020 maksekorralduse täiendava riigilõivu tasumise kohta (dtl 62).
6.Tartu Halduskohus võttis 3. jaanuari 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning kaebajat esitama seisukoha asja läbivaatamise vormi osas (dtl 86-87).
7.MTA esitas 4. veebruaril 2020 vastuse kaebusele (dtl 91-96).
8.Tartu Halduskohus otsustas 13. aprilli 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 284-285).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja taotleb MTA 2. oktoobri 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00981-4 ja 28. novembri 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4505-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Puuduvad õiguslikud alused kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 5 alusel. Vastutusotsus on kaalutlusvigadega ning põhjendamata. 2) Vastustaja poolt on meelevaldne asuda seisukohale, et dokumentide mitteesitamine tähendab dokumentide olemasolu puudumist. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS) ei saa nõuda välja informatsiooni ja/või dokumente, mis võivad süüstada esitajat ja/või tema lähedasi. Võttes arvesse eelnevat, asub kaebaja seisukohale, et antud olukorras on vastutusotsuse tegemine äärmiselt ebaõiglane. 3) Vastustaja on vastutusotsuses ebaõigesti asunud seisukohale, et Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) juhatuse liige on süüliselt rikkunud oma kohustusi maksu- ja intressikohustuse tasumisel. Kaebaja hinnangul on süüline tegevus vastutusotsuses tõendamata.
3-19-2416 4) Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) maksu- ja intressikohustuse tasumata jätmine on korraga realiseerunud äririskide tulemus. Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) tegeles enne pankrotti poolelioleva ehitusprojekti lõpuleviimisega, mis pidi tooma ettevõttele suurema kasumi ja seeläbi võimaluse tasuda oma võlgnevused, sh maksuvõlad. Kahjuks tekkis ehituses viivitus ressurssi puudumise tõttu. 5) Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) juhatuse liige on aktiivselt otsinud täiendavaid vahendeid ettevõte majandustegevuse parandamiseks. Selleks on ettevõte pöördunud laenutaotlusega AS Swedbank poole, kust on saadud ka positiivne otsus laenu saamise kohta summas 350 000 eurot, millega ehitati välja hoone teist etappi, laenusumma oli 50% ehitusmaksumusest. Viimane väljamakse summas 118 000 eurot jäi välja maksmata, aga tööd olid selle summa eest teostatud. Kahetsusväärselt laenuotsuse ühe päevase aegumise tõttu ettevõte laenu väljamakset ei saanud. Samal ajal tekkis ettevõttel maksuvõlg, mille tasumiseks eelpool viidatud asjaolude tõttu vahendid puudusid. 6) Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) täiendavaks tegevusalaks oli renditegevus, millest saabuvad tulud olid planeeritud ettevõte kohustuste täitmiseks. Samas tekkisid Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) rentnikul samuti makseraskused ning ettevõte ei saanud planeeritud tulu rendimaksetest. Kuna see tekitas ettevõttes väga halba finantsseisu ning ettevõte kontod arestiti, siis oli kaebaja sunnitud kasutama kassas olevad vahendeid laenumaksete ja liisingute tasumiseks. 7) Vastustaja on vastutusotsuses märkinud, et kuna puudub informatsioon, et kaebaja suhtes oleks algatatud süüteomenetlus, siis ei olnud kaebajal ka alust teabe andmisest keeldumiseks. Kaebuse esitaja märgib siinkohal, et pole esitanud väidet, et tema suhtes oleks algatatud süüteomenetlus. Samas ei ole süüteomenetluse algatamine välistatud, mistõttu kaebajal esines ning esineb ka käesoleval ajal PS-st tulenev põhjendatud alus teabe mitte andmiseks.
10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad. 1) Kõik vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud, vastutusotsus vastab MKS-i nõuetele ja ning on igati õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Maksuhaldur on tuvastanud Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) maksuvõla olemasolu ning vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud kaebaja süü. Samuti on vastutusotsus kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga. 2) Kaebaja viide Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-23-12 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, sest Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) maksuvõlg ei tulene maksuotsusest, vaid tema enda poolt esitatud maksudeklaratsioonidest ja talle väljastatud maksuteadetest. Lisaks on äriühingul tasumata maksuvõlalt arvestatud intress. 3) Kaebaja oli Terasteenus & Partnerid OÜ-s (pankrotis) alates 12. jaanuarist 2007 juhatuse ainuliikmeks ja ainuosanikuks, omas täielikku ülevaadet äriühingu majandustegevusest, oli selle pangakontode allkirjaõiguslikuks isikuks ja pangakaartide kasutajaks, samuti e-maksuameti kasutajaks. Kaebaja omab pikaajalist ja mitmekülgset ettevõtluskogemust ja piisavalt teadmisi äriühingute juhtimise ja juhatuse liikme kohustuste kohta. 4) Maksuhaldur tuvastas vastutusmenetluse käigus, et Terasteenus & Partnerid OÜ-l (pankrotis) oli maksuvõla kujunemise perioodil piisavalt vahendeid maksukohustuste tasumiseks, kuid kaebaja teadliku ja tahtliku tasumiskohustuse rikkumise tõttu jäid äriühingu maksukohustused tasumata. Maksukohustuste tasumise asemel võttis kaebaja samal ajal äriühingu Swedbank AS-i arvelduskontolt välja sularaha kokku 21 975 eurot ja LHV Pank AS-i arvelduskontolt kokku 52 050 eurot (kokku 74 025 eurot). Selle raha
3-19-2416 kasutamine äriühingu majandustegevuse tarbeks jäi nii vastutus- kui pankrotimenetluses tõendamata. Kaebaja pole millegagi tõendanud vaides ja kaebuses esitatud väidet, nagu oleks ta kasutanud kassas olevaid vahendeid laenumaksete ja liisingute tasumiseks. 5) Lisaks sõlmis kaebaja Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) esindajana 15. veebruaril 2019 lepingu äriühingule kuuluva kinnistu võõrandamiseks Esplanade Residence OÜ-le, selle eest enda arvelduskontole notariaalses lepingus lubatud 163 895 eurot saamata. 6) Kaebaja väide, et ta oli sunnitud võõrandama Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) kinnistu äriühingu majandusliku olukorra lahendamiseks ja tema võlgnevuste tasumiseks (mitte äriühingu varatuks muutmiseks), on tõendamata, ning vastustaja hinnangul lubavad tehingu isepärad selles eesmärgis tugevalt kahelda. 7) Äriühing on müünud talle kuuluva kinnistu, millel asub tema kasutatud tootmishoone,
15.veebruari 2019 notariaalse lepinguga 650 000 euro eest Esplanade Residence OÜ-le, kuid müügist hiljemalt 15. märtsil 2019 Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) pangakontole laekuma pidanud 163 895 eurot äriühingu pangakontole laekunud pole (ülejäänud 486 105 eurot tuli Esplanade Residence OÜ-l tasuda Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) laenukohustuse katteks Swedbank AS-ile). Lepingust nähtub ka, et lepingu kohaselt jäi kinnistu otseseks valdajaks üürilepingu alusel teine kaebajaga seotud (samas tegevusvaldkonnas tegutsev) äriühing – SARTEC BETOON OÜ (kaebaja oli tehingu ajal selle juhatuse liige ja osanik). Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) kinnistu võõrandamine justkui osaliselt lubatud tasu saamata ning kinnistu koormamine üürilepinguga teise kaebaja kontrolli all oleva äriühingu kasuks viitab selgelt, et kaebaja eesmärgiks oli teha Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) võlausaldajate ees varatuks, säilitades siiski kinnistu (tootmishoone) kasutamise õigus. 8) Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisnes kinnistu võõrandamisel realiseerunud ettenägematu risk, mille tõttu võõrandamisest äriühingule vahendeid ei laekunud. Kui siin on mõeldud seda, et ostja ei ole kinnistu eest müüja pangakontodele lepingus lubatud 163 895 eurot tasunud, siis on kaebaja selle riski ise võtnud. On tähelepanuväärne, et Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) müüjana ei ole soovinud ostuhinna tasumise kohustuse täitmist tagada (kinnisvaratehingute puhul tavapärase) ostuhinna hoiustamisega notari ametikontole või müüja kasuks hüpoteegi seadmisega (vt ka 15. veebruari 2019. a lepingu p 2.7). Samuti ei saa pidada usutavaks, et olukorras, kus ostja jätab müüjale kokkulepitud summa tasumata, ei tee müüja midagi laekumata summa (ja lepingu p-st 2.10.5 nähtuva viivise) sissenõudmiseks. 9) Usutavaks ei saa pidada ka väidet, et võlgnevused tekkisid ja jäid tasumata Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) rentniku makseraskute tõttu. Rentnikuks oli käesoleval juhul kaebajaga seotud SARTEC BETOON OÜ, kelle majanduslik olukord ei saanud kaebajale ja Terasteenus & Partnerid OÜ-le (pankrotis) eriti suureks üllatuseks olla. Seetõttu on ebaveenvad kaebaja väited, et ta on teinud kõik endast sõltuva äriühingu majandusliku olukorra parandamiseks ja võlgnevuste tasumiseks, ning et äriühingu maksuvõlg ei ole tekkinud tema tegevuse tagajärjel. 10) Teabe ja tõendite mitteesitamine MKS § 64 lg 1 p 6 alusel ei saa seonduda ebamäärase, konkreetsete asjaoludega seostamata kartusega, et süüteomenetlust võidakse alustada. Vastustaja seisukohta toetab pikaajaline kohtupraktika. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt ei ole õigus vaikida absoluutne ning seos haldusmenetluses nõutud teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel ei tohi olla kauge ja hüpoteetiline. Vastustaja hinnangul on dokumentide ja teabe mitteesitamise põhjendamine enese mittesüüstamise privileegiga asjakohatu ka põhjusel, et esitamata jäänud dokumendid ja teave ei oleks kaebaja väidetest lähtudes mitte kaebajat süüstanud, vaid vastupidi,
3-19-2416 oleks võinud kinnitada tema seisukohti. Seetõttu võib dokumentide esitamata jätmisest järeldada, et neid ei ole olemas olnudki. 11) Vastutusotsuse järeldusi toetab ka Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) ajutise pankrotihalduri 21. mai 2019. a aruanne. Aruande kohaselt on Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) juhatuse liige M.P. võõrandanud ühingust välja talle kuulunud likviidse vara, kuid jätkab ise samal kinnistul majandustegevust SARTEC BETOON OÜ kaudu. Kuna kinnistu koormati veel ka üürilepinguga võlgniku lähikondse kasuks, siis polnud võlgniku tegelik tahe ilmselt juba algselt vara võõrandamise arvelt oma nõudeid võlausaldajate ees rahuldada, vaid teha tehinguid, millega oleks tagatud võlgniku endaga seotud isikutele kinnistu kasutamine ning sellel majandustegevuse jätkamine. Ajutise halduri hinnangul ei ole kaebaja täitnud juhatuse liikme kohustusi seadusest tuleneva hoolsusega. Selle asemel on ta tegelenud makseraskuste ilmnemisel ettevõtte täielikult varatuks muutmisega ning ilmselt oli see tegevus tahtlik ja võlausaldajate huve mittearvestav. 12) Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) maksude tasumata jätmise tahtluse saab omistada ka kaebajale kui äriühingu ainukesele juhatuse liikmele. Arvestada tuleb sedagi, et just kaebaja võttis äriühingu kontolt välja sularaha, ei esitanud selle ettevõtluses kasutamise kohta tõendeid ning võõrandas kinnistu, tagamata, et lepingus kokkulepitud 163 895 eurot äriühingu pangakontole jõuaks. Kaebaja oli äriühingu ainuosanikuks, seega äriühingu tehingutest ja toimingutest lõpliku kasu saajaks. 13) Kuna Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) maksuvõlalt arvestamisele kuuluv intress on põhivõlaga lahutamatult seotud, vastutab kaebaja ka intressikohustuse täitmise eest. Kui kaebaja ei oleks äriühingut varatuks teinud, olnuks äriühingul võimalik maksukohustused tasuda või olnuks võimalik maksuvõlgnevus sisse nõuda äriühingu enda vara arvelt, ning maksukohustuste korrektsel tasumisel ei oleks intressikohustust tekkinudki.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA 2. oktoobri 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00981-4 ja
28.novembri 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4505-2 tühistamiseks. Vastutusotsusega kohustati kaebajat tasuma Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) maksuvõlga summas 59 381,58 eurot.
12.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et M.P.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on vastutusotsus õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus nõustub vastutusotsuses ja vaideotsuses toodud maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 16).
13.Kaebaja on oma kaebuses viidanud Riigikohtu 12. detsembri 2012. a otsusele asjas nr 3-31-23-12, täpsemalt Riigikohtu seisukohale, et maksuotsus on siduv üksnes äriühingule, mitte vastutusotsuse adressaadile, ning juhul kui vastutusotsuse adressaat ei nõustu maksuotsuses tuvastatud maksuvõla suurusega, siis ei pea ta vaidlustama maksuotsust, vaid tal on õigus vaidlustada selles osas maksuotsus. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja viide Riigikohtu otsuse p-le 25 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, sest Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) maksuvõlg ei tulene maksuotsusest, vaid tema enda poolt esitatud
3-19-2416 maksudeklaratsioonidest ja talle väljastatud maksuteadetest. Deklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Maksuhaldur on vastutusotsuses selgitanud, et tal puudub alus kahelda nii deklareeritud andmete kui maksuteadete alusel tasumisele kuuluva maksukohustuse õigsuses. Kohus nõustub vastustajaga. Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) maksuvõla koguvõlg
2.oktoobri 2019 seisuga on 59 854,72 eurot (dtl 3), millest 23 522,17 eurot on maksustamisperioodide märts kuni oktoober 2018 tööjõumaksud, 25 622,08 eurot maksustamisperioodide märts 2018 kuni jaanuar 2019 käibemaks, 440,60 eurot maksustamisperioodi oktoober 2018 erijuhtude tulumaks. Lisaks on äriühingul tasumata 2018. aasta raskeveokimaks summas 168 eurot ning 2019. aasta maamaks summas 96,72 eurot. Kõikidelt maksusummadelt arvestatud intress on 10 005,15 eurot.
14.Juhatuse liikme vastutuse materiaalsed eeldused on kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-43-14, p 10) ning MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). Samuti tuleb kontrollida, kas täidetud on muud formaalsed vastutuse eeldused. Viimaste hulka kuuluvad näiteks kolmandalt isikult nõutava maksuvõla olemasolu, samuti MKS § 96 lg-s 5 nimetatud asjaolude kontrollimine (aegumine ning maksuvõla nõudmine esmajärjekorras võlgnikult endalt).
15.MKS § 96 lg 5 teine lause on imperatiivne säte, mis lubab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest. Ainsa erandina sellest on MKS § 96 lg 5 teises lauses nimetatud olukorda, kus maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Terasteenus & Partnerid OÜ-le on pankrott välja kuulutatud Tartu Maakohtu 3. juuni 2019. a (maksuhaldur on vastutusotsuses ekslikult märkinud kuupäevaks 4. juuni 2019) pankrotimäärusega asjas nr 2-19-5692 (dtl 288-296). Seega oli MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldus täidetud ja MTA-l oli õigus teha kaebajale 2. oktoobril 2019 vastutusotsus. MTA-l puudus võimalus maksuvõlga sisse nõuda äriühingu vara arvelt.
16.Kaebaja oli äriühingu ainus juhatuse liige ning seega oli ta ainuisikuliselt vastutav kõigi juhatuse liikmeks olekuga kaasnevate kohustuste õigeaegse täitmise eest (MKS § 8 lg 1). Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et tuginedes Äriregistri andmebaasis kajastuvatele andmetele, omas kaebaja ettevõtluskogemust ja piisavalt teadmisi äriühingu juhtimise kohta. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks seaduslik esindaja, on äriühingu ja seadusliku esindaja süü väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad (vt Riigikohtu 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 15). Maksuhaldur on vastutusotsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud kaebaja tegevuses tahtluse olemasolu ning põhjendatult leidnud, et kaebaja rikkus tahtlikult Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) kohustusi võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 tähenduses. VÕS § 104 lg-s 5 on tahtlust defineeritud kui õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine (vt Riigikohtu 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 14). Riigikohus on rõhutanud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite, mõnikord üksnes kaudsete, ja asjaolude kogumist ning „elulise usutavuse“ kriteeriumist (12. juuni 2013. a otsus nr 3-3-1-17-13, p 17). Kaebaja viis Terasteenus & Partnerid OÜ-st (pankrotis) välja rahalisi vahendeid ning võõrandas äriühingu kinnisvara, mille arvelt oleks saanud tasuda äriühingu maksukohustused. Kohus nõustub vastustajaga, et seda saab pidada tahtlikuks käitumiseks.
3-19-2416 Kaebaja teadliku käitumise tulemusena jäid kaebaja poolt juhitud Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) maksukohustused maksustamisperioodil märts 2018 kuni jaanuar 2019 täitmata.
17.Maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja võõrandas Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) vara, mille arvelt oleks saanud tasuda maksustamisperioodi märts 2018 kuni jaanuar 2019 maksukohustused. Kohus nõustub selle seisukohaga. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja poolt juhitud äriühingule kuulus perioodil 10. märts 2016 kuni 15. veebruar 2019 kinnistu registriosa numbriga 3045304. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja kui Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) seaduslik esindaja, Esplanade Residencse OÜ ja Bach Invest OÜ sõlmisid 15. veebruaril 2019 kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (dtl 262-269). Selle lepingu p-de 2.1 kuni 2.4 kohaselt müüs kaebaja poolt juhitud äriühing kinnistu hinnaga 650 000 eurot, millest 163 895 eurot kohustus Esplanade Residence OÜ tasuma Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) pangakontole hiljemalt 15. märtsil 2019, ülejäänud 486 105 eurot kohustus Esplanade Residence OÜ selliselt, et täidab hiljemalt 15. märtsil 2019 Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) eest laenulepingust tulenevad kohustused AS Swedbank ees või tagab Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) vabastamise laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Samuti leppisid kaebaja poolt juhitud äriühing ning Esplanade Residence OÜ kokku, et SARTEC BETOON OÜ jäi kinnistu otseseks valdajaks üürilepingu alusel. SARTEC BETOON OÜ registreeriti Äriregistris 12. mail 2017 ning kaebaja on sellest ajast alates olnud selle äriühingu juhatuse liige.
18.Asja materjalidest ei nähtu, et 15. märtsiks 2019 oleks Terasteenus & Partnerid OÜ-le (pankrotis) laekunud Esplanade Residence OÜ-lt 163 895 eurot. Kohus nõustub maksuhalduriga, et tavapäratuks saab pidada sellist tehingut, kus äriühingu juhatuse liige teeb kinnisvaratehingu, kuid äriühing tehingust kasu ei saa ning äriühingu majanduslik seis vara vähenemise tõttu halveneb. Kinnistu võõrandamine tasu saamata ning koormamine üürilepinguga kaebaja kontrolli all olevale teisele äriühingule viitab selgelt, et kaebaja soov oli teha Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) varatuks, jäämata seejuures ilma kinnistu kasutusõigusest. Kuivõrd kaebajale oli kinnistu võõrandamise hetkel teada, et Terasteenus & Partnerid OÜ-l (pankrotis) on tasumata maksukohustused, kuid kaebaja ei võtnud vastu ühtegi meedet maksukohustuse tasumiseks äriühingu vara arvelt, oli kaebaja tegevus Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena tahtlik.
19.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja juhitud Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) pangakontodelt Swedbank AS-is ja LHV Pank AS-is võeti maksuvõla tekkeperioodil välja sularaha kokku 74 025 eurot (dtl 197-246, 251-255). Maksuhaldur on teinud eluliselt usutava tähelepaneku, et kuivõrd Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) arvelduskontolt tasuti töötajatele töötasu ja makseid MTA-le, siis maksuvõla tekkeperioodil äriühingu pangakontodelt välja võetud sularaha ei kasutatud äriühingu majandustegevuse tarbeks. Kuivõrd kaebaja on keeldunud nii maksu- kui pankrotimenetluses teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, siis on maksuhaldur õigustatult leidnud, et kaebaja poolt juhitud äriühingul ei ole esitada dokumente 74 025 euro kohta, samuti et väljavõetud sularaha ei kasutatud Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) majandustegevuse huvides. Kuna kaebaja võttis äriühingu arvelduskontodelt välja sularaha, on maksuhaldur õigustatult leidnud, et kaebaja poolt juhitud äriühingul oli tegelikult rahalisi vahendeid, mida tasuda maksukohustuste katteks. Olukorras, kus äriühingul on vahendeid maksukohustuste täitmiseks, ent tema juhatuse liige jätab kohustused täitmata, on juhatuse liikme käitumine teadlik ja tahtlik. Kaebaja on küll kohtumenetluses väitnud, et ta oli sunnitud kasutama kassas olevaid vahendeid laenumaksete ja liisingute tasumiseks, kuid ei ole esitanud oma sõnade kinnituseks mitte ühtegi tõendit.
3-19-2416 Kohus leiab, et tõendamiskoormus oli MKS § 150 lg 1 alusel üle läinud maksukohustuslasele (vt ka Riigikohtu lahendit asjas nr 3-3-1-65-14, p 9).
20.Kohus ei nõustu kaebaja väitega tema käitumises süü puudumise kohta. Kohtu hinnangul on vastutusotsuses kaebaja süüd tahtluse vormis piisavalt põhjendatud. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi (RKHK 12. juuni 2013. a otsus nr 3-3-1-17-13, p 14). Juhatuse liikme vastutust tuleb eeldada ka olukorras, kus juhatuse liige ei võta õigeaegselt tarvitusele abinõusid äriühingu maksukohustuste täielikuks ja õigeaegseks täitmiseks (TrtRK 18. oktoobri 2018. a otsus nr 3-17-1849, p 22). Juhatuse liikmel on MKS § 8 lg 1 järgi kohustus tegutseda selliselt, et äriühingul üldse maksuvõlgasid ei teki.
21.Kohus nõustub maksuhalduri järeldustega põhjusliku seose tuvastamisel. MTA on õiguspäraselt tuvastanud, et Terasteenus & Partnerid OÜ (pankrotis) maksuvõla tekkimise ja kaebaja süülise tegevuse vahel on otsene põhjuslik seos. Kui kaebaja ei oleks äriühingu juhatuse ainuliikmena tasumiskohustust rikkunud, ei oleks äriühingul tekkinud maksuvõlgnevust, mille sissenõudmine on muutnud võimatuks. Usutav ei ole kaebaja väide, et võlgnevused tekkisid ja jäid tasumata rentniku makseraskuste tõttu. Rentnikuks oli kaebajaga seotud SARTEC BETOON OÜ ja seega ei saanud viimase majanduslik olukord kaebajale eriti suureks üllatuseks olla. Samuti on kaebaja jätnud tõendamata, et ehitusprojektis, mis pidi tooma ettevõttele suurema kasumi ja võimaluse tasuda võlgnevused, tekkisid viivitused ressurssi puudumise tõttu. Selline väide oma üldsõnalisuses ei tõenda midagi.
22.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja poolt on meelevaldne asuda seisukohale, et dokumentide mitte esitamine tähendab dokumentide olemasolu puudumist. Kaebaja selgitab, et vastavalt PS-le ei saa nõuda välja informatsiooni ja/või dokumente, mis võivad süüstada esitajat ja/või tema lähedasi. Võttes arvesse eelnevat, asub kaebaja seisukohale, et antud olukorras on vastutusotsuse tegemine äärmiselt ebaõiglane. Samuti leiab kaebaja, et tema suhtes süüteomenetluse algatamine ei ole välistatud, mistõttu esines ning esineb ka käesoleval ajal PS-st tulenev põhjendatud alus teabe mitte andmiseks.
23.Kohus kaebajaga ei nõustu. Ka haldusmenetlusena käsitatavas maksumenetluses on isikul õigus keelduda maksuhaldurile teabe ja dokumentide andmisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või lähedase õigusrikkumises süüditunnistamist. Selline õigus on otsesõnu sätestatud MKS § 64 lg 1 p-s 6. MTA on ka 11. juuni 2019. a korralduses nr 13-7/00981-1 selgesõnaliselt märkinud, et kaebajal on õigus teabe andmisest keelduda üksnes MKS §-s 64 toodud alustel (dtl 107). Samas ei ole teabe ja dokumentide esitamisest keeldumise õigus piiramatu, vaid vastandub isiku kaasaaitamiskohustusele maksumenetluses ja kohustusele pidada maksuarvestust ning esitada maksudeklaratsioone (MKS § 56). Tuginedes EIK lahenditele on siseriiklikud kohtud leidnud, et enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei hõlma kõiki maksumenetluses esitatavaid andmeid. Teabe ja dokumentide nõudmise õigus on MTA-le vajalik maksukorralduse efektiivseks toimimiseks. Kaebaja saanuks enese mittesüüstamise õigusele tugineda eelkõige olukorras, kus juba on alustatud maksumenetluse kontrolliesemega seotud asjaoludel süüteomenetlust või on sellise süüteomenetluse alustamise võimalus nõutava teabe iseloomust tulenevalt äratuntav. Teabe andmisest keeldumise õigus ei saa aga seonduda konkreetsete asjaoludega seostamata kartusega, et süüteomenetlust võidakse alustada. Käesoleval juhul ei saa kontrollimenetluses teabe ja dokumentide andmisest hoidumist õigustada süüteomenetluse alustamise kartusega, kuna on ilmne, et tegelikkusele vastavate andemete esitamine ei saanud tingida süüteomenetluse alustamist. Kohus nõustub vastustajaga, et dokumentide ja teabe mitteesitamise põhjendamine enese mittesüüstamise
3-19-2416 privileegiga oli asjakohatu ka põhjusel, et esitamata jäänud dokumendid ja teave ei oleks kaebaja väidetest lähtudes mitte kaebajat süüstanud, vaid vastupidi, oleks võinud kinnitada tema seisukohti. Seetõttu võib dokumentide esitamata jätmisest järeldada, et neid ei ole olemas olnudki. Sellist järeldust ei ole põhjust pidada meelevaldseks kuigi nii arvab kaebaja. Kui maksukohustuslane korrektse maksustamise huvides nõutud teavet ja dokumente ei esita, võtab ta endale teadlikult riski, et tema poolt tõendamisele kuuluvad asjaolud jäävad tõendamata.
24.Maksuintress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus ja tugineb maksukohustuse olemasolule. Kohtu hinnangul on õiguspärane kaebajalt intressisumma väljamõistmine, kuna see on arvutatud vastutusotsusega nõutavalt põhimaksusummalt. MKS § 115 lg-s 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. MKS § 31 lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata.
25.Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja kaebuse MTA 2. oktoobri 2019. a vastutusotsuse nr 13-7/00981-4 tühistamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul on vastutusotsus seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks. Vastutusotsuses tehtud järeldused põhinevad tõendite nõuetekohasel hindamisel kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuhaldur on vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud kaebaja süü maksuvõla tekkimises. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus 28. novembri 2019. a vaideotsuse nr 6-1/4505-2 tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
26.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
27.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.